Obsah (6)

§ 423§ 162§ 168§ 660§ 427§ 178

2-15-4887 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 26.mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-4887 Tsiviilasi AS SEB Pank väljamõistmi

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tehtud menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, sest hageja poolt kostja vastu hagiga kohtusse pöördumine on olnud ennatlik, alusetu ja põhjendamatu ja seega ei oleks põhjendatud poolte menetluskulude jätmine poolte enda kanda. 8. 07.04.2021 esitatud seisukohas rõhutab hageja veelkordselt, et käesolevas asjas oleks õiglane jätta kummagi poole menetluskulud kulu kandnud poole enda kanda lähtuvalt

§ 162lgst 4.

Hageja toob välja, et juhul kui põhivõlgnik X OÜ poleks kompromissi lõpuni täitnud, poleks Hageja X OÜ pankrotimenetlusest igal juhul kogu nõuet rahuldatud saanud, kuna hageja oleks pandipidajana pidanud pankrotimenetluses kandma pankrotimenetluse kulusid kuni 15% ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast (PankrS § 153 lg 2 kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioon) ning oleks tekkinud vajadus kostja vastu käendusnõue maksma panna. Hagejal ei saanud olla kindlust selles, et põhivõlgnik X OÜ kogu hageja nõude täidab ning puuduks vajadus kostjalt käenduskohustuse sissenõudmiseks. Hageja palub kohtul hagi rahuldamata jätta ning tuginedes

§-le 162 lg 4 poolte menetluskulud poolte endi kanda jätta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 2-15-4887

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
2. Kuna hageja 29.03.2021 teate kohaselt on käesoleva vaidluse esemeks olev nõue põhivõlgniku poolt täidetud, siis on ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ning kohus uuendab menetluse tsiviilasjas nr 2-15-
4. Kostja esitas kohtule 05.04.2021 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, hageja palus 07.04.2021 menetlusdokumendis jätta hagi rahuldamata. 12.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 13. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et käesoleva vaidluse esemeks olev nõue on põhivõlgniku poolt täidetud, on hagi eesmärk täidetud. Kohus rahuldab kostja 05.04.2021 taotluse ning jätab hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse hageja suhtes

§ 168

lg-tes 35 sätestatu kohaldamiseks, kuivõrd hageja 29.03.2021 teates sisaldunud hagist loobumine oli esitatud tingimuslikuna ning kostja asemel rahuldas nõude kolmas isik.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Käesolevas tsiviilasjas tulenes hageja nõue kostja vastu X OÜ (põhivõlgnik) ja hageja vahel 03.01.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006000002 ja lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust nr 2008006892, mille kohaselt vastutas kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagas kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekkisid või võisid tekkida lepingu alusel. X OÜ rikkus laenulepingut, jättes nõuetekohaselt täitmata laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse. Eelpooltoodust lähtuvalt esitas hageja kostja vastu hagi. Hageja 29.03.2021 teatest nähtuvalt on käesoleva vaidluse esemeks olev nõue põhivõlgniku poolt täidetud.
2. Eelpooltoodust lähtuvalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda – kostja vastutas solidaarselt X OÜ-ga hageja ees laenulepingust nr 2006000002 ja käenduslepingust nr 2008006892 tulenevate kohustuste täitmise eest. Asjaolu, et põhivõlgnik on nüüdseks vaidluse esemeks olnud nõude täitnud, ei anna kohtu hinnangul alust lähtuda seisukohast, et hagi oli esitatud ennatlikult või põhjendamatult – käesolev tsiviilasi on olnud kohtu menetluses 2015.aastast alates. Põhivõlgnik tasus võlgnevust osade kaupa hagejaga põhivõlgniku pankrotimenetluses (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-09-55796) sõlmitud kompromisslepingu alusel ning kuni kompromissi täitmiseni polnud hagejale selge, kas X OÜ täidab kokkulepet või mitte. Hageja oli sunnitud käesoleva kohtumenetluse algatama selleks, et nõue käendaja ehk kostja vastu ei aeguks ning kindlustada nõude sissenõudmise võimalus ka juhul, kui põhivõlgnik nõuet ei rahulda. Kohtu hinnangul ei olnud hagi esitamine ennatlik vaid hageja jaoks hädavajalik.
3. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 3 2-15-4887 Kohtu selgitused seoses edasikaebe korraga 18.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Menetluse uuendamisele ei ole võimalik esitada määruskaebust. Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse

§ 427alusel.

19. Menetluskulude vaidlustamine toimub

§ 178

lg-s 1 ettenähtud korras.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4