Obsah (10)

§ 306§ 179§ 126§ 38§ 71§ 291§ 62§ 313§ 180§ 175

1-20-7016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7016 (20267000438) Kohtunik Anu Tammeniit Rahva

§ 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ülle Kottisse Kar

S § 113 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 18.05.

1. a. 1 1-20-7016 Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja mõista Ülle Kottisselt välja kannatanu B P kasuks 2842 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx Swedbank.
3. Jätta Ülle Kottisse taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. 4.

§ 179

, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Ülle Kottisselt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1460 €; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 20E-AOS003/79) kulu 343 €; - jäljeekspertiisi (akt nr 20E-TR0009) kulu 314 €; - tunnistaja K Ale kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 33,83 €; - määratud kaitsjale määratud tasu ja kulu 2743,44 €, kokku menetluskulud 4894,27 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõendid, salvestised ja muude äravõetud objektid: - CD plaat ja 3 DVD plaati (andmekandjad nr 3-6), milledel on mobiiltelefonist leitud andmed, kõneeristuse koopia ja häirekeskuse kõned ning mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde; - sündmuskoha vaatluse käigus sündmuskohalt võetud DNA proovid (pakendid nr 2, 5, 6, 10, 11), kilekott (pakend nr 3), ajaleht (pakend nr 12) ja arve (pakend nr 13), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas, hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud; - sündmuskoha vaatluse käigus sündmuskohalt ära võetud oranži-kuldset-musta värvi dressipluus (pakend nr 1), noad (pakendid nr 7, 8), küünetangid (pakend nr 14) ja võti koos võtmehoidjaga (pakend nr 15), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel Ülle Kottissele; - sündmuskoha vaatluse käigus sündmuskohalt ära võetud ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas asuvad 3 mobiiltelefoni koos kolme SIM-kaardiga (pakend nr 4): must Nokia ja kuldset värvi korpusega Samsung tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel Ülle Kottissele ning musta värvi Samsung B Ple; - sündmuskoha vaatluse käigus sündmuskohalt ära võetud nuga (pakend nr 9), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetu; - DNA proovid A.

K sõrmeküünte alt (pakend nr 1) ja A. K laiba sõrmejälgede kaart (pakend nr 2), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas, hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud; 2 1-20-7016 - lahangu käigus surnukehalt eemaldatud vest (pakend nr 1), pusa (pakend nr 2), T-särk (pakend nr 3), teksased koos vööga (pakend nr 4), aluspüksid (pakend nr 5), sokid (pakend nr 6) ja jalatsid (pakend nr 7) ning Swedbank pangakaart ja kontokaart A. K nimele (pakend AK kaardid), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas, hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud.

4.

§ 38

lg 5 p 2, 4 alusel on kannatanu B P taotlenud, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule ning soovib anda tulevikus arvamuse süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta (xxx).

1. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 09.04.
2. a. Süüdistuse sisu Ülle Kottisset süüdistatakse selles, et tema 15.05.2020 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kell 17:00–19:41, Pärnu linnas Audru alevikus xx korteris nr x tahtlikult lõi istuvas asendis olevat AKt selja tagant noaga ühel korral selja piirkonda, tekitades AKle vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool selja piirkonnas koos rinnakelme ja vasaku kopsu alasagara vigastusega, mille tagajärjel tekkis massiivne vasakpoolne verirind, mis põhjustas AK surma. Seega Ülle Kottisse teise inimese tahtliku tapmisega pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ja karistada 9-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 18.05.2020 karistusaja hulka. Menetluskulud taotles prokurör jätta süüdimõistetu kanda. Kaitsja leidis, et Ülle Kottisse tuleb süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista ning vabastada vahi alt. Lisaks taotles kaitsja välja mõista Ülle Kottissele tema kahju hüvitamise taotluses esitatud summa. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Ülle Kottissele süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav viibis 15.05.2020 ajavahemikul kell 17.00–19.41 Pärnu linnas Audru alevikus xx korteris nr x. Süüdistatav ütlustest nähtub, et ta kolis 03.04.2020 koos Aga elama xx korterisse. 15ndal jõudsid nad koju kell 16.50 ning kodust läks ta ära peale kiirabi saabumist. Ka tunnistaja K A ütlustest nähtub, et
3. aprilli 3 1-20-7016 pärastlõunal, kui ta niitis õues muru, nägi ta 17-17.30 vahel kuidas A ja Ülle, kes elasid xx, tulid koju ning Ülle Kottisse lahkus kodust alles peale kiirabi saabumist koos Lga. 19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 79-82) nähtub, et15.05.2020 kell 19.26 helistas Ülle Kottisse hädaabinumbrile 112 ja tegi väljakutse oma elukohta xxx Audru valda Pärnu linna seoses sellega, et tema elukaaslane on teadvuseta, kukkus järsku köögis maha, ta ei tunne mehe pulssi ja südamelööke, huuled on sinised, kuid samas väidab, et justkui nagu hingab. Samuti saab tehtud kõnest järeldada seda, et Ülle Kottisse oli telefonivestluse ajal alkoholijoobes ning räägib segaselt. Kõnes Ülle Kottisse ei räägi kordagi Häirekeskuse töötajale sellest, et AKt on noaga löödud, vaid avaldab, et teadvuse kaotamise põhjus võib olla alkoholi jms tarvitamisest. Kohtus leidis tõendamist, et kiirabi tuli kõne järgselt sündmuskohale. Seda kinnitas kohtus üle kuulatud kiirabi abiõde D T ja see nähtub ka kiirabikaardilt (I kd tl 115). Tunnistaja D T ütlustest nähtub, et sündmuskohale (xx) jõudes nägid nad meesterahvast, kes oli köögis pikali maas. Verekahtlast määrdumist korteris ei näinud. Midagi vägivalla kasutamisele viitavat samuti ei näinud. Kui kiirabi kohale jõudis oli meesterahvas juba surnud ning pulssoksümeeter ei näidanud mitte mingisugust elutegevust. Meesterahvast selili keerates tundis tunnistaja, et tema ihu oli juba jahe. Tunnistaja sõnul pärast surma ei lähe inimene hetkega jahedaks, vaid sellega läheb aega, täpset aega ei osanud tunnistaja öelda. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et kiirabi tegi järelduse, et AK surm oli n.ö loomulik lähtudes sündmuskohal viibinud Ülle Kottisse selgitustest ja pärast patsiendi haiguslooga tutvumist. Nimelt väitis Ülle Kottisse kiirabile, et AK oli hommikul oksendanud ning eelnevatel päevadel surrogaate joonud, haigusloost tulenevalt oli AKl olnud varasemalt probleeme maoga. Veel rääkis Ülle Kottisse, et mees tõi vett tuppa, teisel hetkel, et puid tuppa, kukkus maha ja siis kutsus ta kohe kiirabi. Ülle Kottisse oli tunnistaja hinnangul alkoholijoobes. Kiirabikaardilt nähtub, et väljakutse tehti 15.05.2020 kell 19.26 ja kiirabi jõudis kohale kell 19.41 ehk 15 minutiga. Kiirabi saabudes oli patsient eluliste tunnusteta. Kiirabi poolt fikseeriti isiku surm. Samuti nähtub kiirabikaardilt väljakutse teinud isiku seisukord - helistaja räägib segaselt, küsimustele ei vasta. Sündmuskohale saabus ka politsei. Tunnistaja K V ütlustest nähtub, et politsei sai 15.05.2020 väljakutse aadressile xx, Audru vald, Pärnu linn. Kohapeal selgus, et üks meesterahvas on surnud ning surnukeha asetses köögis. Surnukeha juures ta verd ei näinud. Meesterahva elukaaslane Ülle Kottisse rääkis, et mees olevat viimased paar päeva või nädalat joonud mingeid suuloputusvedelikke ja surrogaate ning tal on maohaavad ja sellepärast ära surigi. Kiirabitöötaja oli tunnistajale avaldanud, et nende arvates oli meesterahvas olnud juba natuke kauem surnud kui väitis teataja. Ülle Kottisse oli äratundvalt alkoholijoobes. Ülle Kottisse rääkis tunnistajale, et kui A koju tuli, tõi ta vett ja puid, istus tooli peale ja varsti kukkus tooli pealt maha ja siis suri ära. Tunnistaja K V ütluste kohaselt korteris ei olnud mingeid kaklusele viitavaid jälgi. Tunnistaja koos paarilisega otsustasid saata surnukeha EKEI-sse lahangule ning 15.05.2020 koostati saatekiri surnukeha kohtuarstlikule lahangule saatmiseks (I kd tl 116-117). K V tehtud fotodelt (I kd tl 75-78) nähtub Pärnu linnas Audru alevikus xx korteri nr x välisukse juures köögi põrandal pikal maas lebamas AK surnukeha ja temal seljas olnud riided. Fotodelt ei ole näha, et sündmuskohal oleks olnud verekahtlast määrdumist ega kaklusele viitavaid jälgi. Tunnistaja K V ütlusi kinnitab ka 15.05.2020 ettekanne (II kd tl 83), millest nähtub samad asjaolud mida tunnistaja kohtuistungil rääkis ja mh see, et kiirabitöötajad olid politseile avaldanud, et korteris on meesterahva surnukeha, kuid tõenäoliselt ei ole surmaajaks see, mida väidab olevat tema elukaaslane, kuna surnukeha on täiesti jahtunud. 4 1-20-7016 AK surma saabumist tõendab ka surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt (I kd tl 118-137). Eksperdiarvamuse kohaselt oli AK surma põhjuseks vasakusse rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav vasakul pool selja piirkonnas koos rinnakelme ja vasaku kopsu alasagara vigastusega, mille tagajärjel tekkis massiivne vasakpoolne verirind. Tegu on elupuhuse vigastusega. AK surm saabus 15.05.
4. Surma põhjustanud vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist torke-lõikevahendiga näiteks noaga löömisel selja piirkonda. On võimalik, et vigastuse tekitanud isik asus istuva AK selja taga ning vigastuse tekitamise suund oli tagant ette ülevalt alla lülisamba suunas. Antud vigastust selja piirkonnas ei saanud AK endale tekitada omakäeliselt. Ekspert pidas võimalikuks, et õigeaegne arstiabi oleks ära hoidnud AK surma saabumise. Kriminaalasjas põhiküsimus seisneb selles, kes lõi AKt noaga, mille tagajärjel saabus tema surm ning milline oli lööja tahtlus. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd tl 176-184) nähtub, et Ülle Kottisse peeti 18.05.2020 aadressil Pärnu linn Audru vald xxx kahtlustatavana kinni. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 87) tõendab, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinnipidamisel alkoholijoobes. Kohtuistungil süüdistatav eitas enda süüdi AK noaga löömises. Süüdistatava ütluste kohaselt oli AK paljudele inimestele võlgu ning ka 15ndal käis ta linnas 15 eurost võlga maksmas. Pärnu linna läksid nad koos. Turu juures viis ta oma tuttavale raha ära, süüdistatav ise oli sel ajal poes ning seejärel läksid koos linnaliinibussiga Pärnu bussijaama, sest A ei jõudnud käia, oigas selga. Bussijaamas palus A süüdistataval minna poodi suitsu ostma ning jäi ise bussijaam istuma. Poes käidud, sõideti koos bussiga Audrusse. Bussi pealt maha tulles ütles A, et ei jõua kotti tassida, kuna selg valutab. K olevat kurtnud valu seljas pikemat aega. A kurtis juba aastaid oma jalga ja selga. Kaitsja leidis, et kuna eksperdi hinnangul võis AK surm saabuda peale vigastuse saamist teatud aja möödudes, mis on määrav tundides, siis pole välistatud AKl hiljem surmavaks osutunud seljavigastuse tekkimine/saamine tema viibimisel Pärnu bussijaamas, aga samuti veel enne 15 eurost võlga maksmas käies või kus iganes seni tuvastamata kohas. Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Tõepoolest ka tunnistaja V N ütlustest nähtub, et on inimesi kellele AK võis olla võlgu. Kuid samas märkis tunnistaja, et AKl tema teada vaenlasi ei ole. Kohus leiab, et ei ole välistatud, et AK oli inimestele võlgu, kuid kohus ei pea eluliselt usutavaks asjaolu, et AK sai torke-lõikehaava selga enne koju jõudmist Pärnu linnas. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et keegi 15 euro pärast ründab teist inimest avalikus kohas ning seejärel ei teki mingit paanikat, seda ei näe kõrvalised isikud ja sellest ei räägi AK isegi oma elukaaslasele, vaid rahumeeli kõnnib/sõidab haav seljas koju ja veab puid noahaava seljas. Kusjuures koju jõudmiseks kulus vähemalt 1 h. Samuti ei anna alust seda järeldada asjaolust, et süüdistatava sõnul AK oigas selga. Süüdistatav andis ütlusi, et A kurtis juba aastaid oma jalga ja selga. Tõepoolest eksperdiarvamuse kohaselt on alust arvata, et surm ei saabunud kohe peale vigastuse tekitamist vaid teatud aja möödudes, mis võib olla määrav tundides ja sõltub vigastuse ulatusest, lokalisatsioonist ja kannatanu tegevusest. Samas ekspertiisiaktist nähtub ka see, et peale vigastuste tekitamist võis kannatanul küll algselt säilida võime teatud iseseisvaks toimimiseks, kuid vigastus põhjustab ajas valu, füüsilise jõudluse langust ja hingamispuudulikkust. Tüüpilisi enesekaitsele ega ka võitlusele viitavaid vigastusi lahangu käigus ei sedastatud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et sellise vigastusega ei oleks AK suutnud nii 5 1-20-7016 vabalt valu ja hingamisraskuse tõttu ringi liikuda. Samuti leiab kohus pidev liikumine oleks kiirendanud sisemist verejooksu ehk veririnna teket. Asjaolu, et tapetu saabus koju koos süüdistatavaga elusa ja tervena tõendavad tunnistaja K A ütlused. Tunnistaja K A ütlustest nähtub, et ta elas 15.05.2020 xx korteris. Sama päeva pärastlõunal nägi ta kuidas A ja Ülle tulid koju. Tunnistaja ei saanud aru, et kellelgi oleks olnud tervisega probleeme, nad kõndisid täiesti loomulikult ja läksid oma korterisse. Samuti välistab kohtu hinnangul kaitseversiooni asjaolu, et juhul kui noahaav oleks tekitatud Pärnu linnas, siis oleks verd jooksnud A Kl liikumise tõttu haavast välja rohkem. Samas politseiametnikud ja kiirabitöötajad surnu lähenduses verd ei märganud. Riide vähene määrdumine verega viitab kohtu hinnangul sellele, et AK ei ole peale vigastuse tekitamist iseseisvalt liikunud ja oma asukohta muutnud. Edasi andis süüdistatava ütlusi, et pärast koju jõudes käis ta vahepeal õues puid toomas ja A hakkas sel ajal kartuleid koorima, kuid süüdistatav arvas, et seda pole vaja ja võttis tema käest noa ära ja panin laua peale. Seejärel rääkis süüdistatav, et ta ikkagi palus Al puud ära tuua ja A oli see kes noa laua peale pani, mitte tema. Seejärel mindi koos välja, A läks puid tooma ja tema läks vett tooma. Kui süüdistatav veepangega tuppa jõudis oli A juba toas ja istus laua taga tooli peal ning ütles, et kuuriuks oli lahti ja puud oli justkui kadunud. Süüdistatav läks kuuri puid vaatama, oli ära 5-10 min ja kui ta tagasi tuli oli A ukse ees pikali maas ning ta helistas kohe
5. Al oli hingetult maas, silmad pahupidi ja huuled sinised, plussi ei olnud. Hiljem kui kiirabi ütles, et mees on surnud, helistas ta L Lle. Omakäelise puhtsüdamliku kahetsuse kirjutas seetõttu, et uurija käskis niimoodi kirjutada, ta ise oli magamata ja purjus. Pärnu Haigla 28.05.
6. a vastuse politsei päringule koos lisadega (I kd tl 185-191) tõendab asjaolu, et aprillis 2020 tuvastati Ülle Kottissel vasaku rangluu murd, mis kinnitab asjaolu, et Ülle Kottisel oli endal kodutööde tegemine raskendatud. Kohtu hinnangul on süüdistatava kohtuistungil antud ütlused toimunu kohta diametraalses vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, tema kohtus antud ütlustega ja teiste kogutud tõenditega. Nimelt andis Ülle Kottisse kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et ta vihastas selle peale, et A ei olnud puid tuppa toonud, ta võttis seistes A selja taga, A käest ära noa, mille tera oli umbes 6-7 cm pikk ja noa kogupikkus 15 cm ning noal oli pruuni värvi puidust pea neetidega, ilma kirjadeta. Nuga ära võttes riivas ta At noatera otsaga kogemata selja tagant parema turja piirkonda. Lisaks eeltoodule rääkis Ülle Kottisse vahistamisistungil, et ta võttis noa lihtsalt ta käest ära ja viskasin laua peale ja tema sai pihta. 20.05.2020 vahistamise pikendamise istungil rääkis Ülle Kottisse aga, et ta kogemata viskasin noa vastu selga, tegelikult tahtis laua peale visata, järelikult võis teda ka vabalt lüüa. Süüdistatav põhjendas vastuolu sellega, et ta oli vahepeal kinnipidamisasutuses järele mõelnud, et nuga ei saanud tema käes olla, kuna väljas keegi ütles talle, et see versioon ei saanud kuidagi olla, et tema viskas ja lõi. Samuti põhjendas ta vastuolu sellega, et oli purjus ja šokis. Kohus leiab, et sellised põhjendused ei ole veenvad, eluliselt usutavad ega kooskõlas teiste tõenditega. Kohtuistungil prokurör avaldas, et Ülle Kottisse on kahtlustatavana üle kuulatud kahel korral, esimesel korral 19.05.2020 ning mõlemal korral oli juures ka kaitsjal. Ka kaitsja kinnitas seda. Seega süüdistatava esimene ülekuulamine ei toimunud kahtlustatavana kinnipidamise päeval, vaid sellele järgneval päeval ning seega ei olnud Ülle Kottisse enam alkoholijoobes. Samuti on süüdistatav andnud sarnaseid ütlusi vahistamisistungitel, seega ei ole eluliselt usutav, et sellised 6 1-20-7016 ütlused andis ta seetõttu, et oli šokis. Eeltoodu alusel kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava väide, nagu oleks teda üle kuulatud ebaadekvaatses seisus ja see on põhjus miks ta on andnud end süüstavaid ütluseid, on täiesti välistatud ja alusetu. Siinkohal väärib tähelepanu ka asjaolu, et Ülle Kottisse 19.05.2020 kahtlustatavana antud ütlused ühtivad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mida ülekuulamise hetkeks veel kogutud ei olnud. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et süüdistatav ei ole suutnud kohtule arusaadavalt, veenvalt ning eluliselt usutavalt põhjendada ütluste erinevust, vaid on ennast õigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Kohus leiab, et juhul kui Ülle Kottisse majast väljas kuuris ka käis, siis ei saanud ka sel ajal keegi teine AKt noaga lüüa, sest sellisel juhul ei oleks AK nii kiiresti surnud ja tema keha maha jahtunud. Väidetavalt vaatas süüdistatav kella 19.15ni televiisorit ja köögist leidis ta A kell 19.
7. Kannatanu süüdistatavalt küsimusi küsides täpsustas, et kiirabi saabus 19.26 ning seejärel muutis süüdistatav oma ütlusi ja vastas, et leidis A kell 19.
8. See tähendab, et 6-11 minuti jooksul pidi süüdistatav jõudma arutada selle üle kes ja kas peaks tooma puid ja vett, ära tooma õuest vee, milleks tal enda sõnul kulus 10-15 minutit, arutama selle üle miks kuuriuks lahti oli, minema kuuri ja tulema tagasi tuppa, milleks tal enda sõnul kulus 5-10 minutit. Seega juba ajaliselt ei ole süüdistatava ütlused tema enda versiooniga kooskõlas. Samuti on süüdistatava ütlused vastuolus K A ütlustega. Tunnistaja K A ütlustest nähtub, et peale muru niitmist läks tunnistaja oma suvemajja istuma, sealt on näha mh ka kortermaja trepikoda. Alates hetkest kui Ülle ja A koju tulid kuni kiirabi tulekuni oli tunnistaja kogu aeg oma suvemajas, see võis olla 1,5-2 h. Selle aja jooksul ta ei näinud kordagi, et A või Ülle oleks majast väljunud, Ülle tuli välja kui kiirabi kohale jõudis. Samuti ei näinud tunnistaja, et sel päeval oleks keegi võõras maja ümber liikunud. Juhul kui keegi oleks tulnud puid tooma, siis seda oleks tunnistaja kohe kindlasti näinud, kuna suvemaja kus ta istus ja kuur on kõrvuti. Puid keegi aga sel ajal toomas ei käinud. Seega on tunnistaja ütlustega ümber lükatud süüdistatava versioon, et nii tema kui ka A käisid kuuris. Riigikohtu 28.05.2014 otsuses 3-1-1-131-13 p 12 tõdetakse, et tõendikogumist tuleb ütlused välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta tõendikogumist kõrvale süüdistatava ebausaldusväärsed ütlused selles osas, et tema ei ole AKt noaga löönud, sh köögis toimunu ning selles osas, et tema ja A käisid majast väljas. Kuigi kõrvalised isikud AK noaga löömist otseselt pealt ei näinud, saab välistamismeetodit kasutades asuda seisukohale, et see ei saanud olla keegi teine kui süüdistatav. Tunnistaja K A ütlustega on tõendatud, et xx maja ümber ei liikunud võõraid isikuid ajal mil A ja Ülle olid koju jõudnud kuni kiirabi saabumiseni. Samuti ei ole süüdistatav rääkinud sellest, et nende kodus viibisid ka teised isikud, vaid ta oli kogu selle aja (koju jõudmisest kuni kiirabi tulekuni) AKga koos. Eelnevalt on kohus lugenud ebausaldusväärseks süüdistatava väited selle kohta, et ta käis majast väljas ja lugenud eluliselt mitteusutavaks kaitsja väite, et AK võis torke-lõikehaava saada enne koju jõudmist. Seega ei saanud AKle põhjustada torke-lõikehaava keegi teine peale süüdistatava. 18.05.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt (I kd tl 83-114) nähtub, et Pärnu linnas Audru alevikus xxx korteris erinevates kohtades verekahtlase määrdumise olemasolu, mille tetrabase meetodi kasutamisel oli tulemus positiivne (fototabelis fotod nr 1415, 25-29, 30-32, 33-35, 38-42, 43-45, 81-87) ja eluruumist nugade leidmist (fototabelis fotod nr 46-48, 54-57). 7 1-20-7016 Eksperdiarvamuse kohaselt on AK surnukeha seljal olev haav pikkusega 1,5 cm, mille servad on lähendatavad ning torke-lõikevahendi lõikepind oli sile. 08.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 138-160) on vaadeldud sündmuskohalt ära võetud nuge. Vaatluse käigus tuvastati, et fotol nr 9 asuva noa tera laius kõige laiemast kohast on 1,5 cm ning selle noa lõikepind on sile. Tuvastavamaks millist liiki vigastused on AKl seljas olnud vestil, fliisil ja T-särgil ning kas need vigastused on tekitatud sündmuskohalt kaasa võetud puidust käepidemega noaga, määrati kriminaalasjas jäljeekspertiis. Ekspertiisiaktist nr 20E-TR0009 (I kd tl 161-171) nähtuvalt tuvastas ekspert, et kõigil AK riietusesemetel on torke-lõikevigastus, mis võivad olla tekitatud sündmuskohalt kaasa võetud noaga või mõne muu analoogse noaga. Tõenäoliselt on riietel olevad vigastused tekitatud ühe torkega. Kaitsja leidis, et kuna ekspertiisiks esitatud noal on ühepoolne teritus, siis ei saa tekitada surnu ekspertiisiakti arvamuse p-s 6 kirjeldatud kujulist vigastust, mille servad oleksid lähendatavad. Kohus leiab, et asjaolu, et noal on ühepoolne teritud ja haava servad on lähendatavad, ei tähenda seda, et tegemist ei ole kuriteo toimepanemise vahendiga. See, et haava servad olid lähendatavad, ei välista seda, et torke-lõikerelv oli ühepoolse teritusega. Lisaks eeltoodule kinnitab Ülle Kottisse süüd asjaolu, et ta on alkoholijoobes agressiivne. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud tal kordagi omavahel AKga tülisid, on tema ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega. Kohtuistungil K E keeldus tunnistajana ütlusi andmast

§ 71lg 1 p 2 alusel.

Prokuröri taotlusel

§ 291

lg 1 p 2 alusel võttis kohus tunnistaja K E kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina vastu ning tema ütlused (II kd tl 79-81) avaldati kohtuistungil. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud

§ 291lg 3 sätestatud eeldused varasemate ütluste avaldamiseks.

Kaitsja vaidles nimetatud tõendile vastu, kuna leidis, et see ei puutu asjasse. Prokurör leidis, et tõend on oluline, kuna tõendab Ülle Kottisse sündmusejärgset käitumist. Kohus leiab, et kuivõrd

§ 62

p 4 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu mh kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud ning tähtsust omab ka isiku teojärgne käitumine, siis on tegemist asjasse puutuva tõendiga. Tunnistaja K E ütlustest nähtub, et Ülle Kottisse muutub alkoholi tarvitades agressiivseks ning on võimeline isegi lastele kallale minema. Tunnistaja sõnul on Ülle kogu aeg alkoholijoobes. Asjaolu, et Ülle Kottissel on kalduvus alkoholijoobes muutuda vägivaldseks kinnitab ka juhtumite väljatrükk politsei andmebaasist (I kd tl 172-175). Väljatrükist nähtub, et politseile on tehtud korduvalt väljakutseid, kuna Ülle Kottisse käitumine on väljunud kontrolli alt ja ta on olnud agressiivne. 04.05.2020 on AK teinud väljakutse seoses sellega, et ta ei julge tuppa minna, tema tuttav naisterahvas karjub naabritega. Politsei viis naisterahva (Ülle Kottisse) kainenema. Tunnistaja R I ütlustest nähtub, et tema elas 15.05.2020 xxx korteris ja Ülle Kottisse koos AKga korteris nr x. Tegemist on ühes trepikojas ja samal korrusel olevate vastaskorteritega. Tunnistaja sõnul korterist, kus AK ja Ülle Kottisse koos elasid, oli kuulda tihti lärmi ja nii ka 15.05.2020 oli kuulda, et seal on midagi hullu lahti. Oli kuulda väga kõva häälega räuskamist, rohkem oli kuulda Ülle häält. Tunnistaja K A ütlustest nähtub, et Üllega ei olnud võimalik suhelda, kuna ta kogu aeg lärmas ja kisas. 8 1-20-7016 Tunnistaja L L ütlustest nähtub, et mingil päeval Ülle helistas talle ja ütles, et A enam ei ole ja palus tuua ühe lilleõie. Tunnistaja sõitis kohale, korteris olid kohal politsei ja kiirabi ning Ülle palus end viia ühe tuttava juurde. Kuna tuttavat ei olnud kodus, siis viis tunnistaja Ülle enda koju. Tunnistaja sõnul ühel hetkel Ülle keeldus koju minemast, mistõttu pidi ta kutsuma Üllele politsei. 17.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisast (II kd tl 84-86) nähtub, et L L on 16.05.2020 helistanud hädaabinumbrile 112 ning teatanud, et tal on probleeme Ülle Kottisse käitumisega. Tunnistaja V N ütlustest nähtub, et sel ajal kui tema Ülle Kottissega koos elas, ei olnud Ülle kordagi vägivaldne ning nende kooselu lõppes

1. a. Tõepoolest võiski see nii olla, et Nga ei olnud Ülle Kottisse agressiivne. Eeltoodu aga ei välista seda, et Ülle Kottisse oma hilisemas elus ei võinud agressiivseks muutuda. Kohus leiab, et ei ole välistatud, et oma alkoholiprobleemide tõttu on Ülle Kottisse muutunud agressiivseks. Ülle Kottisse tunnistas, et V Nga kooselu ajal tekkisid tal tugevad alkoholiprobleemid. Tunnistaja K E ütlustest nähtus, et Ülle Kottisse on agressiivne just alkoholijoobes ning ka Ülle Kottisse majanaabrid on teda iseloomustanud kui väga lärmakat inimest, kes pidevalt räuskab. Seega on tunnistajate ütlustega ja teiste eelpool viidatud tõenditega kinnistut leidnud, et Ülle Kottisse oli alkoholijoobes agressiivne ja bravuurne ning seda ta oli ka 15.05.
2. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuna need on eluliselt usutavad, omavahel ja teiste tõenditega kooskõlas ning tunnistajatel puudub mõjuv põhjus valeütluste andmiseks. AKt on kohtus üle kuulatud isikud iseloomustanud aga positiivselt. Tunnistaja V N ütluste kohaselt oli A iseloomult väga rahulik ja tagasihoidlik. Kannatanu B P ütluste kohaselt oli tema isa aga väga rahumeelne inimene ja ta ei ole kordagi näinud teda vägivaldsena, isegi kui teda provotseeritakse, seda nii alkoholijoobes kui ka kainena. Ka karistusregistri väljavõttest (II kd tl 82) nähtub, et AKl ei olnud käitumisega probleeme, tal puuduvad kehtivad karistused. Lisaks eeltoodule kinnitavad süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust ja ükskõikset suhtumist AK surma sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, asitõendi vaatlusprotokollid ja tunnistaja ütlused. 02.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (II kd tl 37-46) nähtub sündmuskohal olnud mobiiltelefoni Nokia 105 Dual SIM vaatlus ning selle käigus tuvastatud ajavahemikul 13.05.2020–18.05.2020 aset leidnud sõnumivahetus Nokia 105 kasutuses olnud abonentide ja abonendi +372 xxx vahel ning nende sisu. Kontakt nimega M L on saatnud Nokia 105 kasutuses olnud abonentide peaaegu igapäevaselt sõnumeid sisuga kallike, mopsukene, armastan sind jms. telefonis on veel kontaktid L 2 ja L
3. Süüdistatava sõnul olid tal L Lga vaid sõbralikud suhted ning L saadab kõigile selliseid sõnumeid. Eeltoodu on aga vastuolus tunnistaja K E ütlustega. Tunnistaja K E ütlustest nähtub, et 15.05.2020 kell 21.27 helistas tunnistajale Ülle Kottisse, kes soovis tema juurde tulla. L L tõi Ülle Kottisse tunnistaja maja juurde. Ülle oli tugevas alkoholi joobes ja rääkis, et tema mees suri ära. Tunnistajale ei jäänud muljet, et Üllel oleks olnud oma mehe surmast kahju, nad hoidsid L Lga üksteisest kätega keha ümber kinni ja musitasid kogu aeg. Tunnistajale jäi mulje, et nad on paar. Kohtuistungil süüdistatav andis ütlusi, et enne kiirabisse helistamist ta ei helistanud kellelegi, kuid L helistas talle sel õhtul mitmel korra ja tüütas ning A käskis tal telefoni välja lülitada. Tema helistas Lle alles siis kui kiirabi kohal oli. Süüdistatava ütlused on aga vastuolus sideettevõtjalt saadud andmete protokollis kajastatuga. 9 1-20-7016 Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist ja selle lisadest (II kd tl 47-58) nähtub, et Ülle Kottisse ja L L vaheline suhtlust 13.-19.05.
4. a, samuti isikute paiknemist kõnede ajal. Protokolli kohaselt helistas Ülle Kottisse L Lle 15.05.2020 alates kella 17.58 kuni 19.16ni 5-l korral, s.o enne kiirabi saabumist. Kõnede kestvus oli vahemikus 1 min 25 sek kuni 18 min 47 sek ning kogupikkus ca 30 minutit. Seal hulgas on Ülle Kottisse helistanud L Lle ka vahetult enne häirekeskusesse helistamist ehk 19.
5. Häirekeskusse helistas Ülle Kottisse kell 19.
6. Eeltoodu kinnitab veelkord, et Ülle Kottisse ei tegelenud vahetult enne kiirabisse helistamist vee toomise ja kuuri ukse sulgemisega, vaid vestles L Lga. Eeltoodu alusel jätab kohus Ülle Kottisse ütlused kui ebausaldusväärsed osas, mis puudutab tema ja L L vahelisi suhteid ja telefonikõnesid, tema agressiivsust ja tema suhteid AKga, tõendikogumist kõrvale. Eelnevat kokku võttes kohus leiab, et süüdistatavat ajendas agressiivselt käituma olmeteemade pinnalt tekkinud solvumine, mille peale otsustas ta reageerida selliselt, et haaras noa ning lõi istuvas asendis olevat AKt selga tagant noaga selga. Nagu eelnevalt viidatud on tekkinud tüli kirjeldanud ka Ülle Kottisse naaber R I. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-10216, p 17; 3-1-1-111-16, p 17). Kohus leiab, et käesoleval juhul on kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega, sest süüdistatav, lüües teist inimest noaga selga, pidi võimalikuks pidama ka surma saabumist ja möönma seda. Isiku tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi tema käitumise (koosseisu objektiivse külje). Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetsest kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-128-06, p 9). Ülle Kottisse tahtluse osas saab arvestada löögi intensiivsust ja asukoht. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist, politseiametnik K V tehtud fotodelt ja saatekirjast kohtuarstlikule lahangule nähtub, et AKl oli surma hetkel seljas hall töövest, sinise-punase-kollase-rohelisekirju mustriline fliis, sinised teksapüksid ja punane T-särk. AKl seljas olnud riideid vaadeldi 08.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 138-160). Vaatluse käigus tuvastati vesti, fliisi ja T-särgi tagaosal verekahtlast määrdumist ja riidekahjustus. Arvestades seda kui palju riideid AKl seljas oli ja nende materjali, saab järeldada, et tegemist oli jõulise löögiga, vastasel korral ei oleks nuga seljas olnud riideid läbinud ja nii sügavale läinud. Lüües teist inimest sedavõrd suure jõuga selga, peab noaga lööja vähemalt möönma, et tema teo tagajärjeks võib olla teise isiku surm. Löögi jõulisust kinnitab ka asjaolu, et haav oli sügav, tungides kannatanule vasakusse rinnaõõnde. Ka puuduvad kriminaalasjas igasugused viited sellele, et käesoleval juhul oleks võinud tegemist olla näiteks enesekaitsega. Sellest ei ole rääkinud ka süüdistatav. 10 1-20-7016 Süüdistatav lüües teist isikut noaga selga, s.o elutähtsasse piirkonda, ei teinud pärast löömist kannatanu abistamiseks midagi. Kohus leiab, et süüdistataval oli alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi ja et sellises olukorras ja vigastustega võib isik surra. Eeltoodu on selge ka keskmise elukogemusega isikule. Ekspertiisiakti kohaselt oli eksperdil alust arvata, et surm ei saabunud kohe peale vigastuse tekitamist ning peale vigastuste tekitamist võis kannatanul algselt säilida võime teatud iseseisvaks toimimiseks. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et süüdistataval puudus vajadus AKle abi osutamiseks. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist, et surnu verest leiti 3,84 mg/g etanooli, mis vastab elaval isikul raskele alkoholijoobele. Ka süüdistatav andis ütlusi, et AK hakkas 15ndal alkoholi tarvitama juba linnast tulles ja oli juba koju tulles nii purjus, et kukkus ta paaril korral. Samuti süüdistatava ütlustest tulenevalt jätkas AK viina joomist ka kodus. Seega puudus süüdistataval ka alust arvata, et AK saab adekvaatselt aru mis temaga juhtus ja on võimeline ise endale abi kustuma. Mistõttu süüdistataval puudus adekvaatne alus loota, et ilma tema abita kannatanu ei sure. Asjas ei ole mitte ühtegi tõendit ka selle kohta, et pärast noaga löömist oleks Ülle Kottisse soovinud ära hoida süüteo tagajärjena A K surma. Ülle Kottisse helistas kiirabisse alles pärast seda, kui AK oli surnud. Nimelt nähtub kiirabikaardilt, et kiirabi saabudes oli isik surnud, kiirabi jõudis kohale 15 minutiga ning tunnistaja D T ütluste kohaselt kiirabi saabudes oli mehe keha juba jahtunud, kuid tavaliselt keha nii kiiresti ei jahtu. Samuti varjas Ülle Kottisse nii kiirabisse helistades kui ka kiirabi saabudes, et AKt on noaga löödud. Süüdistatav ei maini kiirabile kordagi AK noaga löömist. Samuti selle asemel, et pärast A K noaga löömist mehele kiirabi kutsuda ja vestles temaga aga korduvalt L Lga, kellega tal olid tunnistaja K E ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt rohkem kui sõbralikud suhted. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatava teojärgne käitumine viitab sellele, et tal puudus soov vältida kannatanu surma saabumist. Ülle Kottisse käitumisest ei nähtu mingeid samme, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et ta lootis eelmärgitud tagajärje kujunemist vältida ning abi kutsus ta alles siis kui sai aru, et mees on juba surnud. Lüües AKt noaga selga ning jätta abi osutamata, möönis ta noaga löömise mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist, põhjustades seetõttu kannatanu surma kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul, arvestades süüdistatava käitumist, kannatanul tuvastatud vigastuse laadi ja asetsemiskohta, on tõendatud, et Ülle Kottisse on kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kannatanu 7,7 cm terapikkusega noaga löömine selga, s.o elutähtsate organite piirkonda, oli Ülle Kottissel alust eeldada ja ta pidi võimalikuks pidama, et tema tegevuse tagajärjel saabub AK surm. Tegemist ei olnud noa löögiga, mis tekitatakse näiteks rüseluse käigus (surnu kohtuarstliku lahangu käigus ei sedastatud tüüpilisi võitluse ega enesekaitsele viitavaid vigastusi), vaid Ülle Kottisse teadis väga täpselt kuhu ta lööb. Seega pidi Ülle Kottisse võimalikuks pidama, et niivõrd ohtliku teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü teise inimese tahtlikus tapmises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Ülle Kottisse tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Ülle Kottisse õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Ülle Kottisse on süüvõimeline ning KarS
7. ptk
8. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei 11 1-20-7016 esine. Ülle Kottisse on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 113 lg 1 järgi. Seega tuleb Ülle Kottisse süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. Teise inimese tapmine KarS § 113 lg 1 järgi on üks rängim isikuvastane süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus kuus kuni viisteist aastat. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud. Ülle Kottisse on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades toimepandud tegude asjaolusid, s.o tegu pandi toime noaga, tegemist oli ühe löögiga, süüdistatav ründas noaga sellist kannatanut, kellel ei olnud relva ega olnud temaga muud moodi agressiivne ja ka seda, et süüdistatav ründas kannatanu selja tagant ja ootamatult, jätmata kannatanule võimalust enne noarünnakut taganeda, tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmiseks. Samuti võtab kohus arvesse tahtluse liiki, s.o tegu pandi toime kaudse tahtlusega. Kuigi kergendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud, leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Ülle Kottisse on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodu annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Kuigi Ülle Kottisse süü on keskmine, siis arvestades eripreventiivset eesmärki, on põhjendatud mõista karistus alla KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et arvestades toimepandud tegude asjaolusid, süüdlase isikut, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb Ülle Kottissele mõista karistus tapmise eest alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 18.05.
9. a. Tõkend Ülle Kottisse peeti kahtlustatavana kinni 18.05.
10. a. 20.05.
11. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Ülle Kottisse suhtes tõkendit – vahistamine. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Ülle Kottisse jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüteomenetluses tekitatud kahju Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 5 lg 1 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see 12 1-20-7016 tekitati: vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 18 lg 1 sätestab, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Ülle Kottisse esitas kohtule taotluse, kus palub hüvitada temale kahju seoses vahi all pidamisega. Taotlust põhjendas Ülle Kottisse sellega, et vahi all olles on tema tervis halvenenud, juurde on tulnud pea- ja liigesevalud ning nägemine on halvenenud. Ühtegi tõendit Ülle Kottisse oma tervise kohta esitanud ei ole. Ülle Kottisse taotleb hüvitada temale 50 000 eurot. Kohus leiab, et Ülle Kottisse vahistamine on olnud vajalik ja põhjendatud. Ülle Kottisse süü on leidnud tõendamist. Seega puudub alus kahju hüvitamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus Ülle Kottisse taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Muud taotlused

§ 313

lg 1 p 101 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud

§ 38

lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse.

§ 38

lg 5 p 2, 4 alusel on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule ning taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku

1. või
2. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. Süüdistusaktist p-st 8 nähtuvalt on kannatanu sellise taotluse ka esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus vastava märke ka kohtuotsuse resolutiivossa teinud. Tsiviilhagi Kannatanu B P on esitanud Ülle Kottisse vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 842 € ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 €. Tsiviilhagi suuruse ja tõendatuse osas vastuväiteid kaitseaktis, istungil ega kohtuvaidlustes kaitsja ega süüdistatav otseselt ei esitanud. Kaitsja avaldas kaitseaktis üksnes, et süüdistatav tsiviilhagi ei tunnista. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 p 1 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 128 kohaselt kuulub hüvitamisele nii varaline kui mittevaraline kahju. Varaline kahju on VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju, mis hõlmab endas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). 13 1-20-7016 VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluses olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kahju hüvitamise eesmärk saab olla täidetud siis, kui väljamõistetud kahjuhüvitis on tegelikult tekkinud kahjuga võrreldes võimalikult ligilähedane. Kriminaalasjas on tõendatud, et AK surma põhjustas Ülle Kottisse. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Ülle Kottisse B Ple varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kohtule on esitatud varalise kahju tõendamiseks OÜ Pärnu Krematooriumi arve (III kd tl 14) summas 1290 €, mis tõendab matusega seotud kulusid. Ohvriabi seaduse § 13 alusel on Sotsiaalkindlustusamet B Ple hüvitatud vägivallakuriteo tagajärjel surnud AK matuse korraldamisega seotud kulud summas 448 €. Seega on kannatanu esitatud varalise kahju nõue summas 842 € tõendatud ja põhjendatud. Kannatanu tsiviilhagi kohaselt seisneb põhjustatud mittevaraline kahju käesoleval juhul tema hingelistes läbielamistes lähedase pereliikme kaotuse tõttu. Kannatanu hindab endal tekkinud mittevaralise kahju suuruse rahas 2000 eurole, mis on tema arvates mõistlik ja proportsionaalne summa. Kannatanu B P ütluste kohaselt isa surm ning sellest teadasaamine tuli talle ootamatult. Isa surma tõttu on nüüd kogu vanavanemate eest hoolitsemine tema kanda, kuna isal õdesid ja vendi ei olnud ning isa teine tütar elab välismaal. Kannatanu on koos perega sügavas leinas. Isa tegeles/hoidis ka kannatanu lapsi ning uuest lapselapsest ei jõudnud kannatanu veel isale teatada. Kannatanul oli plaanis minna isale 17.05.2020 külla ning anda talle teada rasedusest, kuid selle asemel sai teate, et isa on surnud. Samuti tuli kannatanul selgitada lastele, miks vanaisa järsku enam ei ole ning lapsed elasid seda raskelt üle. Eriliselt julmaks ja valusaks teeb isa kaotuse asjaolu, et ta ei surnud loomulikku surma. Isa surma tõttu oli häiritud ka kannatanu unekvaliteet. Emotsionaalseid üleelamisi suurendas ka see, et tema isa surmaga seotud asjaolude vastu oli avalikkusel suurem huvi. Kannatanu palus hagi rahuldada ja kahju välja mõista Ülle Kottisselt. Kohus leiab, et kannatanu nõue on põhjendatud. Kannatanul ilmnesid seoses isa vägivaldse surmaga emotsionaalsed üleelamised. Tema elukorraldus muutus täielikult, lisaks enda lastele selgituste jagamisele, miks ei ole enam lastel vanaisa, tuli hoolitseda ka vanavanemate eest, mida siiani oli AK teinud. Samuti mõjus talle emotsionaalselt raskelt, et ta oli jäänud lapseootele ja ei saanud seda jagada oma isaga. Emotsionaalselt raskelt mõjus ka suur avalikkuse tähelepanu. Kohus leiab, et kannatanule ei oleks mittevaralist kahju tekkinud ilma süüdistatava õigusvastase teota. Ülle Kottisse ei ole tõendanud VÕS § 1050 kohaselt temal süü puudumist kannatanule kahju tekitamisel. Seega tuleb Ülle Kottissel hüvitada ka kannatanule tekitatud mittevaraline kahju. 14 1-20-7016 Eeltoodu alusel kohus leiab, et ka mittevaralise kahju nõue on põhjendatud ja selle suurus on kooskõlas kohtupraktikaga (vt nt 1-15-1618). Seega kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ja mõista Ülle Kottisselt välja kannatanu B P kasuks 2842 €. Asitõendid, salvestised ja muude äravõetud objektid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asuvad CD plaat ja 3 DVD plaati (andmekandjad nr 3-6), milledel on mobiiltelefonist leitud andmed, kõneeristuse koopia ja häirekeskuse kõned. Kohus leiab, et nimetatud CD plaat ja 3 DVD plaati tuleb

§ 126lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde.

Sündmuskoha vaatluse käigus on sündmuskohalt võetud DNA proovid (pakendid nr 2, 5, 6, 10, 11), kilekott (pakend nr 3), ajaleht (pakend nr 12) ja arve (pakend nr 13), mis asuvad Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas. Kohus leiab, et kuna tegemist on väärtusetute asjadega tuleb need hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud.

Sündmuskoha vaatluse käigus on sündmuskohalt ära võetud ka oranži-kuldset-musta värvi dressipluus (pakend nr 1), noad (pakendid nr 7, 8), küünetangid (pakend nr 14) ja võti koos võtmehoidjaga (pakend nr 15), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas. Kohus leiab, et kuna tegemist on Ülle Kottissele kuuluvate esemetega, tuleb need

§ 126lg 3 p 2 alusel talle tagastada.

Sündmuskoha vaatluse käigus on sündmuskohalt ära võetud 3 mobiiltelefoni koos kolme SIMkaardiga (pakend nr 4). Kohus leiab, et must Nokia ja kuldset värvi korpusega Samsung tuleb

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Ülle Kottissele ning musta värvi Samsung B Ple.

Nimetatud mobiiltelefoni koos kolme SIM-kaardiga asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas. Sündmuskoha vaatluse käigus on sündmuskohalt ära võetud nuga (pakend nr 9), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas. Kohtuliku uurimise käigus leidis tuvastamist, et tegemist on noaga mida kasutati kuriteo toimepanemisel. Samas on nuga

§ 126lg 3 p 4 mõttes väärtusetu. Seega tuleb nimetatud nuga Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend. Ning kuna tegemist on väärtusetu esemega, siis tuleb see

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kriminaalasjas on võetud DNA proovid AK sõrmeküünte alt (pakend nr 1) ja tehti ka AK laiba sõrmejälgede kaart (pakend nr 2) ning need asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas. Kohus leiab, et need tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud.

Lahangu käigus on surnukehalt eemaldatud vest (pakend nr 1), pusa (pakend nr 2), T-särk (pakend nr 3), teksased koos vööga (pakend nr 4), aluspüksid (pakend nr 5), sokid (pakend nr 6) ja jalatsid (pakend nr 7). Surnule kuulusid ka Swedbank pangakaart ja kontokaart AK nimele (pakend AK kaardid), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas. Kannatanu B P ei soovinud tema isale kuulnud asju tagasi, seega kohus määrab need hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud.

Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 15 1-20-7016

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulu. Tunnistaja K A on esitanud taotluse hüvitada temale sõidukulud (x-Pärnu-x) summas 2 € ning saamata jäänud sissetuleku summas 31,83 €. Kulude tõendamiseks esitas tunnistaja tööandja tõendi ja arve ühistranspordi kuupileti kohta. Kuna tunnistaja elab x alevikus ning 12.02.2021 kohtuistung, kus tunnistaja viibis, toimus Pärnu linnas, siis peab kohus kulu summas 33,83 € põhjendatuks.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: surnu kohtuarstlik ekspertiis (akt nr 20EAOS003/79), mille tegemise kulu 343 € ja jäljeekspertiis (akt nr 20E-TR0009), mille tegemise kulu 314 €. Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud ja need olid tõendina lubatavad. Seega kuuluvad need väljamõistmisele süüdimõistetult.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud.

Ülle Kottissele määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 2743,44 € (162+129,60+178,80+97,20+510,96+453,60+421,20+790,08). Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasud on vajalikud ja põhjendatud.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1460 €. Eeltoodu põhjal tuleb Ülle Kottisselt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 4894,27 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik Galina Abol Rahvakohtunik Mari Treial Rahvakohtunik 16