lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot ja
1 Kaebuse põhjenduste kohaselt M.S ei ole talle määratud karistustega nõus, sest vangla ise provotseeris teda
lg 1 episoodid (2.11.2020 kell 20:00 kuni 3.11.2020 kell 08:30 ja 3.11.2020 kella 12:00 ajal) Süüdistus 1) Ajavahemikul 02.11.2020 kell 20:00 kuni 03.11.2020 kell 08:30 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S216 lõhkus kinnipeetav M S (ik xxx) tahtlikult kohtuvälises menetluses tuvastamata viisil kambri S216 akna, mille tagajärjel aken purunes ning muutus kasutamiskõlbmatuks. M S`i tegevuse tagajärjel tekkis Riigi Kinnisvara AS-le asja lõhkumise akti nr 1459 kohaselt materiaalne kahju 68,46 eurot. Oma tegevusega rikkus M S Karistusseadustiku § 203 lg 1 sätteid ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Selle tegevusega pani M S toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. 2) 03.11.2020 kella 12:00 ajal Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S216 lõhkus kinnipeetav M S (ik xxx) tahtlikult kohtuvälises menetluses tuvastamata viisil kambri S216 akna, mille tagajärjel aken purunes ning muutus kasutamiskõlbmatuks. M S`i tegevuse tagajärjel tekkis Riigi Kinnisvara AS-le asja lõhkumise akti nr 1460 kohaselt materiaalne kahju 2 68,46 eurot. Oma tegevusega rikkus M S Karistusseadustiku § 203 lg 1 sätteid ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Selle tegevusega pani M S toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Uuritud tõendid Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas viibides lõhkus M.S kambri nr 216 akna, kokku kahel korral. Seda tunnistas ka M.S ise oma ütlustes. Akende lõhkumist kinnitavad ka alljärgnevate tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid, samuti fototabelid. Fototabelist nr 1 nähtuvalt kambris nr S216 paiknesid 3.11.2020 hommikul kinnipeetavad M S ja T P, mida on näha uksesildilt (foto nr 1). Fotol nr 2 ja 3 on näha, et kambri S216 aken on lõhutud, selles on läbiv auk alumises vasakpoolses nurgas. Fotol nr 4, 5 on näha vaade kambri nr S216 aknale 3.11.2020 lõuna ajal. Foto on tehtud kambrist väljastpoolt, õuest vaadatuna. Fotol nr 6 on vaade kambri nr S216 aknale ja akna all olevatele klaasikildudele ja kruusile 3.11.2020 lõuna ajal. (I kd tl 7-10). Tunnistaja J K (vangla valvur) ütluste järgi tuli teade valvetoimkonnalt, et on lõhutud aknaklaas, see oli isolatsiooniosakond, kus olid positiivse covid proovi andnud kinnipeetavad. Oli kaks korda. Esimene kord olid valvurid kaitseülikondades, siis edastas neile fotoaparaadi ja nad tegid fotod kambrist, lõhutud aknast. Teine kord (juhtus) kui aken kambris oli vahetatud. Tuli teade peale lõunat, et aken lõhutud. Valvurid olid hõivatud, aja kokkuhoiu mõttes, viiruse vältimiseks ei läinud osakonda sisse, tegi pilte väljastpoolt. Kambris nr S216 paiknesid T P ja teine oli M S. Ei tea millega oli lõhutud aknaklaas esimesel korral. Teine kord oli lõhutud vangla poolt antud metallist kruusiga. Kruus oli maas koos klaasikildudega. Mõlemal korral oli läbiv auk akendes. Kinnipeetavatega otsene kokkupuude puudus, ei olnud võimalik selgitusi saada. Ka valvuritelt ei saanud infot lõhkumise põhjustest, kõik ametnikud olid viiruse tõkestamiseks väga hõivatud, omavahel ei suheldud, välditi liigseid kontakte. See oli ajal, mil vanglas oli puhkenud ulatuslik covid. Esimesel korral tegi fotod V K. Siis andis fotoaparaadi tagasi ja sisestas pildid töökeskkonda. Esimene kord oli päris hommikul, vahetuse alguses, kell
Antud süütegu kujutab endast üksnes mõnda
Subjektiivsest küljest vastab antud koosseis konkreetse varavastase süüteo subjektiivsele küljele, mis tähendab vastutust ainult tahtliku teo eest. Asja osas peab süüdlasel olema vähemalt kaudne tahtlus (
-i 5. kommenteeritud väljaanne, lk 739-740).
lg 1 objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et menetlusaluse isiku M S’i teod vastavad
Oma tegevusega rikkus M S karistusseadustiku § 203 lg 1 sätteid, mis näevad ette vastutuse võõra asja rikkumise ja hävitamise eest. S rikkus (lõhkus) kahel korral Viru Vangla kambri nr S216 akna. Aknapakettide kahjustused olid ulatuslikud ja aknas oli läbiv auk. Ilmselgelt ei saanud aknapaketid edaspidi sihtotstarbeliselt kasutada, need muutusid kasutuskõlbmatuks ja kuulusid utiliseerimisele. Kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga (ühe aknapaketti maksumus on 68,46 eurot, kahe aknapaketti maksumus on 136,92 eurot ehk jääb alla 200 eurot), siis Si teod on õigesti kvalifitseeritud
Seega
Väärteokoosseisu subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et S pani antud väärteod toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sellele selgelt osutab S’i käitumine nii enne kui pärast antud väärtegude toimepanemist, et ta on eelnevalt 6 nõudnud jalutuskäigule lubamist ja siis üksikkambrisse ümber paigutamist ning saamata kumbagi lõhkus aknapaketi kambris nr S216. Oma nõudmisi üksikkambrisse üle viimiseks jätkas ta esitama ka pärast esimese aknapaketi välja vahetamist ning saamata soovitu lõhkus ka teise aknapaketi ära. Si tegevuse teadlikule ja sihipärasele iseloomule osutab ka kahjustuste ulatus ja laad. Fototabelist on näha, et mõlemal korral olid aknapaketi kahjustused ulatuslikud ning mõlemal korral olid aknapaketis läbivad augud. Seejuures teise akna lõhkumisel olid Si löögid nii tugevad, et metallist kruus, millega aken lõhuti, kukkus välja ning fotode tegemise ajal asus maas kambrist väljaspool koos klaasikildudega. See viitab, et tegemist ei saanud olla juhuslikku laadi vara rikkumisega, nö kogemata, sest nii esimesel, kui teisel korral tegi S mitut tugevat lööki vastu aknaklaasi. Seega täidetud on ka
Kohus ei tuvasta uuritud tõendite pinnalt õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.
lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Si ütlustest nähtuv viide, et muuseas lõhkus ta aknaklaasi värske õhu saamiseks, jääb isegi tema enda ütluste kontekstis esmase motiivi (protest üksikkambrisse üle viimise nõude rahuldamata jätmisele) kõrval tagaplaanile. Tema tegude põhiliseks motiiviks oli ikkagi protest vanglaametnikke otsustusele, kes ei nõustunud Si üksikkambrisse üleviimisega. Ükski tõend ei kinnita seda, et S’il oleks tol hetkel raskusi hingamisega või esineks mõni muu terviserike, mille tõttu oli ta sunnitud oma elu ja/või tervise kaitseks teha selline samm. Tunnistajate ütluste järgi mõlema kambris viibinud kinnipeetava (Si ja P) terviseseisundi suhtes ei tekkinud neil kahtlusi. Samuti S’i enda ütlustest ja kaebusest nähtuvalt probleem ja tema nõudmiste põhiallikas oli, et teine kaaskinnipeetav – P, tundis ennast hästi ja elas oma tavapärases elurütmis, samas kui S’i enesetunne oli covidi nakatumisse tulemusena halb ning P tegemised segasid teda. Sisult soovis S endale rahulikumat keskkonda ja selle saavutamiseks nõudis enda paigutamist üksikkambrisse. Võimalik on, et tegemist ei olnud kõige mugavamate tingimustega koroonaviirusesse nakatunud inimese jaoks, kuid vaatamata sellele ei tekkinud siin hädaseisundi või hädakaitseseisundi olukorda, mis õigustaks Si käitumist. Kinnipeetaval puudub õigus valida või nõuda endale meelepärased kinnipidamistingimused, sh kas olla kambris üksi või koos teise kinnipeetavaga. Temale ebasoodsa haldusakti tegemise peale võis S esitada kas vaiet või kaebust vangla juhtkonnale või halduskohtule. Õigust rikkuda vangla vara tal ei olnud. Selliselt on Si tegudega täidetud
7 Vanglavalvur G’i solvamine (8.11.2020 kell 15.45-19.40) Süüdistus 8.11.2020 ajavahemikul kell 15:45-19:40 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S216 solvas kinnipeetav M S tahtlikult ametikohustusi täitnud V üksuse vanemvalvur V G`it, kui pöördus halvustavalt V G`i poole vene keeles sõnadega: „zatknis pidaras“ ja „nesi tablettki, pidaras“ (tõlge eesti keelde: „pane suu kinni, pederast“ ja „too tabletid, pederast“), millest vanemvalvur V G tundis ennast solvatuna. Selle tegevusega pani M S toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Uuritud tõendid M.S ei tunnistanud oma süüd ka vanglavalvur Gi solvamises. Si ütluste järgi ei mäleta ta, kas oli suhtlus Giga. Tabletid sai õhtul. Gi ei ole solvanud. Tunnistaja V G (vangla valvur) ütluste järgi oli tal konflikt S’iga. S oli avatud osakonnas. Ta küsis oma kadunud raseerija kohta. Tunnistaja tõi talle koti isiklikke asjadega, võttis asjad välja ja selgitas, et tema raseerijat seal pole. Sellele järgnes agressioon ja solvamine (Si poolt). S solvas teda (Gi) ebatsensuurselt, nimetas pederastiks. Kasutas seda sõna korduvalt selle päeva jooksul, vähemalt 5 korda: „anna süüa, pederast“, „too mulle tabletid, pederast, kui ei too siis löön akna välja“. S tagus vastu kambri ust. Tunnistaja andis korralduse lõpetada tagumine. Viimati nägi Si loenduse ajal. Loenduse käigus solvas S teda jälle sama sõnaga. Kui nägi teda loendusel, vaatas S otse tema (G’i) poole ja nimetas nii. Toiduluuk oli siis nii kinnises kui lahtises asendis. Loendus toimus läbi toiduluugi, sest oli covidi puhang ja kambritesse ei sisenenud. See oli nii kõikide kambritega. Loenduse ajal olid temaga (G’iga) koos veel valvurid K M ja I P. Si käitumine oli solvav, sest tema (G) oli S’i suhtes alati abivalmis ja viisakas. Teiseks – ei ole selline inimene, nagu ta (S) ütles. See on solvang. See on solvav ka tavainimese puhul, mitte ainult vanglaametniku jaoks. See väljend on solvav nii eesti kui vene keeles. Ei ole valmis Si vabanduse vastu võtma, sest isik (S) pidevalt tunneb ennast karistamatuna. Solvas nii enne kui pärast toiduluugi sulgemist. See oli õhtul. P ja M olid selle juures. Si tervis pidi olema hea, kui tema löökidest läks kambri uks mitu cm välja. Ta nõudis lõunaseid tablette, saab neid pidevalt. Neid jagati viivitusega, sest kinnipeetav käitus agressiivselt. Ei saa anda tablette kui kinnipeetav lööb jalaga (vastu kambri ust). Õhtusel loendusel andis tablette. Kas kinnine kambriuks ei sega kuulamist, mida räägitakse kambris – kui karjub siis on kuulda, karjumist on väga hästi kuulda. Kuidas sai aru, et see solvang on suunatud just temale (Gile), kui uks oli kinni - esiteks S teadis, et kes alustab vahetust see on terve päeva nendega. See on terve päeva vahetus. Samuti ühel korral pöördus otse perekonnanime pidi. Tunnistaja G’i ütlustega riimuvad ka dokumentaalsed tõendid, s.t tema koostatud ettekanded. V G’i 8.11.2020 ettekandest nähtuvalt 8.11.2020 kella 15.45 paiku kinnipeetav M S, kes paikneb kambris S218, pani toime järgmise rikkumise: S2 eluosakonnas kirjavahetuse teostamisel kuulis, et kinnipeetav lõi kõvasti jalaga vastu toiduluugi korduvalt, millega tegi toiduluugi fiksaatoreid kõveraks. Kinnipeetav lõi kõvasti vastu ust mitme tunni jooksul ja oli näha, et kambriuks käib ca 1-1,5 cm raamilt eemal. Samuti üritas kinnipeetav lüüa akna metallvõrest läbi ja ütles, et kindlasti 8 lööb täna ust välja ja vajadusel lööb tervet ööd läbi. Korduvalt antud korraldusele lõpetada vangla vara lõhkumine ja teisi sektoris kinnipeetavate segamine vastas kinnipeetav M S: „Zatknis, pidaras, ja vas budu ebašitj!“. Oma käitumise põhjendas S sellega, et väidetavalt pole temale väljastatud temale kuuluvat raseerijat, mida pole kinnipeetava asjade nimekirjas ega reaalselt kinnipeetavate asjade hulgast viienda üksuse laos. Ühekordsest raseerijast (S) loobus. Oma käitumisega kinnipeetav S häiris ja takistas oluliselt tema (G’i), kolleegide ja samas sektoris toimunud med.personali tööd. (I kd tl 38) V Gi teisest 8.11.2020 ettekandest nähtuvalt 8.11.2020 kella 19.40 paiku kinnipeetav S, kes paikneb kambris S218, pani toime järgmise rikkumise: õhtuse loenduse ajal lõi jalaga vastu kambriust ja toiduluugi. Karjus valjuhäälselt ebatsensuurseid väljendeid: Nesi tablettki pidaras! (too tablette pederast!). Õhtuste ravimite jagamiseks on kasutatud kilpi, kuna varasemalt lubas kinnipeetav mitte lasta toiduluuki kinni panna ja visata valvureid tundmatu vedelikutega. Kinnipeetava kogu päevase ja varasema käitumise, sh ähvardusega: „Ja budu vas hujaritj“, tunneb (V.G) ennast ohustatuna ja solvatuna. Õhtusel loendusel viibisid viienda üksuse vanemvalvur I P ja valvur K M (I kd tl 39). Eeltoodud ettekanded kinnitavad tunnistaja G’i ütlused, et tegemist ei olnud üksiku väljaütlemisega, vaid S on korduvalt kasutanud Gi vahetuse ajal tema suhtes sõna „pederast“, st see oli nii päevaajal kella 15.45 paiku kui õhtusel ajal kella 19.40 paiku. Et õhtuse loenduse ajal olid juhtunu pealtnägijateks ka tunnistajad M ja P, kinnitavad ka nende endi ütlused. Tunnistaja K M (vangla valvur) ütluste järgi Si ja G vahel oli juhtum. Millal - ei oska ajaliselt öelda, äkki novembrikuus. Oli loendus, siis oli solvamine. Venekeelsed sõnad jooksid kõrvust mööda. Ei mäleta, mis sõnad need olid. Kõrgendatud hääletooni järgi sai aru, et tegemist on konfliktolukorraga. Kuidas sai aru, et olid solvangud, kui need meelde ei jäänud – G ütles. Oli ise kohal, kui oli konflikt Si ja Gi vahel. Sõnad olid suunatud Gi poole. G tegi loendust. Siis on loendusega juba edasi liikunud, kambri uks oli kinni. Kui kambri uks on kinni, siis on ka kuulda, mida kambris räägitakse. Tunnistaja I P (vangla valvur) ütluste järgi see juhtum oli õhtuse loenduse ajal. Mis oli enne, miks see juhtus ei ole meeles. Meeles on see, et (S) karjus, tagus vastu ust, tahtis mingeid tablette. Kui G läks neid tooma karjus järgi – „too tabletid pederast“ (venek „nesi tabletki, pidaras“). See oli
Sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid, nt inimese au ja väärikust. Koosseisutüübilt on tegemist formaalse koosseisuga. Objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitsele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi. Seega saab vanglavalvurit, kes lähtuvalt tööülesannetest teostab avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks antud koosseisu tähenduses. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomanduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt, nt karikatuuriga. Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Et hinnata mingit sõna või tegu solvavana, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud. Lisaks tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivses koosseisus piisab kõigi objektiivsete kooseisu asjaolude suhtes ettevaatamatusest. (
-i 5. kommenteeritud väljaanne, lk 463, p 7; lk 859). 11 Kohtu seisukoht Väljaspool vaidlust on, et tunnistaja G kui avalikku korda kaitsev võimuesindaja, on täitnud tol päeval oma ametiülesandeid S2 osakonnas, kus kambris nr 218 paiknes menetlusalune isik S. Kohus tuvastab ka seda, et S’i pool G’i aadressil korduvalt kasutatud sõna „pederast“ oli antud juhul kasutatud solvanguna, mis riivas G’i autunnet ja väärikust. Vabalt kättesaadavatest allikatest on teada, et nimisõna „pederast“ on halvustava iseloomuga ning seda võidakse kasutada ka sõimusõnana (vt Eesti Keele Instituudi sõnaveeb, EKI ühendsõnastik 2021, https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pederast/1). Seega, tegemist ei ole neutraalse, vaid just halvustava ja solvava iseloomuga sõnaga ning antud juhul kasutas S seda G’i aadressil just solvanguna. Nii reageeris S sellele, et G ei suutnud üles leida tema raseerija ja siis viivitas tablettide jagamisega. Kohtu arvates sõna „pederast“ kasutamine vanglaametniku suhtes on solvav sõltumata tema seksuaalsest orientatsioonist. Ning antud juhul riivas see korduvalt kasutatud halvustav sõna vanglavalvur Gi kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Selliselt Si tegudega on täidetud
Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et menetlusalune isik on tegutsenud otsese tahtlusega, ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt isegi kinnise kambriuksega on koridoris hästi kuulda kambrist tulevat karjumist. Ning antud juhul S oli karjunud ja tagunud vastu kambriust (või toiduluugi). Samuti oli talle teada, kes on sel päeval vahetuses. Seega pidi ta teadma, et tema väljaütlemised on G’ile kuulda ja need solvavad tema kui vanglaametniku au ja väärikust. Selline oli tema reaktsioon sellele, et G ei suutnud üles leida tema raseerija ja siis viivitas tablettide jagamisega. Et tegemist oli mitte üksiku fraasiga, vaid S on kasutanud seda sõna tol päeval, s.t G’i vahetuse ajal korduvalt kinnitab täiendavalt, et tegemist oli S’i teadliku ja sihipärase tegevusega, mis oli suunatud Gi au ja väärikuse alandamisele seoses tema vanglavalvuri ametiülesannete täitmisega. Seega S’i tegudega on täidetud ka väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole ka selles episoodis. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 12 Karistusregistrist nähtuvalt M.Sil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja viis kehtivat karistust väärtegude eest, sh kaks karistust
lg 1 järgi ehk samalaadsete väärtegude eest, mida ta pani toime antud väärteoasjas (I kd tl 51-57). Väärtegude eest oli karistatud nii rahatrahviga (karistuse täitmise info puudub), kui arestiga. Hinnates Si süü raskust leiab kohus, et süüdistuses
S, kandes vabadusekaotuslikku karistust ei parandanud oma käitumist, vaid hoopis pani toime uusi õigusrikkumisi, seejuures tegi seda korduvalt. Selle asemel, et kaitsta oma eeldatavaid õigusi seaduslikul teel (kohtus või vangla administratsiooni kaudu), asus ta lõhkuma vangla vara, tekitades sellega nii materiaalset kahju, kui andes lisakoormust vanglaametnikele, kes pidid kahel korral korraldama aknapaketti välja vahetamist, kinnipeetavate teisse kambrisse üle viimist, fikseerima tõendeid jne. Ja seda kõike ajal, mil vanglas oli raske olukord seoses koroonaviiruse puhanguga. Isik tunnistab küll teo toimepanemist, kuid ei näe selles oma süüd ning õigustab oma käitumist antud asjasse mittepuutuvate asjaoludega (jalutuskäigule mittelubamine, üksikkambrisse üle viimisest keeldumine). Seega ei saa tema poolt oma teo omaksvõtu käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ning ka kohus omalt poolt ei tuvasta selliseid asjaolusid. S’ile on määratud karistus 100 trahviühikut ehk 400 eurot, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (100 trahviühikut ehk 400 eurot) vastab Si süü raskusele.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Sile karistuseks
lg 1 järgi 20 trahviühikut ehk 80 eurot, mis on sanktsiooni miinimummäärale lähedane. Kohus leiab, et süüdistuses
Tunnistaja G’i vahetuse ajal solvas S teda korduvalt seoses G’i poolt oma vanglavalvuri ametiülesannete täitmisega. S on tagunud vastu kambri ust ja jätkas oma nõudmiste esitamist ka siis, kui G’iga koos tulid õhtuse loenduse ajal osakonda teised vanglavalvurid – M ja P. Oma tegu S ei tunnistanud, eitades Gi solvamist. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole. Kuna varasemalt ei olnud S karistatud võimuesindaja solvamise eest, siis lõppkokkuvõttes nõustub ka kohus kohtuvälise menetleja valitud karistuse määraga, s.o 20 trahviühikut ehk 80 eurot, mis jääb küll sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole, kuid siiski vastab Si süü raskusele ja on suuteline täitma nii üld- kui eripreventiivset funktsiooni ehk näitama nii menetlusalusele isikule kui avalikkusele, et võimuesindaja solvamine on lubamatu ja demokraatlikus ühiskonnas selliseid tegusid ei sallita. Menetlusõiguse normide rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt kohus ei tuvasta. VTMS § 52 lg 3 kohaselt
lg-tes 1 ja 2, §-s 275 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium ja vangla. Seega karistused on määratud pädeva menetleja poolt. Õigused said M.S’ile nõuetekohaselt selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri (I kd tl 45), tema ülekuulamisest võttis osa tõlk J G ehk oli tagatud tõlgi abi. M.S’ile selgitati tema õigus tutvuda toimiku materjalidega ja esitada vastulause, mida kinnitab ka M.S’i enda 19.02.2021 antud allkiri (I kd tl 50). Vastulauset ja omapoolseid tõendeid S esitada ei soovinud. Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik eitab oma süüd, rääkimata tekitatud kahju hüvitamisest. Ta pani toime mitu uut õigusrikkumist juba olles kinnipidamisasutuses ja kandes vabadusekaotuslikku karistust 13 kuriteo eest. Seetõttu ei saa rääkida, et S’i süü oleks väike ja avalik menetlushuvi selles asjas puuduks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. M.S’i kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Määratud rahatrahvid –
lg 1 järgi 100 trahviühikut ehk 400 eurot ja
lg 1 järgi rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot tuleb M.S’il tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest, märkides tasumisel viitenumber ja selgitus. Asitõend – DVD plaat videosalvestistega, mis asub toimiku juures (II kd tl 44) tuleb jätta toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.