1-21-5682 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2021 Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-21-5682 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri 21.07.2021 määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON X esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
- OÜ Y juhatuse liige X esitas 13.06.2021 kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist Q OÜ juhatuse liikme Z ja C suhtes KarS § 201 (omastamine) ning KarS § 344 (dokumendi võltsimine) järgi.
- Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 24.06.2021 teatega nr 21730000214 kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
- 07.07.2021.a. registreeriti Riigiprokuratuuris OÜ Y seadusliku esindaja (juhatuse liikme) X kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuris 24.06.2021.a. koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele nr
- Kaebuses taotletakse teate tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist.
- Riigiprokuratuur jättis 21.07.
- a määrusega OÜ Y esindaja X kaebuse rahuldamata.
- X esitas 22.08.2021 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, lisades sellele Riigiprokuratuuri 21.07.
- a määruse, millega riigiprokurör jättis rahuldamata tema kaebuse ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. Seega soovib X õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 21.07.
- a määrust, kuna KrMS § 208 lg 1 1
(3)1-21-5682 kohaselt võib kaebuse esitanud isik vaidlustada ringkonnakohtus kriminaalmenetluse alustamata jätmise advokaadi vahendusel.
- X esitatud füüsilise isiku menetlusabi taotlusest koos teatisega taotleja majandusliku seisundi kohta nähtub, et taotleja soovib menetlusabi riigilõivu või kautsjoni maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, sissenõudja täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks, kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kulude kandmiseks ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Taotleja on märkinud, et ta on pensionär, tema sissetulek on 1100-1300 eurot ning igakuised kulud kokku on samuti 11001300 eurot. Ta elab koos abikaasa ja 3 lapsega, kinnisvara ja muu vara puudub ning oma pangakontodele tal ligipääs puudub. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Kuna X on majandusliku seisundi teatises esitanud andmeid puudulikult, ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata riigi õigusabi andmise esmase eeldusena isiku maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Nimelt on X esitanud andmed pealiskaudselt, märkides, et ta on pensionär ja OÜ Y juhatuse liige, kuid jätnud märkimata, kas ta saab ka tasu juhatuse liikmena ettevõtte esindamise eest. Äriregistri andmetel omab X seoseid veel seitsme äriühinguga, kus ta on samuti juhatuse liikmeks, osades üksi, osades koos abikaasaga. Kuna ringkonnakohtul puudub objektiivne teave isiku majandusliku seisundi kohta, pole võimalik järeldada isiku maksejõuetust ja sellest tulenevat vajadust saada riigi õigusabi.
- Samas ei pea ringkonnakohus antud juhul otstarbekaks jätta riigi õigusabi taotlus eeltoodud põhjusel käiguta ning anda X-le tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei saa taotlejal X-l olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2). X on alustamata jäetud kriminaalasjas nr 21730000214 OÜ Y juhatuse liige ja seega seaduslik esindaja, kuid füüsilise isikuna ei ole tal õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist on KrMS § 207 lg-st 1 tulenevalt süüdistuskaebemenetluses kannatanul, kelleks on OÜ Y ehk juriidilisel isikul. X on küll juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid taotluse õigusabi saamiseks on esitanud X füüsilise isikuna, mistõttu tulenevalt eelmärgitust ei ole X-l füüsilise isikuna õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada et RÕS § 6 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi õigustatud saama füüsiline isik ning kriminaalmenetluses laieneb selline õigus üksnes kahtlustatavast või süüdistatavast maksejõuetule juriidilisele isikule. Kuivõrd käesoleva juhul ei ole OÜ Y näol tegemist kahtlustatavast või süüdistatavast maksejõuetu juriidilise isikuga, siis õigus saada riigi õigusabi juriidilisele isikule ei laiene. Sellest tulenevalt puuduksid seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks ka OÜ-le Y. 2
(3)1-21-5682 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)