← Eesti

2-20-1451/19

Obsah (15)§ 633§ 187§ 124§ 129§ 134§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 173§ 174§ 162§ 163§ 177

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-1451 29. juuli 2020, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED J D ja O D (hagejad) esitasid kohtule

  1. jaanuaril 2020 S D (kostja) vastu hagi, milles on palunud kohustada kostjat tasuma elatis kummagi hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates
  2. veebruarist 2019 ühekordse summana kokku 6480 eurot; samuti kohustada kostjat tasuma elatis kummagi hageja ülalpidamiseks summas 292 eurot igakuiselt kuni hagejate täisealisteks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad esitasid ka hagi tagamise taotluse. Hageja põhjenduste kohaselt kostja on hagejate isa. Kostja ei täida ülalpidamiskohustusi alates 2019 veebruarikuust. Alates sellest kuupäevast elavad hagejad kostjat eraldi. Hagejad soovivad elatise tasumise kuupäeva kindlaksmääramist hiljemalt
  3. kuupäevaks. Hagejad nõuavad kostjalt ainult PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumnõude väljamõistmist ning üle kandmist O D (isikukood XXX) arveldusarvele Swedpangas nr XXX. Kostja ei ole tasunud elatist hagejatele alates 2019 veebruarist, so ei ole täitnud enda ülalpidamiskohustust, seega hagejad esitavad nõude tagasulatuvalt 1 aasta eest. 2019.a oli Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 540 eurot, seega pool sellest on 270 eurot. Hagejate nõue on kokku 6480 (2x270x12) eurot. Kohus
  4. jaanuari
  5. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  6. märtsi 2020 hagi tagamise määrusega kohustati isa tasuma hagejatele elatist kummalegi 150 eurot kuus alates 28.01.2020 kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 2

(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kooskõlas

§ 124

lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§ 134

lg 1 esimese lause järgi, arvutades hagihinda, liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Praeguses asjas nõuavad hagejad tagasiulatuva elatise ühekordse summana 6480 eurot ning alates hagi esitamisest seadusega ettenähtud miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tulenevalt

§ 129

lg-st 2 alates hagi esitamisest nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest moodustab 5256 eurot. Selle summaga

§ 134

lg 1 esimesest lausest lähtuvalt tuleb liita tagasiulatuvalt nõutud ühekordne summa 6480 eurot. Seeläbi on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 736 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja palub jätta rahuldamata edasiulatuva ülalapidamisega seotud nõuded, mis ületavad summa 150 eurot igakuiselt iga hageja kohta ning jätta täielikult rahuldamata tagasiulatuva ülalpidamisega seotud nõuded. Hagi vastuse kohaselt kostjal on vastuväited menetlusse võtmise vastu hagejate nõuete sõnastuse asjakohatuse tõttu. Hagejad nõuavad kostjalt tagasiulatuvalt ülalpidamist summas 6480 eurot. Hagejate nõue on põhjendamata. Hagis viidatud perioodil said hagejad ülalpidamist kostjalt vahetult, kui nad perioodiliselt viibisid kostjaga. Samuti andis kostja vabatahtlikult hagejate emale raha hagejate vajaduste katmiseks. Hagejate ema ei nõudnud kostjalt kohtuväliselt elatise tasumist. Hagejate ema ei esitanud tõendit, et ajal, mil lapsed viibisid kostjaga, pidi hagejate ema hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Seetõttu ei ole hagejad oma nõuet põhjendanud. Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat tasuma elatist alates 01.02.2019 ühe aasta jooksul summas 6480 eurot. Ei ole selge, kuidas on see nõue ajaliselt seotud edasiulatuva elatisnõudega. Tagasiulatuv ülapidamisenõue ei täida enam oma eesmärki. Hagejad ei ole tõendanud, et nad nõudsid juba 01.02.2019 kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda, kuna nõutava elatise väljamaksmine ei võimalda kostjal maksta hagejatele jooksvalt elatisraha ning kanda enesega seotud kulutusi, sest kostja sissetulek on vaid natukene rohkem, kui Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Mingit olulist lahusvara kostjal ei ole. Hagejate tagasiulatuva ülalpidamisnõude rahuldamine asetab antud juhul kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda vaid põhjusel, et hagejad ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet. Hagejad on teinud seda alles hagiavalduses, nõudes ülalpidamist suures summas tagantjärgi. Hagejad saaksid kostja vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus hagejad saavad viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. 3

(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 Arvestades järgmisi asjaolusid, mis mõjutavad tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse ulatust: et kostja täitis hagejate ülalpidamikohustust vahetult, et tagasiulatuva ülalpidamise nõude täitmine asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda, et tagasiulatuva nõude rahuldamine ei täida enam hagejate ülalpidamise ülesannet, palub kostja jätta see nõue rahuldamata. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tal maksta hagejatele elatist rohkem kui 150 eurot igakuiselt kummalegi hagejale. Kostja igakuine sissetulek on natuke rohkem, kui Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Juhul, kui välja mõista kostjalt elatis kummalegi hagejale ulatuses pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, siis kostjale ei jää rahalisi vahendeid enesega seotud kulude katmiseks isegi minimaalsel tasemel. Kostjal kui tööl käival mehel on kulud kindlasti rohkem kui alaealisel lapsel. Kostja ei saa teenida suuremat sissetulekut. Kostja on omandanud ehitaja elukutse ja läbinud keevitaja täienduskoolituse. Antud ametikohtadel ei saa kostja töötada, sest ehitajana ei saa kostja töötada tervisliku seisundi tõttu (kostjal on tuvastatud ehitusmaterjalidega seotud allergia) ning keevitajana ei võeta teda tööle, sest tal puudub nõutav kutsetase. Seaduses sätestatud elatise miinimummäära arvestades pidi kostja
  1. aastal pidama oma lapsi ülal kokku 584 eurot (2 x 292) ulatuses kuus. Lisaks tuleb kostjal tagada ka endale minimaalne toimetulek. Kostja ei ole selleks võimeline. Juhul, kui välja mõista kostjalt elatis alates hagi esitamise momendist summas 584 eurot kuus (2 x 292), see käib kostjale üle jõu ja jätab kostja ilma rahast. Väljamõistetud elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu lahendid 3-2-1-33-11; 3-2-1-127-09). Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. Hagejate vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sideteenustele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad. Ühe lapse kohta arvestatuna vähenevad hagejate ülalpidamiskulud kahelapselises perekonnas. Hagejad pole esitanud vajaduste nimekirja selleks, et tuvastada hagejate tegelikud vajadused.
  2. a novembris avaldatud uurimuse kohaselt on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu
  3. aasta jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 319 eurot. Seega ühe lapse ülalpidamiskulud ei ületa 319 eurot. Statistikaameti andmetel oli Ida-Virumaal 2018.aasta lõpu seisuga keskmine palgatöötaja brutotulu kõige madalam Eestis. Kostja palk ei erine oluliselt Ida-Virumaal saavast keskmisest palgast, seega ei saa kostjale ette heita, et kostja ei tee endast kõike sõltuvat, et teenida suuremat sissetulekut. Kostjal puudub ka muu vara, mille arvelt saab ta maksta hagejatele suuremat elatist kui 150 eurot kummalegi hagejale. Hagejad pole esitanud vajaduste nimekirja selleks, et tuvastada hagejate tegelikud vajadused. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Hagejate seaduslik esindaja saab hagejate tarbeks riiklikku lastetoetust. Kuna kostja majanduslik seisund on nõrk, mis on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, tuleb hagejatele riigi poolt makstavat toetust hagejate elatisraha arvestamisel arvesse võtta ning vähendada toetuste summa võrra nõutava elatisraha igakuiste maksete suurust. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hagejate esindaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hagejate ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga, ei saa kostjalt välja mõista elatist rohkem kui summas 150 eurot kuus kummagi hageja kohta. 4
(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hagejate seisukoha kohaselt hagejad kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, miks tuleks, lähtuvalt PKS § 102 lg 2, vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja on 33-aastane ja täielikult töövõimeline mees, erialalt on ehitaja, ja läbinud keevitaja täiendkoolituse. Statistikameti andmetel oli
  1. aastal IV kavrtalis Ida-Viru Maakonna keskmiseks brutokuupalgaks 1182 eurot. Ka kostja erialad võimaldaksid tal eelduslikult teenida miinimumist kõrgemat töötasu. Ehitusalane keskmine töötasu oli 1542; töötlev tööstuse keskmine töõtasu oli 1377 eurot. Kostja väide, et ei saa teenida on, laste ülalpidamise suhtes, esiteks naeruväärne ja teiseks paljasõnaline. Kostja lihtsalt ei soovi teha kõik endast oleneva, et teenida suuremat töötasu. Kostja peab enda vajaduste rahuldamist tähtsamaks, kui laste vajaduste rahuldamist. Hagejad nõustuvad miinimumelatist vähendada peretoetuse võrra, so per 30 eurot. 2020.aasta peretoetus on 60 eurot lapse kohta, kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last. Seega miinimumelatiseks, millega nõustuvad hagejad, on 262 eurot (292-30). Hagejad vaidlevad vastu asjaolule, et hagejad said kostjalt ülalpidamist vahetult, kui viibisid kostjaga. Hagejad selgitavad, et kostjat on nad aasta jooksul näinud ja temaga koos olnud, ehk mõned tunnid ainult. Seega vahetult kostja hagejaid ülal ei pidanud. Hagejate seaduslik esindaja oli aasta jooksul palunud mitu korda üle kanda elatist laste ülalpidamiseks ning alati kuulis vastuseks, et kostja teeb seda hiljem. Hagejad olid järjepidavalt nõudnud ülalpidamist. Kostja on aasta jooksul üle kandnud rahalisi vahendeid kokku ainult 600 eurot, so kahe lapse ülalpidamiseks. Seega kostjale olid teada need ülalpidamise nõudest. Eeltoodust lähtuvalt hagejad ei nõustu kostja seisukohaga. KOHTUISTUNG Kohus määras asja läbivaatamise kohtuistungil
  2. juunil 2020 algusega kl 15.
  3. Kohtuistungil ei nõustunud kostja hagejate pakutud kompromissiga. Pooled jäid oma nõuete, väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde. Hagejad vähendasid edasiulatuva elatise nõude 262 euroni iga hageja kohta ning tagasiulatuva elatise summat 5880 euroni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma 5

(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, olles tutvunud toimiku kirjalike materjalidega ja hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hageja nõudeks, mille kohta on käesolev kohtuotsus tehakse, on kohustada kostjat tasuma elatist alates 01.02.2019 (tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel) ühekordse summana 5880 eurot ning alates hagi esitamisest

  1. jaanuaril 2020 summas 262 eurot igale lapsele kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas hageja J D sünni tõendiga (tl 5), et ta on sündinud XXX ning et tema vanemateks isa S D ja ema G J. Hageja O D sünni tõendiga (tl 6) on tõendatud, et ta on sündinud XXX ning et tema vanemateks isa S D ja ema G J. Hagejate vanemate abielu sai lahutatud 30.05.2019 (tl 4). Vaidlust ei ole, et hagejateks on alaealised lapsed ja kostjaks hagejate vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et kostja elab hagejatest eraldi alates
  2. a veebruarist. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu on toodud lahtisena. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Seega võib mõjuvaks põhjuseks olla ka muu põhjus, mida ei ole kirjeldatud PKS § 102 lg-s
  3. Vanema 6

(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hagejate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada ning analüüsima kas on aluseid elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hagejate vanemate varalist seisundit. 1.Kohus analüüsib esmalt hagejate vajadused. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27; lahendi nr 3-2-1-174-16 ps 13; lahendi nr 3-2-1-160-12 p-s 17), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Riigikohus on samuti leidnud, et kui elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12;
  4. jaanuari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Riigikohus lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 28 leidis, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Lähtudes alates 01.01.2020 kehtivast miinimumelatisest, s.o 292 eurost kuus ühe lapse kohta, mõlema vanema ülalpidamiskohustus kokku moodustab 584 eurot kuus lapse kohta. Kostja, viidates erinevatele uuringutele, on seisukohal, et hagejate tegelikud ülalpidamiskulud on seaduses sätestatud määrast väiksemad. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja ei ole enda väidet, nagu oleksid hagejate vajadused miinimumist väiksemad, menetluse kestel tõendanud. Hagejad esitasid esialgu nõude miinimumelatise saamiseks, järelikult ei pidanud nad enda vajadusi tõendama ning tuleb eeldada, et hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Menetluse kestel arvestasid hagejad sellega, et osa nende kulutustest saavad olla kaetud riigi poolt tasutud lapsetoetusega ning maha arvestanud pool riiklikku lapsetoetust, vähendades kostjalt nõutud elatise suurust 262 euroni. Seega vähendasid hagejad nõutud elatise suurust alla miinimummäära. Kohus leiab, et ei ole alust veel suuremas ulatuses elatise vähendamiseks. 7
(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 2. Edasi analüüsib kohus hagejate vanemate varalist seisundit. Kohus kontrollis hageja varalise seisundi andmed üle erinevates registrites. Töötajate registri (tl 61) andmetel töötab kostja alates 07.07.2016 SKS E OÜ-s remondilukksepana. S OÜ tõendi (tl 50) kohaselt kostjale ajavahemiku 01.07.2019 - 31.12.2019 ehk kuue kuu eest oli väljamakstud töötasu kokku 4482,15 eurot. Kostja palgateatiste (tl 95-100), pangakonto väljavõtte (tl 128) ja Eesti Töötukassa 10.06.2020 tõendi
(129)kohaselt ajavahemikul 01.01.2020 - 30.06.2020 ehk kuue kuu eest oli väljamakstud kostjale töötasu kokku 5146,97 eurot. Seega sai kostja ajavahemikul 01.07.2019 - 30.06.2020 töötasu keskmiselt 802,43 eurot. Kohus tegi kindlaks, et Äriregistri andmetel (tl 59) on kostja Narva linn, Tallinna mnt 23 korteriühistu (registrikood 80228941) juhatuse liige. Korteriühistu põhikirja alapunkti 6.39 esimesest lausest tulenevalt võib juhatuse liikmele tasu maksta. Kohus tegi kostjale ettepaneku (tl 64-66) esitada andmed korteriühistult saadud tasu suuruse kohta alates 01.02.2019 kuni käesoleva ajani. Kostja selgitas (tl 93), et ta ei saa tasu või hüvitist korteriühistu juhatuse liikmena. Lubatud tõendi ei ole kostja kohtule esitanud. Kinnistusraamatu andmete (tl 62-63) kohaselt hagejate vanemate ühisomandis 38,3 m2 suurune korteriomand XXX, kus elavad hagejad koos emaga. Muud vara ei ole kostja nimele registreeritud. Seega avalike registrite andmete põhjal ei kuulu kostjale vara, mis tema võimekust lastele ülalpidamist anda suurendaks. Kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttest perioodi 01.02.2019 – 08.06.2020 (tl 106-127) eest ei tulene, et kostjal oleksid suvalised täiendavad sissetulekud olnud. Samuti ei nähtu muid korrapäraseid või suurtes summades olevaid laekumisi peale töötasu. Pangakontolt teostati maksed korteri ja erinevate teenuste (elekter, internet, mobiilside) eest, kindlustusmaksed, tasuti kauplustes, lokaalides ja tanklas, tehti ülekanded hagejate emale. Pangakontolt ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Seega saab kostja hagejatele ülalpidamist anda oma töötasust, s.o ca 802,43 eurost kuus. Hagejate ema alates 23.06.2016 töötab niidi ja lõnga poolimismasina operaatorina samas ettevõttes, S OÜ, kus töötab kostja (tl 60). Tema kostjaga ühisomandis on 38,3 m2 suurune korteriomand XXX (tl 62-63), kus elavad hagejad koos emaga. Hagejate ema Swedbank AS pangakonto väljavõtetest tulenevalt perioodi 14.02.2019 – 18.02.2020 (tl 54) ja 18.02.2020 – 11.06.2020 (tl 74) eest sai ta töötasuna ja Eesti Haigekassalt hüvitisena kokku 15 352,68 eurot, mis jagatuna 16 teeb kuus keskmiselt 959,54 eurot. Veel ta saab laste peale Sotsiaalabiametilt peretoetus igakuiselt summas 120 eurot (tl 54, 73). Samuti hagejate ema Swedbank AS pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2019 – 17.06.2020 (tl 78-89) eest tulenevad tema kulutused seoses korteriga ja laste kõike muu vajalikuga kindlustamisega (elekter, internet, telefon, huviringid, lasteaed, kool, kindlustus, laste laager). Kostja leiab, et hagejate ema ei panusta hagejate ülalpidamiseks sama summat kui nõuab kostjalt. Kohus leiab, et hagejate ema sissetulekute kajastavatest dokumentidest tuleneb, et hagejate ema sissetulek lubab tal anda hagejatele ülalpidamist samas suuruses kui nõutakse kostjalt. 8
(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 Hagejate seisukohalt arvestades, et kostja on erialalt ehitaja ja läbinud keevitaja täienduskoolituse, saab kostja endale leida rohkem tasustava töökoha. Samuti suurema sissetuleku saamiseks võib kostja töötada täistööajaga, kuid praegu töötab osalise tööajaga. Kostja väitel ei saa ta antud ametikohtadel töötada. Ehitajana ei saa kostja töötada tervisliku seisundi tõttu (kostjal on tuvastatud ehitusmaterjalidega seotud allergia) ning keevitajana ei võeta teda tööle, sest tal puudub nõutav kutsetase. Kostja väited jäid paljasõnalisteks. Kohus arvestab hagejate ema väitega selle kohta, et kostja saab teenida rohkem palka kui töötab täistööajaga. Hagejate ema ja kostja töötavad ühes ettevõttes, millest saab järeldada, et hagejate ema on kursis võimalusega kostjal üleminna tööle täistööajaga. Kostja on noor, töövõimeline mees, kes peab tegema kõik endast oleneva oma laste (hagejad) ja enda ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Kohtul ei ole andmeid, et kostjal on veel teised ülalpeetavad. Vanem rikub lapse ülalpidamiskohustust siis, kui ta ei maksa elatist üleüldse või maksab seda väiksemas määras ning kui ta maksab elatist korrapäratult.
  1. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hagejate nõuded elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest seadusega ettenähtud miinimummääras, millest on mahaarvatud pool riigi poolt tasutud lapsetoetusest, on põhjendatud ja rahuldab hagi selles osas. Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 01.02.2019 – 08.06.2020 eest (tl 106-127) nähtuvalt tasus ta alates hagi esitamisest (28.01.2020) elatisena: 04.03.2020 – 338,71 eurot (tl 124); 10.03.2020 – 300 eurot (tl 124 pöördel); 15.04.2020 – 300 eurot (tl 125 pöördel); 17.05.2020 – 300 eurot (tl 126). Kokku tasus kostja 1238,71 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb sellega arvestada. Kui kostja tasus elatist hagejate ülalpidamiseks ka pärast 17.05.2020, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel.
  2. Tagasiulatuv elatis ajavahemikus 01.02.2019-28.01.2020 vastavalt PKS §-le 108 PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja väidab, et täitis hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt kuna andis elatist vahetult. Lapsed viibisid regulaarselt kostja juures. Enne hagi esitamist ei ole hagejad kostjalt kordagi elatist nõudnud. Hagejad ei ole kostja väitega nõus. Kostja kandis sellel ajavahemikul üle elatisena vaid 600 eurot, s.o 300 euro iga lapse kohta. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.
  3. a otsus nr 3-21-136-13 p 13 ja 26.06.
  4. a otsus nr 3-2-1-78-13 p 13). Kostja väited selle kohta, et ühe aasta jooksul enne hagi esitamist ta andis lastele ülalpidamist vahetult, jäid paljasõnalisteks ning ei ole tõendatud. Asjaolu, et kostja väitel enne hagi esitamist ei ole hagejad kostjalt kordagi elatist nõudnud, ei ole iseenesest, lähtudes Riigikohtu selgitustest 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 (p 20) ja 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p-d 12, 13, 14, aluseks, et jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel, et tagasiulatuvalt nõutud elatise väljamõistmine ei asetaks kohustatud isikut äärmiselt raskesse olukorda ega oleks talle ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik 9
(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Poolte vahel ei ole vaidlust, et alates 01.02.2019 elab kostja lastest eraldi. Kostja ei olnud tõendanud, et ühe aasta jooksul enne hagi esitamist ta andis lastele ülalpidamist regulaarselt ja seadusega ettenähtud suuruses. Selle aja jooksul tasus ta elatisena vaid 600 eurot ehk 300 eurot iga lapse kohta. Seega rikkus kostja ülalpidamiskohustust ja hagejatel on õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt alates 01.02.
  1. Samas leiab kohus, et on põhjendatud mõista kostjalt tagasiulatuv elatis välja väiksemas summas kui nõuavad hagejad. Riigikohtu otsuse 3-2-1-35-17 p-s 21.1 antud juhistest lähtudes tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Antud juhul ei täida enam elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt nõutud summas oma eesmärki. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine summas 150 eurot kuus kummagi hageja kasuks arvestab mõistlikul määral laste ja teise vanema huve ning ei pane kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Hagejate väitel tasus kostja vaadeldaval perioodil elatisena kokku 600 eurot ehk 300 eurot iga lapse kohta. Tagasiulatuva elatise summa iga hageja kohta on 1800 eurot (150 * 12), millest tuleb maha arvata tasutud elatis summas 300 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja iga hageja ülalpidamiseks tagasiulatuv elatis kindlas summas 1500 eurot. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude osas osaliselt.
  2. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu
  3. märtsi 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
  4. Kohus selgitab pooltele, et

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 7. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 10

(11)Tsiviilasi nr 2-20-1451 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. võttes aluseks

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 163

lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Poolte menetluskulud jäeti nende endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätab. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2020 kohtuotsusega. 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.