Obsah (7)

§ 24§ 21§ 28§ 22§ 25§ 26§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7131 Kohtuasi AS Airest saneerimis

) § 4 alusel lahendas kohus avaldust hagita menetluses. Avaldaja esitas avalduse 15.05.2020 ja kohus algatas menetluse 25.05.

1. Saneerimiskava vastuvõtmise päevaks oli 20.07.2020 ja kohtule kinnitamiseks esitamise aeg 27.07.
2. Saneerimisnõustaja saatis saneerimisteated võlausaldajatele 08.06.2020, üleskutse esitada seisukohti 10.07.2020 ning võlausaldajad said seisukohti esitada kuni 20.07.2020 (I kd lk 84-133). Avaldajal oli kaks võlausaldajat. Kokku oli 8 792 951,38 häält. Saneerimiskava poolt hääletas võlausaldaja II, kelle häälte koguarv oli 6 069 292,11 häält ja vastu hääletas võlausaldaja I, kelle häälte koguarv oli 2 723 659,27 häält (I kd tl 134-142). Seega oli saneerimiskava poolt antud nõutav arv hääli vastavalt

§ 24

lg-le 3 ja kohus sai lugeda, et saneerimiskava oli võlausaldajate poolt vastu võetud. Kohus tuvastas, et avaldaja kohustused puudutatud isiku II ees tulenesid käendus- ja laenulepingutest ning lepingute tagatiseks oli avaldaja vallasvarale seatud kommertspant. Puudutatud isiku II nõue oli kokku summas 6 145 767,21 eurot, mis tulenes järgmistest lepingutest: − pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja SkyCap Investments AS sõlmisid 05.04.2017 lennuki SAAB 340 ostu, tagasiostu ja lennuki opereerimise lepingu (II kd tl 208-209 pöördel). Nõude tagamiseks seati 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg 510 082,17 eurot ja kõrvalnõuded 13 065,91 eurot; − pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja SkyCap sõlmisid 30.12.2017 laenulepingu, mille SkyCap Investments AS ütles 12.05.2020 üles (II kd tl 177-180). Nõude tagamiseks seati 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suures oli põhivõlg 800 000 eurot; − pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja SkyCap Investments AS sõlmisid 01.11.2018 laenu- ja pandilepingu, mille SkyCup Investments AS ütles üles 12.05.2020 (II kd tl 189-195). Nõude tagamiseks seati 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg 3 522 151,90 eurot ja kõrvalkohustused 58 333,22 eurot; − pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja SkyCap sõlmisid 15.01.2020 lennukimootorite ostu-müügilepingu, mille SkyCup Investments AS ütles üles 12.05.2020 (II kd tlk 185-187). Kohustust tagas 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg 780 585,62 eurot ja kõrvalkohustused; − pooled sõlmisid 15.01.2020 laenulepingu 2020-1 (II kd tl 197-198 pöördel, 205-205 pöördel). Kohustust tagas 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg 8 100 euro ja kõrvalkohustused 118,46 eurot; − pooled sõlmisid 17.01.2020 laenulepingu 2020-2 (II kd tlk 199-201 pöördel, 205-205 pöördel). Kohustust tagas 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg 140 800,42 eurot ja kõrvalkohustused 2 059,20 eurot; − pooled sõlmisid 10.02.2020 laenulepingu 2020-3 (II kd tlk 201-2020 pöördel, 205-205 pöördel). Kohustust tagas kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg 126 078,03 eurot ja kõrvalkohustused 447,45 eurot; 3 − pooled sõlmisid 10.03.2020 laenulepingu 2020-4 (II kd tl 202-204 pöördel, 206 -206 pöördel). Kohustust tagas 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg 181 493,97 eurot ja kõrvalkohustused 1 450,86 eurot. Avaldaja kohustuste olemasolu võlausaldaja II ees, mis tulenes sõlmitud käendus- ja laenulepingutest, oli tõendatud. Ebausutav oli avaldaja väide, et käenduslepingud ning ülejäänud võlausaldaja II ja SkyCup Investmenets AS vahel sõlmitud ning 15.01.2020 kuupäeva kandvad kokkulepped olid tegelikult sõlmitud 15.01.

1. Kõik need lepingud, lepingu lisad, nõuded ja ülesütlemise teated olid allkirjastatud paberil, mitte digitaalselt. Seega polnud võimalik tagantjärgi kontrollida, millal nimetatud lepingud tegelikult olid sõlmitud. Avaldusest ei selgunud, miks pidi avaldaja, kellel endal olid majanduslikud raskused, käendama jaanuaris 2020 SkyCap Investment AS kohustusi. Saneerimisavalduse lisas 3 olevast bilansist 30.04.2020 seisuga ja saneerimiskava lisas 3 olevast bilansist 31.05.2020 seisuga ei nähtunud võlausaldaja II enam kui 6 miljoni euro suuruse nõude olemasolu. 31.05.2020 bilansis oli märgitud, et kohustusi oli kokku 5 548 698 euro ulatuses, samas kui saneerimisavalduse lisas 4 (kreeditoride nimekiri) oli välja toodud laenukohustusi kokku 9 744 613 eurot ja võlgu tarnijatele 1 089 082 eurot. Lepingu täitmise nõuded esitas võlausaldaja II väidetavalt 16.04.2020, mistõttu oleks pidanud need kajastuma ka avaldaja kui käendaja bilansis 30.04.2020 seisuga. Lisaks, kui lepingud SkyCap Investments AS-ga öeldi üles 12.05.2020, siis oleks pidanud igal juhul sellest tulenevad kohustused kajastuma 31.05.2020 bilansis. Bilansid olid aga sisuliselt identsed, kohustusi oli kokku ca 5,5 miljoni euro ulatuses, sh võlausaldaja I nõue. Seega oli usutav, et nii käenduslepingud kui ka teised 15.01.2020 kokkulepped ning ka 16.04.2020 kuupäevaga nõudekirjad olid koostatud tagantjärele, mitte dokumentidel märgitud kuupäevadel. Samas ei tähendanud eelnimetatu automaatselt, et avaldajal ei saaks olla nimetatud kohustusi võlausaldaja II ees. Kohus leidis ühtlasi, et eeltoodu ei andnud saneerimisnõustajal alust jätta võlausaldajale II hääli määramata. Puudutatud isiku I nõue oli 9 239 400 euro ulatuses seatud registerpandiga ja 130 000 euro ulatuses kommertspandiga (
2. järjekoht). Võlausaldaja II kasuks oli seatud kommertspant 6 387 054 eurot. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 3 p 2 kohaselt ei ulatu kommertspant varale, millele saab seada teist liiki registerpandi. Seega ulatusid nii võlausaldaja I kommertspant kui võlausaldaja II kommertspant üksnes sellisele avaldaja varale, milleks ei olnud lennukid, sest avaldaja lennukitele on seatud registerpant asjaõigusseaduse § 297 lg 1 tähenduses võlausaldaja I kasuks. Saneerimiskava p-st 11 ja kavale lisatud bilansist nähtus, et lennukid moodustasid avaldaja varast ligi 70% (7 miljonit). Seega vara, millele sai KomPS § 2 tähenduses seada kommertspandi, oli seega ligikaudu 2,8 miljoni euro ulatuses. Seega tagasid võlausaldaja I nõuet lennukid, mida oli 7 miljoni euro väärtuses ja 130 000 eurot väärtuses tagas võlausaldaja I nõuet muu vallasvara. Võlausaldaja II nõuet tagas küll kommertspant, aga nõuet tagavat vallasvara oli üksnes 2,7 miljoni väärtuses.
3. Kohus leidis, et saneerimiskavas ei olnud piisavalt põhjalikult välja toodud saneerimisvajaduse põhjustanud asjaolude analüüs. Kohtule esitatud saneerimiskavaga sooviti ümber kujundada järgmised nõuded: võlausaldaja II nõue kokku 6 069 292,11 eurot, millest põhinõue oli 6 069 292,11 eurot ja kõrvalnõuded 76 475,11 eurot, mis moodustas 69,02% saneerimisele kuuluvatest nõuetest ning võlausaldaja I nõue 2 723 659,27 eurot, millest põhinõue oli 2 723 659,27 eurot ja kõrvalnõuded 130 137,71 eurot, mis moodustas 30,98% saneerimisele kuuluvatest nõuetes. Saneerimiskavas ei selgitatud võlausaldaja II enam kui 6 miljoni euro suurust võlgnevust, ei selgitatud selle nõude kujunemist ja mis põhjustel oli võlausaldaja II ees nii suur võlgnevus. Alles kohtumenetluses asusid avaldaja ja puudutatud isik II selgitama ja tõendama avaldaja võlgnevust puudutatud isiku II ees. Saneerimisavalduse lisast 4 nähtuvalt oli saneerimisavalduse esitamise seisuga avaldajal võlgu tarnijate ees 4 1 089 082 eurot ja laenukohustusi kokku 9 774 613 eurot, siis oli puudutatud isik II vaieldamatult suurim võlausaldaja (ca 59% kõikidest nõuetest). Avaldaja esitatud dokumentidest nähtuvalt moodustas suurema osa võlausaldaja II nõudest 15.01.2020 poolte sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded (põhinõue 5 612 819,69 eurot ja kõrvalkohustused 71 399,13 eurot). Käenduslepingu järgi käendas avaldaja SkyCap Investments AS ja puudutatud isik II vahel perioodil 2017-2020 sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Avaldaja poolt 2020 võlausaldajalt II võetud laenud moodustasid vaid väikese osa võlausaldaja II nõudest (põhinõue 452 472,42 eurot ja kõrvalkohustused 5 075,97 eurot). Puudutatud isik I selgitas, et avaldaja makseraskused algasid juba 2019 ja maksepuhkust palus avaldaja puudutatud isikult I esmakordselt 2019 lõpus ning ametlikult taotles avaldaja maksepuhkust veebruaris 2020 ehk enne rahvusvahelise pandeemia väljakuulutamist. Saneerimiskavas viidati alates 2018 ülemaailmsele lennukitega kaubaveo mahtude vähendamisele ja rõhuti, et puudutatud isik I tekitas pahatahtlikult olukorra, kus avaldaja võis minna pankrotti. Seda, miks avaldaja käendas 15.01.2020 ca 5,5 miljoni euro ulatuses võlausaldaja II teise tütarettevõtja SkyCap Investments AS kohustust või võttis võlausaldajalt II 2020.aastal laene, ei olnud selgitatud. Seega oli saneerimiskavas saneerimisvajaduse analüüs puudulik, sest polnud käsitletud ühe suurima võlausaldaja nõuet avaldaja vastu. Saneerimiskavas pidi olema märgitud saneerimiskava täitmise konkreetne tähtaeg. Saneerimiskavas oli märgitud, et puudutatud isiku I nõue täidetakse aastatel 2020-2024 ja puudutatud isiku II nõue alates
4. Kavas polnud kindlaks määratud tähtaega, millal peab olema täidetud puudutatud isiku II nõue. Kava ei vastanud

§ 21

lg 1 p 3 sätestatud nõudele, sest puudus tegelikult saneerimiskava täitmise tähtaeg. Kui kavas pole täitmise tähtaega, siis ei saa hinnata, kas avaldaja täidab nõuetekohaselt endale saneerimiskavaga võetud kohustusi ja millal võib lugeda saneerimismenetluse lõppenuks. Isegi kui tuletada saneerimiskava põhjal, et võlausaldaja II nõue tuleb täita 31.12.2024, siis ei nähtu saneerimiskavale lisatud finantsprognoosist, milliste vahendite arvel võlausaldaja II nõue 6 069 292,11 eurot täidetakse. Saneerimiskavale lisatud finantsprognoosis oli märgitud, et 2024 aasta lõpuks on kumulatiivne raha jääk 1 723 961 eurot, samas ületas võlausaldaja II nõue mitmekordselt avaldaja rahalisi vahendeid 4,5 aasta lõppedes. Sellest kohus järeldas, et saneerimisabinõude kasutamisel võlausaldajate nõuete rahuldamine ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine tulevikus ei ole võimalik ja pigem võib väita, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Puudutatud isiku II häältega oli vastu võetud saneerimiskava, mille kohaselt ei olnud teada, millal ja milliste vahendite arvelt avaldaja oma kohustused tema eest täidab. Kuna saneerimiskava kohaselt hakatakse võlausaldajale II tegema tagasimakseid peale 4,5 aasta möödumist ehk sisuliselt peale saneerimismenetluse lõppu, siis võis sellest järeldada, et võlausaldaja II nõuet ei olegi ümber kujundatud. Eeltoodu kinnitas, et tegelikult ei olnud võlausaldaja II huvitatud avaldaja poolt väidetavate kohustuste täitmisest, vaid tema nõue oli saneerimiskavaga hõlmatud üksnes selleks, et tagada saneerimiskava vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus. Tegelikult oli võlausaldaja II häältega vastu võetud saneerimiskavaga ümber kujundatud ainsa võlausaldaja (puudutatud isik I) nõue, milline nõue oli täies ulatuses tagatud registerpandiga ja kommertspandiga ning jäeti ümber kujundamata nende võlausaldajate nõuded, kelle nõuded olid tegelikult üldse tagamata. Kohus nõustus puudutatud isiku I seisukohaga, et kui aktsepteerida olukorda, mille kohaselt äriühing võtab lähikondselt suures ulatuses laenu või käendab teiste kontseri kuuluvute äriühingute kohustusi suures ulatuses üksnes saneerimismenetluses häälte hankimise eesmärgil ja esitab seejärel saneerimisavalduse, kus kujundab lähikondsete häältega ümber reaalsete võlausaldajate nõuded, siis see on majanduskeskkonnale tervikuna ohtlik. Maksejõuetuse menetluse regulatsiooni eesmärgiks on anda võlausaldajatele kindlus, et võlgniku maksejõuetuse korral on nende huvid kaitstud. Kui saneerimismenetluse abil võimaldatakse aga 5 võlgnikel hoiduda oma kohustuste täitmisest eelkirjeldatud viisil, siis vähendab see õiguskindlust ja isikute, eriti pankade, tahet finantseerimistehinguid sõlmida. Maakohus asus seisukohale, et saneerimiskava ei vastanud

§ 21

nõutele ja jättis

§ 28lg 5 alusel selles kinnitamata ning lõpetas saneerimismenetluse.

Avaldaja määruskaebus 7. Avaldaja palus määrus tühistada ja teha uus, millega kinnitada võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava ja jätkata saneerimismenetlust. Maakohus rikkus oluliselt kohtulahendi põhjendamiskohustust. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel ei tuginenud kohus konkreetsele

§ 28lg 5 alusele, mis võimaldaks jätta saneerimiskava kinnitamata.

Maakohtu lahend oli vastuoluline. Kohus jättis hindamata avaldaja väited ja tõendid, mh selle kohta, et võlausaldaja I ei esitanud kehtivat vastuhäält saneerimiskavale, mistõttu võlausaldaja I avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks tuli jätta läbi vaatamata. Maakohus järeldas ebaõigesti, et saneerimiskavas välja toodud saneerimisvajaduse analüüs on puudulik. Saneerimisvajaduse põhjustanud asjaolude kohta ei tulnud võlausaldaja II nõuet käsitleda, kuna see nõue ei olnud saneerimise vajaduse tekkimise põhjuseks ning võlausaldaja nõue on käsitletud saneerimiskava teistes osades. Kohtul tuli võtta arvesse kohtumenetluse jooksul esitatud täiendavaid tõendeid ja selgitusi saneerimiskavas esitatud võlausaldaja II nõude ning SkyCapy kohustuste käendamise kohta. Kohus rikkus uurimisprintsiipi. Kohus leidis ebaõigesti, et võlausaldaja II nõuet ei olnud ümberkujundatud, saneerimiskava tuli jätta kinnitamata, kuna selles ei olnud märgitud kava täitmise konkreetset tähtaega ning finantsprognoosist ei nähtunud, milliste vahendite arvel võlausaldaja II nõue täidetakse. Võlausaldaja II (avaldaja omanik, kes omab 40% aktsiatest) nõue täidetakse pärast võlausaldaja I nõude täitmist. Seega koheldakse võlausaldajat I isegi paremini. Maakohus hindas ka ebaõigesti tõendeid ja kohaldas valesti materiaalõiguse normi, seades kahtluse alla käenduslepingute, 15.01.2020 kokkulepete ja 16.04.2020 nõudekirjade kehtivuse. Avaldaja bilansis olid võlausaldaja kohustused kajastamata, kuna polnud teada, kas ja millises summas avaldaja peaks kohustust täitma. Tingimuslikku kohustust kajastatakse bilansiväliselt. Puudutatud isiku II määruskaebus 8. Puudutatud isik II palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada vastuvõetud saneerimiskava ja jätkata avaldaja saneerimismenetlust. Nõuete ümberkujundamise üheks variandiks oleks kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (

§ 22lg 1 p 1).

Saneerimiskavaga pikendatakse puudutatud isiku II kohustuste täitmise tähtaega ja seega tuleb tema nõuded lugeda ümberkujundatuks. Puudutatud isik II oli nõus selliselt kinnitatud kavaga. Prognoosid tehti tagasihoidlikumad, kuna tulenevalt COVID-19 pandeemiast on maailmas (eriti lennunduses) väga suur ebakindlus. Samas olid avaldaja majandusnäitajad oluliselt paremad kui 2020 kevadel prognoositud. Peamine eesmärk on, et avaldaja jääks ellu ning et võlausaldaja I nõuded saaks esmajärjekorras tagasi makstud. Avaldaja omanike vahel on alati võimalik kokkuleppeid sõlmida järele jääva võlausaldaja II nõude osas. Võlausaldaja II soovis, et tema nõuded täidetakse. Avaldaja aktsionärid leppisid omavahel kokku, selleks, et saneerimiskava oleks täidetav tähtaegselt, konverteeritakse võlausaldaja II nõuded avaldaja omakapitalisse ja seeläbi avaldaja bilanss muutub puhtamaks ja saneerimiskava saab täidetud. Tegemist on aktsionäride õigusega, mida aktsionärid saavad igal hetkel otsustada. Sellise õiguse olemasolu aga ei tohi olla põhjuseks miks kohus jätab saneerimiskava kinnitamata. 6 Võlausaldaja II nõude rahuldamine toimuks pärast võlausaldaja I nõude rahuldamist, st võlausaldajat I koheldakse paremini kui võlausaldajat II. Kohus asus seisukohale, et pole selgitatud, miks avaldaja käendas 5,5 miljoni euro ulatuses võlausaldaja II teise tütarettevõtja SkyCap Investments AS kohustust võlausaldaja II ees või võttis võlausaldajalt II 2020 laene. Võlausaldaja II selgitas 22.09.2020 ja 06.10.220 menetlusdokumentides, miks selliseid tehingud sõlmiti. Kohus leidis õigesti, et 2020 laenulepingud olid koostatud tagantjärele, aga see ei muuda nende tehingute olemust, rääkimata õiguslikest tagajärgedest. Tehinguid saab tagant järgi heaks kiita. Lepingut saab sõlmida ka pärast tehingut. Perioodil jaanuar-veebruarmärts 2020 antud laen bitcoinides kokku 0,45 miljoni eurot oli antud ammu enne võlausaldaja I poolt tehtud laenulepingute ülesütlemise avaldust. Kohtu hinnangul avaldaja pankrotiks alus puudus. Samas jäeti ka saneerimisavaldus rahuldamata. Kui selline määrus jääks nõusse, siis peaks võlausaldaja I hakkama kohtutäituri vahendusel oma pante (avaldajale kuuluvaid lennukeid SAAB 340A realiseerima). Kuivõrd pandid olid omakorda tagatud Kredexi poolt, siis oleks võlausaldaja I huviks panna lennukid kiirmüüki. Kui lennukid müüa turul kiiresti, tunduvalt allapoole turuhinda, siis ei pruugi pärast kõikide pandiesemete müüki jätkuda raha laenujääkide ja kõrvalkulude katteks. See pole võlausaldaja I mure - Kredex on kohustunud puuduoleva raha kinni maksma. Just see asjaolu motiveeribki võlausaldajat I kiirmüügiks. See omakorda viiks avaldaja pankrotini ja sellisel juhul jääksid võlausaldaja II nõuded enamuses rahuldamata. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja nendele vastamiseks.
2. Avaldaja toetas puudutatud isiku II määruskaebust. Puudutatud isik I vaidles mõlemale määruskaebusele vastu ja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
3. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus jõudis õigele lõppjäreldusele. Ringkonnakohus täiendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel kohtumääruse põhjendusi, mis puudutab avaldaja taotlust jätta puudutatud isiku I avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks läbivaatamata (puudub kehtiv vastuhääl). Muus osas on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest maakohus ei ole asjaolude hindamisel kaalumispiire ületanud. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
5. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu.
6. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu määrust saneerimisnõustaja tasu osas (resolutsiooni p 4.). Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud. 7 Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Avaldaja heitis ette, et kohus jättis arvestamata asjaoluga, et võlausaldaja I polnud esitanud kehtivat vastuhäält saneerimiskavale ja seetõttu polnud võlausaldaja I hääletamisest osa võtnud ega tohtinud esitada avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga I, et kohus saab nõutava arvu poolthäälte olemasolu kontrollimisel lähtuda üksnes

§ 25

kohaselt koostatud hääletusprotokollist ning selle lahutamatutest lisadest (

§ 25lg 2), mitte aga muudest tagantjärele esitatavatest andmetest.

Hääletusprotokolli ja selle lahutamatute lisadega piirdumine on oluline õiguskindluse ja -selguse tagamiseks, mh arvestades seda, et

§ 24

lg 1 järgi võib saneerimiskava hääletamise korraldada nii koosolekul kui ka koosolekut pidamata. Hääletusprotokolli koostamisele kehtivad

§-s 25 sätestatud nõuded, samuti tuleb arvestada asjaomase äriühingu liigi puhul otsuste vastuvõtmise protokollimise kohta seaduses üldnormidena sätestatut (Riigikohtu 16.12.2020 määrus kohtuasjas nr 2-16-2060, p 12.2). Samas ei välista eeltoodu kontrollimast, kas hääletusprotokollis hääle andnud esindajale volituse andnud isikul oli selleks ka vastav õigus. Hääletusprotokollis hääletas 20.07.2020 HN. Teda volitas 16.07.2020 KK (filiaali juhataja). Kohtule esitati 15.07.2020 väljavõte 18.06.2020 panga juhatuse otsusest. Esiteks nähtub väljavõttest, et selle otsuse võtsid vastu, mitte kaks liiget UU ja KJ, vaid kogu juhatus. Viimased kaks väljastasid vaid väljavõtte otsusest. Lisaks nähtub väljaprinditud kinnituslehelt, et KJ 15.07.2020 allkiri oli kehtiv (I kd lk 78). Kuivõrd äriregistri kanne on deklaratiivset laadi, siis saab eeltoodud tõendite põhjal tuvastada, et volitustega probleeme polnud. Kuivõrd maakohus jättis selles osas avaldaja väited kontrollimata, siis täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust selles osas. 16.

§ 28

lg 5 p-d 1- 4 näeb ette, et kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui sama paragrahvi lg 2 kohasel kontrollimisel,

§ 26

alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi, saneerimiskava alusel koheldakse võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist.

§ 28

lg 2 p 4 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele.

§ 21

lg 1 p-d 1-5 näevad ette, et saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse, ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist, saneerimiskava täitmise tähtaeg, rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus ning saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. 17. Maakohus tuvastas õigesti, et avalduse rahuldamata jätmiseks andis alust asjaolu, et saneerimiskava ei sisaldanud saneerimisvajaduse põhjustanud asjaolude analüüsi ega saneerimiskava täitmise tähtaega. Ringkonnakohus nõustub, et praegusel juhul ei olnud nimetatud eeldused täidetud. Lisaks kontrollis maakohus saneerimiskava täitmise võimalikkust ja leidis, et pigem on avaldaja püsivalt maksejõuetu. Kohus analüüsis olukorda tervikuna ja põhjendas nõuetekohaselt, miks ei saanud käesoleval juhul saneerimiskava kinnitada.

§ 28

lg 5 p 4 võimaldab jätta kava kinnitamata ka siis, kui esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. 8 18. Kohus peab saneerimiskava kinnitamisel mh hindama, kas ettevõtet on võimalik saneerida, see tähendab, kas saneerimise käigus on võimalik täita

§-s 2 toodud eesmärke ja ületada majanduslikke raskusi, taastada ettevõtte likviidsus ja jätkusuutlik majandamine. Saneerimiskava p 2.3 kohaselt on saneerimiskavasse kaasatud avaldaja kaks suurimat võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad vastavalt 2 853 796,98 eurot ja 6 145 767,21 eurot. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et eelnimetatud kohustuste tähtaegseks täitmiseks avaldajal likviidsed vahendid puuduvad.

1. Kuna saneerimiskavasse kaasati ka võlausaldaja II nõue (avaldaja suurim võlausaldaja) ja kava järgi kaasati võlausaldaja II nõue põhjusel, et selle tähtaegseks täitmiseks vahendid puudusid, siis on selge, et sellise nõude näol on tegemist saneerimisvajaduse põhjustanud asjaoluga. Seda, miks aga makseraskustes avaldaja käendas 2020 algul väidetavalt 5,5 miljoni euro ulatuses sõsarühinguks oleva AS SkyCap Investments kohustusi emaühingu ees ja võttis emaühingult suures mahus 2020 algul laene, ei ole saneerimiskavas selgitatud. Avaldaja oli juba enne COVID-19 pandeemia väljakuulutamist taotlenud 2020 puudutatud isikult I maksepuhkust ning oli seda mitteametlikult teinud juba
2. aasta lõpus. Seega ei saanud COVID-19 levik olla ainsaks põhjuseks makseraskustele. Kavas tuli tuua välja põhjuste saneerimisvajaduse analüüs. Seega leidis maakohus õigesti, et tegemist oli rikkumisega (

§ 21lg 1 p 1).

Kohtumenetluses esitatavate argumentide ja tõendite kaudu ei saa saneerimiskava kohustuslikke elemente täiendada ega muuta. Kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise ja kohtul pole kohustust ise selgitada välja kõik need asjaolud, mis saneerimiskavas puuduvad ega asuda seda ise seadusega vastavaks muutma. Maakohus pole uurimisprintsiipi rikkunud.

1. Saneerimiskava finantsprognoosist nähtuvalt ei ole avaldajal
2. aastal rahalisi vahendeid suurima võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et praegusel juhul ei nähtu, kuidas ja milliste vahendite arvelt puudutatud isiku II nõue täidetakse, sh mis on täitmise konkreetne tähtaeg. Menetlusosaliste antud selgitused ja tõendid ei kõrvalda neid kahtlusi. Võlausaldaja II vaid kinnitas, et on sellise ümberkujundamisega nõus, tema nõue täidetakse pärast võlausaldaja I nõude täitmist ning nõude rahuldamine on igal juhul võimalik, sest võlausaldaja II saab oma nõude aktsionärina konverteerida alati avaldaja omakapitali. Samas võlausaldaja II nõude konverteerimine omakapitali saaks toimuda ka saneerimismenetluse väliselt. Kui saneerimiskava kohaselt toimub 4,5 aasta lõppedes nõude konverteerimine omakapitali, siis oleks pidanud see ka saneerimiskavast nähtuma. Saneerimiskava abinõude all seda välja ei ole toodud. Ühtlasi annab see kinnitust sellest, et võlausaldaja II nõue on saneerimiskavaga hõlmatud üksnes häälte kunstliku loomise eesmärgil. Üldsõnaline viide faktile, et millalgi peale
3. aastat võlausaldaja II nõue rahuldatakse, ei tähenda, et tema nõue oleks saneerimiskavaga ümber kujundatud, vaid pigem viitab sellele, et see nõue rahuldatakse millalgi peale saneerimiskava lõppemist. Määruskaebustes toodud väited nõude konverteerimise kohta kinnitavad pigem kahtlust, et eesmärgiks ei olnud võlausaldaja II nõude ümberkujundamine saneerimiskava raames, vaid pigem selle väliselt. Seega on puudutatud isiku II nõue üksnes formaalselt saneerimiskavaga hõlmatud. Saneerimiskavas toodud puudulikud andmed ei võimaldaks ka kava täitmist kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus rikkunud materiaalõigust ega menetlusõigust ning määruskaebustes toodud väiteid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
4. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluses tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel selliselt, et avaldaja määruskaebusega seotud kõik menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja puudutatud isiku II määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Puudutatud isiku I määruskaebemenetluse kulud jäävad avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tsiviilasja lahendanud 9 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
5. Käesoleva määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 4ja Ts

MS § 696 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 10