Obsah (15)

§ 217§ 275§ 126§ 310§ 180§ 175§ 178§ 312§ 294§ 7§ 14§ 179§ 181§ 381§ 2961

Kriminaalasi nr 1-19-9188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsembril 2020.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-9188 Kohtukoosseis koht

§ 217korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 04.08.2019.a.

Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 06.08.2019.a. 02.12.2019.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine Algirdas Kristutise suhtes muutmata. 18.06.2020.a määrusega loeti

§ 275lg.

2-3 alusel Algirdas Kristutise vahistus jätkuvalt põhjendatuks. Kaitsja Aadu Luberg Kannatanu/kannatanu esindaja F K/esindaja J G RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Algirdas Kristutis KarS § 113 lg. 1 järgi ning karistada teda vangistusega 10 (kümme) aastat. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Algirdas Kristutise kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 04.08.2019.a. Algirdas Kristutise suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: • • • • • • • 6 CD-plaati (1 CD-plaat, millele on talletatud sündmuskoha vaatluse käigus, s.o XXX asuvas korteris tehtud fotod; 2 CD-plaati XXX trepikoja ning majaesise videosalvestustega; 1 CD-plaat politsei vormikaamera videosalvestusega; 1 CD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde, millele on talletatud süüdistatava riiete vaatlus ning 1 CD-plaat Häirekeskusele tehtud kõnesalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg.

3 p. 1 alusel. Puuteproovid, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressil XXX, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.

3 p. 4 alusel. Poolik sigaretipakk Parlament, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressil XXX – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.

3 p. 4 alusel. Spordijalatsid Adidas, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ära võetud tuulejope, T – särk, džemper (sviiter), teksapüksid koos püksirihmaga ja sokid, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressil XXX – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.

3 p. 4 alusel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ära võetud nuga ning verega määrdunud nuga, millised on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressil XXX – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.

3 p. 4 alusel. Tunnistaja L Ke sussid, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressil XXX – tagastada kohtuotsuse jõustumisel L K

§ 126lg.

3 p. 2 alusel. Süüdistatava Algirdas Kristutise sussid, halli värvi T – särk ja sinist värvi lühikesed teksapüksid, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressil XXX – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Algirdas Kristutisele

§ 126lg.

3 p. 2 alusel. Tsiviilhagi: • VÕS § 127 lg. 1, 4; VÕS § 1043 ja

§ 310lg.

1 alusel rahuldada tsiviilhagi (nõude kogusumma 84 017,39 eurot) osaliselt, mõistes Algirdas Kristutiselt kannatanu F K kasuks välja tsiviilhagi summas 5014 (viis tuhat neliteist) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) eurosenti. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu F K arveldusarvele nr XXX, Luminor Bank AS. Menetluskulud: Välja mõista Algirdas Kristutiselt

§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1, 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulud summas 379 eurot ja sundraha summas 1460 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1839 (üks tuhat kaheksasada 2 kolmkümmend üheksa) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi

§ 180lg.

3 alusel 12 (kaheteistkümne kuu) jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 25 (kakskümmend viis) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA-ekspertiisikulud summas 4617 (neli tuhat kuussada seitseteist) eurot – jätta

§ 180lg.

3 alusel riigi kanda.

§ 175lg.

1 p. 1 kohaselt kannatanu esindajale J Gile makstud tasud kogusummas 1837 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) eurosenti – jätta

§ 180lg.

3 alusel riigi kanda.

§ 178lg.

1 p. 3 alusel tekkinud tunnistaja L K sõidu – ning transpordikulud (s.o ratastoolis transportimine) kohtuistungile ja tagasi ning tunnistaja saatmiskulud kohtuistungil kogusummas 100 eurot – hüvitada kohtuotsuse jõustumisel tunnistajale L K osaliselt, s.o summas 60 (kuuskümmend) eurot tunnistaja L K arveldusarvele XXX, Swedbank AS. Kohtuotsus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (aadress Lõkke 4, Tallinn, 10122; üldtelefon: 663 8200; e-post: info@rtk.ee9. Süüdistatava Algirdas Kristutise kaitsja Aadu Lubergi poolt esitatud taotlus valitud kaitsjale makstud kulude hüvitamiseks riigi eelarvelistest vahenditest kogusummas 8692 (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend kaks) eurot ja 26 (kakskümmend kuus) eurosenti – jätta rahuldamata ning jätta antud kulud Algirdas Kristutise enda kanda. Süüdistatava Algirdas Kristutise kaitsja Aadu Lubergi poolt esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 21 544 (kakskümmend üks tuhat viissada nelikümmend neli) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) eurosenti – jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 19.01.2021.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU 3 Algirdas Kristutist süüdistatakse selles, et tema pani toime teise inimese tapmise, mis seisnes selles, et 04.08.2019.a kella 23:37 paiku, viibides XXX asuvas korteris, lõi Algirdas Kristutis tahtlikult S K noaga, mille üldpikkus on 33 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 3 cm, paremale poole selja ülaossa. Sellise tegevuse tagajärjel S K suri sündmuskohal. Lähtuvalt surnu ekspertiisiaktist nr XXX, 28.10.2019.a, põhjustas S Ki surma rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool selja ülaosas koos parema kopsu ülasagara vigastusega, millega kaasnes äge verekaotus. Seega süüdistuse kohaselt pani Algirdas Kristutis toime teise isiku tapmise, s.o KarS § 113 lg. 1 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Algirdas Kristutis tunnistas end toime pandud teos süüdi. Antud selgituste kohaselt lõi S. Ki ühel korral ning see oli hädakaitse. Kohtuistungil A. Kristutis ütlusi anda ei soovinud, mistõttu avaldati tema eeluurimisel antud selgitused toimunud sündmuse kohta. Viimase sõna korras märkis süüdistatav, et soovib kannatanu ees vabandada, ta ei ole agressiivne inimene. Sellele, mis juhtus, tal selgitust ei ole ja see fakt iseenesest on ebameeldiv. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning tegemist oli hädakaitseseisundis toime pandud teoga. Oma sellekohase põhistuse avas ta kaitsekõnes kohtulike vaidluse käigus ning milline on lisatud ka toimikusse. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja kohtulikul uurimisel, et kohane on nõue Algirdas Kristutise vastu esitada seoses matusekuludega, kuid tulevikus tekkivat kahju ei ole põhjendatud süüdistatavalt välja mõista. Kohtulike vaidluste käigus lisas, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kaitsja palus Algirdas Kristutise õigeks mõista ning kaitsjakulud, mille kandis süüdistatava tütar O K, jätta riigi eelarveliste vahendite kanda. Samuti palus kaitsja hüvitada Algirdas Kristutisele süüteomenetluses tekitatud kahju summas 21 544, 27 eurot. Kannatanu ning tema esindaja jäid esitatud tsiviilhagi juurde, mida kohtulikul uurimisel täpsustasid, tuues välja ka sellekohased põhistused ning tõendid. Esitatud tsiviilhagi summa on täpsustuse kohaselt 84 017,39 eurot, mille palusid Algirdas Kristutiselt välja mõista. Samuti toetas kannatanu prokuröri seisukohta taotletud karistuse osas. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ning kohtulike vaidluste käigus leidis, et Algirdas Kristutise süü on tõendamist leidnud, avades ka kohtus uuritud tõendite analüüsi läbi oma nägemuse. Prokurör palus Algirdas Kristutise süüdi tunnistada KarS § 113 lg. 1 järgi, leides, et Algirdas Kristutise puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning süü on veeretatud justkui tapetule. Prokurör palus A. Kristutisele karistuseks mõista 13 aastat vangistust, mille algusajaks arvestada tema kinnipidamise aeg, s.o 04.08.2019.a. Samuti leidis prokurör, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja motiveeritud. Prokurör avas oma süüdistuskõnes ka seisukoha selles, kuidas toimida asitõenditega ning millises osas mõista A. Kristutiselt välja menetluskulud. Kohtuliku uurimise käigus kuulati üle kannatanu F K. Süüdistatav Algirdas Kristutis kohtuistungil ütlusi ei andnud, mistõttu avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. Tunnistaja L K keeldus ütluste andmisest. Vastavalt Riigikohtu 26.05.2010.a kohtuotsuses nr 3-1-1-22-10 väljendatud seisukohale, ei nõua kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest tulenevalt

§ 312p-d 1-3 ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses.

4 KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Algirdas Kristutise, samuti prokuröri ja kaitsja seisukohad, kuulanud üle kannatanu, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Algirdas Kristutisele inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud, nimelt selles, et tema pani toime teise inimese tapmise, mis seisnes selles, et 04.08.2019.a kella 23:37 paiku, viibides XXX asuvas korteris, lõi Algirdas Kristutis tahtlikult S Kile noaga, mille üldpikkus on 33 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 3 cm, paremale poole selja ülaossa ning millise tegevuse tagajärjel S K suri sündmuskohal. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et S K tapeti Algirdas Kristutise poolt, oma süüd on ta selles täielikult tunnistanud. Antud kriminaalasjas lasub põhiline vaidluskese asjaolul, kas Algirdas Kristutis tegutses hädakaitses KarS § 28 mõttes. Saamaks ülevaadet toimunud sündmuste ahelast, tuleb esmalt peatuda kirjalikel tõenditel, mida kohtuistungil uuriti. Kohtuistungil uuriti asitõendi vaatlusprotokolli (26.08.2019.

1. a)ning vaadeldi videosalvestust XXX trepikojast, kus asub korter XXX. Videosalvestuselt nähtub, et 04.08.2019.a kella 21:21 ajal (salvestuse kellaaeg on 13 minutit reaalajast ees) siseneb Algirdas Kristutis koos S Kiga XXX maja trepikotta ning nad koos lahkuvad lifti (mõlemal on käes kilekotid). Sellele eelnevalt kell 20:52 tuleb S K trepist alla (kilekott käes) ja lahkub trepikojast. Salvestuse aja järgi kell 20:59 liigub liftist välja süüdistatav Algirdas Kristutis ning samuti väljub trepikojast. Tõendusteabena vaadeldi ka XXX maja küljes olevatest kaameratest saadud salvestusi (kaamera kellaaeg on maas 55 minutit reaalajast). Salvestuselt nähtub, et kell 19:43 tuleb trepikojast välja S K ja suundub prügikonteinerite poole, viskab prügi ära, väljub majast ja jätkab teekonda väljudes trepikojast paremale. Sama turvakaamera videosalvestuselt nähtub, et kell 19:50 väljub trepikojast ja pöörab paremale ka Algirdas Kristutis, minnes samas suunas, kus S K. Kell 20:11 nähtub, et S K ja süüdistatav tulevad paremalt poolt ja sisenevad maja trepikotta. Salvestuse vaatlusel nähtub, et politseipatrull on jõudnud sündmuskohale salvestuse aja järgi 23:58. Seejärel nähtub kiirabi saabumine ning süüdistatava äraviimine politseipatrulli poolt. Järgnevalt uuritud tõendiks oli 23.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestusega. Kõnesalvestuse uurimisel selgus, et Algirdas Kristutis on ise helistanud Häirekeskusele ning teavitanud neid asjaolust, et tappis inimese, kes tungis kallale tema naisele ja ta oli selleks sunnitud, tema kaitses oma naist ja tal jäi teda noaga lüüa. Kõnest kostub ka naishääl, kes samuti ütleb, et tungis kallale. (Kaitsja esitas kohtuistungil ka 23.09.2019.a päringu ja vastused Häirekeskusele, kuid nendes mingit tõendusteavet kohtu hinnangul ei sisaldu, mistõttu kohus neid tõendina ei arvesta, vaid võtab arvesse üksnes Häirekeskusele tehtud kõne ja selle sisust selguva info). 23.10.2019.a on vaadeldud politsei vormikaamera videosalvestust ning millest nähtuvad sündmuskohal viibinud isikud ja nende selgitused politseiametnikele. Salvestuselt nähtub, et politsei saabudes välisukse vastas maas on naiserahvas (s.o L. K) öösärgis. Nähtub Algirdas Kristutise kinnipidamine sündmuskohal ning samuti laiba (S. Ki) asukoht, kellel tuvastati nuga selja piirkonnas. Surnukeha on külili asendis, rohkem kallutatud paremale poole, jalad on koridori suunas ja pea suunatud akna poole. Meesterahva all on veretaoline määrdumine, samuti tuvastati paremas seinas veretaolised määrdumised, millelt on voolanud põrandale veretaoline aine. Meesterahva pea pool on valge tool, mille ees on kokku rullitud väike vaip. Salvestuselt on kuulda L. K poolt öeldu, et teda tõukas väidetavalt meesterahvas (surnu), tuli tema peale noaga ning tuli sisse õuest. Naisterahva (L K) poolt öeldu kohaselt tormas meesterahvas talle noaga kallale, võttis noaga löömiseks hoogu ning uks oli neil lahti. Meesterahvas tõukas teda ja tema kukkus. Algirdas Kristutis aga väidab, et ta oleks 5 ta veelgi maha löönud. Politseipatrulli küsimusele, mille eest ta teda lõi, vastab A. Kristutis, et ründas tema naist. L K väidab, et meesterahvas oleks teda 5 sekundi pärast surnuks pussitanud ning tegemist oli võõra inimesega, kes korterisse sisse tuli. A. Kristutis aga ütleb, et „noh ja mida siis, kurat võtaks, peksab minu naist… ma oleks mistahes staadiumis ta maha löönud“. L. K väidab veel, et nad ootasid enda naabrit, kuid too meesterahvas nende naaber ei ole, näevad teda esimest korda ja kes korraldas seal noaga kakluse, tõukas teda, mille peale kukkus L. K maha. Tema mees, s.o Algirdas Kristutis, kaitses teda. Kohtuistungil uuritud sündmuskoha vaatlusprotokollist (05.08.2019.
2. a)nähtub XXX asuva korteri vaatlus. Sündmuskohal on tuvastatud verekahtlasi määrdumisi ja ulatuslikult verd põrandalt, määrdunud on ka vahekoridori sein, vannitoa uks ja köögisein. Protokollist nähtub, et korterist leiti surnukeha, kes on pikali põrandal ning kellel on näha seljast välja ulatuv nuga. Surnukeha vasak käsi on küünarnukist kõverdatud, parem käsi on selja taga, toetub sõrmedele, käelaba on 90-kraadise nurga all, toetub põrandale. Surnukehal on jalas musta värvi sokid. Surnukeha alt, peale saatmist lahangule, leitakse kööginuga. Sündmuskohalt leiti ka kilekott kirjega Maxima ning selle seest kaupluse ostutšekk summas 18,17 eurot, kuupäevaga 04.08.2019.a, muuhulgas on ostetud brändi Ararat. Köögis nähtub rösteri kõrvalt leitud nugade komplekt ning surnukeha alt leitud nuga kuulub samasse sarja. Köögis talletatud olukorrast nähtub, et köök on segamini, köögis on erinevad esemed laiali. Köögi laua peal on ebakorrapäraselt söök, klaas, suitsupakk jm esemed. Köögi laua all põrandal on laiali erinevad esemed, sh pits ja veinipudel Kindzmarauli Didepuli. Köögi tasapinnal on näha ebakorrapäraselt erinevad nõud, veinipudel jm esemed. Köögi põrandal on kilekott prügiga, sh kahe tühja pudeliga Ararat. Talletatud on sündmuskoha olustik, kaasa võetud esemed ning sündmuskohalt erinevatelt esemetelt võetud puuteproovid. Ekspertiisiaktist nr XXX (28.10.2019.
3. a)nähtuvalt on läbi viidud surnu kohtuarstlik ekspertiis ning millest nähtuvad S Kile tekitatud tervisekahjustused ning surma põhjus –torke-lõikehaav paremal pool seljal koos parema kopsu ülasagara vigastusega, millega kaasnes äge verekaotus ning milline vigastus võib olla põhjustatud surnukehast väljavõetud noaga. Surnukeha verest on leitud 3,13 mg/g ja uriinist 2,79 mg/g etanooli. Uriinist leiti ka tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH). Surnukehal enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi ei esinenud. Kaitsja palus kohtuistungil võtta ekspertiisiakti juurde ka 07.08.2019.a ekspertiisimääruse, et mõista paremini ekspertiisiakti. Kohus nõustub, et lugejale võib see aidata paremini ekspertiisiaktis sedastatut jälgida, kuid eraldivõetuna see tõenduslikku väärtust ei oma. Asitõendi vaatlusprotokollis (05.11.2019.
4. a)on vaadeldud sündmuskohalt leitud nuga ja kuriteo toimepanemise vahendina kasutatud nuga. Verega määrdunud nuga ja surnukeha seest välja tõmmatud nuga kuuluvad mõlemad sarja Villeroy & Boch. Asitõendi vaatlusprotokollis (koos CD – plaadiga, 19.08.2019.
5. a)on vaadeldud süüdistataval seljas olnud riideid ja jalatseid (sussid, halli värvi T – särk, sinist värvi lühikesed teksapüksid) ning on tuvastatud verekahtlasi määrdumisi teksapükstelt ja sussidelt. Vaadeldud on ka L K susse, millelt samuti on leitud verekahtlast määrdumist susside peamiselt pinnalt. Kriminaalasjas on teostatud ka DNA-ekspertiis (15.10.2019.
6. a)nr XXX, millest on oluline välja tuua, et L K parema jala sussilt ja öösärgilt verekahtlasest määrdumisest võetud proovist on peamine DNAprofiil kokkulangev küll L K DNA-ga, kuid välistada ei saa S Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (punkt nr 2). Tapetu DNA-d on leitud ka Algirdas Kristutise sussidelt, s.o parema jala sussilt (punkt nr 4). Ekspertiisiakti punktist nr 5 nähtub, et noa käepideme parempoolse külje tagaosa pinnalt võetud proovist, Kindzmarauli veinipudeli pinnalt, samuti Kindzmarauli avatud veinipudeli pinnalt ja Ararat pudeli pinnalt saadud proovides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev L K DNA-profiiliga. L K parema jala sussi pealmiselt pinnalt veresarnase aine määrdumisest, Algirdas Kristutise vasaku jala sussilt veresarnase aine 6 määrdumisest ning Algirdas Kristutise parema käe pöidlalt on saadud DNA-analüüsil täisprofiilid, milles on peamine eristatav DNA-profiil kokkulangev S Ki omaga (punkt nr 7). Akti punkti nr 9 kohaselt Algirdas Kristutise parema käe peopesast olevast verekahtlasest määrdumisest võetud proovist ei saa välistada S Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S. Ki DNA-d on nähtuvalt ekspertiisiaktist leitud ka süüdistatava pükstelt. Punkti nr 12 kohaselt on leidnud tuvastamist, et noa käepideme pinnalt ja korgita Ararat pudeli pinnalt ei saa välistada L K pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Veel on S Ki DNA-d leitud L K vasaku jala sussilt (punkt nr 13). Kaitsja palus kohtuistungil asja materjalide juurde võtta lisaks aktile ka 26.08.2019.a ekspertiisimääruse ekspertiisiakti lihtsamaks jälgimiseks, kuid nõustudes prokuröriga see tõenduslikku väärtust ekspertiisiaktile juurde ei anna, vaid üksnes näitab, millisel alusel on see määratud. Samas tuleb nõustuda kaitsjaga, et lugejale võib see aidata ekspertiisiakti paremini jälgida. Algirdas Kristutis on kahtlustatavana kinni peetud 04.08.2019.a kell 23:44, aadressil XXX, kinnipidamisel isikul välised vigastused puudusid ning millised asjaolud nähtuvad tema kinnipidamise protokollist. 05.08.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati Algirdas Kristutisel kinnipidamise hetkel alkoholijoove 1,12 mg/l kohta, esinesid ka joobeseisundile viitavad tunnused: väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne, aja- ja kohataju häired, samuti oli koordinatsioon häiritud. Algirdas Kristutis on läbi vaadatud nähtuvalt isiku läbivaatuse protokollist 05.08.2019.a kell 09:30. Süüdistatava peopesadel on tuvastatud verekahtlasi määrdumisi, süüdistataval endal väliseid kehavigastusi ei tuvastatud. Isiku läbivaatust on teostatud ka L K, seda nähtuvalt 05.08.2019.a läbivaatuse protokollist ja selle fototabelist ning milles kajastatud vereplekkide asukoht L K öösärgil ja sussidel. Välised vigastused L K puuduvad. Kaitsja esitas kohtuistungil ka tema poolt kohtueelses menetluses esitatud 18.11.2019.a taotluse ja prokuratuuri 19.11.2019.a vastuse taotlusele ning 14.11.2019.a prokuratuuri määruse, kuid siinkohal peab märkima, et sündmuse asjaolude kohta need tõenduslikku väärtust ei oma, seega jätab kohus eelnimetatud ja kaitsja poolt esitatud tõendid tähelepanuta. Ka kaitsja nentis kohtuistungil, et nende näol on tegemist vaid menetluse kulgemist iseloomustavate tõenditega, millega ta tahab näidata, et kaitsja ei ole mõttetu biomass. Selle väitega ei ole kohtul aga midagi peale hakata, mistõttu puudub vajadus ka nende analüüsiks. Niisamuti jätab kohus tõendite kogumist välja kaitsja poolt esitatud patrullpolitseiniku M P ettekande, kuna Riigikohtu seisukoha põhiselt, millele kaitsja ka ise viitas (s.o Riigikohtu 09.09.2005.a otsus nr 3-1-1-69-05, p. 6), kasutatakse tõepoolest kohtuvälises menetluses tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, kuid kohtumenetlusse kaasatakse nad tunnistajatena. Käesoleval juhul M P ülekuulamist prokurör ega kaitsja ei taotlenud ning seega jätab kohus ettekandes kajastatud teabe tõendite kogumist kõrvale, seda enam, et kogu sündmuse käik alates politseipatrulli saabumisest on jäädvustatud politsei vormikaamerale ning milline salvestis on antud kriminaalasjas esitatud prokuröri poolt tõendina. Veel esitati kaitsja poolt peale kohtuliku uurimise uuendamist tõendid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast kahe haigusloo väljavõtte näol, millest üks haiguslugu on aastast 2006.a, teine aastast 2008.a ning millest nähtuvalt on A. Kristutisel olnud seoses parema käega trauma 2006.a kodus kukkumise tagajärjel. 2008.a on teostatud operatsioon. Kaitsja hinnangul nähtub neist, et enne noalööki püüdis A. Kristutis parema käega takistada S Ki minemast tema naise poole, kuid ta tundis, et parema käega ta seda teha ei jõua. Kaitsja hinnangul tõendid kinnitavad süüdistatava väidet selle kohta, et tal oli parema käega seda raskendatud teha. Prokurör esitas omapoolsed vastuväited ning tõi välja, et 2008.a haigusloost nähtuvalt möödus operatsioon tüsistusteta ning omakorda kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et süüdistatav on vanemmehhaanik, mis on prokurörile teadaolevalt füüsiline töö, mida on ta seega suutnud teha alates 2008.a kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni. 7 Kohus nõustub prokuröri järeldustega, kuid siinkohal tuleb öelda, et nimetatud tõend ei anna antud kriminaalasja lahendamisele tõenduslikku väärtust, kuna kohtu hinnangul ei olnud A. Kristutise poolt S Ki takistamine kantud tahtest rünnakut ära hoida või muust ohu tajumisest, mis oleks eeldanud tugevat füüsilist jõupingutust. S K tahtis üksnes A. Kristutise naisega rääkima minna. Kohus sellel seisukohal ka pikemalt otsuses peatub, seda õigusvastasust välistavate asjaolude hindamisel, kuid märgib, et isegi kui A. Kristutisel oli või on ka praegu parema käega tervislikke probleeme, ei muuda see kohtu hinnangut tema poolt toime pandud teole.

§ 294

p. 1 sätestab, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. 10.03.2020.a kohtuistungil süüdistatav keeldus ütluste andmisest, mistõttu avaldati tema eeluurimisel antud ütlused ning millest nähtuvalt 05.08.2019.a ülekuulamisel (s.o päev peale tapmist) on Algirdas Kristutis selgitanud, et 04.08.2019.a oli ta kodus õhtusel ajal aadressil XXX. Kodus oli ka tema naine L K. Ta jõi konjakit Ararat. Peale 20:00 läks ta poodi Maximasse. Enne poodi sisenemist kõndis talle vastu meesterahvas, kes ütles, et kas A. Kristutis ei teretagi teda, et ta on tema naaber. Süüdistatav vabandas ja meesterahvas tegi ettepaneku koos veini juua, tal oli kaasas kaks pudelit veini. A. Kristutis keeldus ja ütles, et tema joob konjakit ja tegi ettepaneku minna tema juurde koju alkoholi jooma. Koos mindi kauplusesse, kus süüdistatav ostis Armeenia konjakit. Meesterahvas ostis samuti samasuguse konjaki. Seejärel mindi süüdistatava koju aadressile XXX. Koos hakati alkoholi tarvitama ning samal ajal oli tema naine L K kõrvaltoas. Köögis olles meesterahvas selgitas, et on alt naaber S. Algirdas Kristutis istus köögis külmkapi juures, S aga köögi sissekäigu juures. Konjakit joodi klaasist pitsidest ning kummalgi oli oma pits. Ühel hetkel palus ta Sl lahkuda ning selleks ajaks oli ära joodud üks pudel konjakit. Ta ei mäleta, mis täpsemalt edasi toimus, kas S lahkus korterist või mitte, kuid järgmine asi, mis ta mäletab, on see, et ta istus köögis koos Sga. Seejärel tekkis neil omavaheline sõnaline konflikt, kuid ta ei mäleta, millest. Konflikti ajal hakkas ta toolilt püsti tõusma ja samal ajal tõusis ka S. S tõukas teda, mille tagajärjel kukkus A. Kristutis maha. Samal ajal hakkas S liikuma köögist esiku suunas ja ütles, et ei hakka temaga midagi rääkima, vaid läheb räägib tema naisega. Naine oli sel ajal kõrval toas. Ütluste kohaselt keeras S talle selja ja kõndis köögist välja esiku suunas. Algirdas Kristutis tahtis Sd takistada tema naise juurde minemast. Kuna ta tundis, et ei suuda füüsiliselt Sd takistada, siis võttis köögi tasapinnal asuvast nugade hoidjast noa ja lõi vasaku käega Sd kuskile selja piirkonda. S oli löömise ajal tema poole seljaga. S kukkus põrandale maha, kukkudes köögi väljapääsu juurde. Seejärel helistas ta kohe Häirekeskusesse. Ütlustest nähtub, et L K löömist pealt ei näinud. Ta ei mäleta, kas naine käis peale löömist kõrvaltoast väljas või mitte. Naine käis paaril korral köögis suitsetamas, kui tema ja S köögis istusid ja juttu rääkisid. Algirdas Kristutis on 05.08.2019.a antud ütluse lõpus selgitanud, et S tema naisele midagi ei teinud ja ta ei jõudnudki tema naiseni. Ka ajal, mil tema naine köögis suitsetamas käis, ei teinud S talle midagi. 25.10.2019.a ülekuulamisel täpsustas Algirdas Kristutis varem antud ütlusi ning lisas täiendavalt seda, et mingil hetkel peale korteris istumist ning veenmist, sai ta S korterist välja aetud. Seejärel pani ta välimise välisukse lukku, läks tuppa naise juurde televiisorit vaatama. Mõne aja pärast koputati korteri uksele ja meesterahva hääl karjus „tee lahti“. Ta sai aru, et see on S. Tema naine suundus toast koridori ja A. Kristutis ütles, et ärgu ta ust lahti tehku. L ütles, et naaber peab ju tulema ja avas ukse. Kui L ukse avas, ütles süüdistatav, et klaarigu nüüd ise. Siis mäletab momenti, et istus Sga köögis. S hakkas tema käest nõudma varukspandut, ütles, et anna raha. A. Kristutis ütles, et tal pole midagi varukspandut anda. Seejärel ütles S talle, et läheb räägib tema naisega, kes ütleb, kus tagavaraks pandu on. Mõlemad hakkasid toolilt tõusma. Seejärel toimus S poolne tõukamine, mille peale A. Kristutis kukkus tagasi selliselt, et sai lauast ning toolis kinni võtta. S suundus tuppa. Seejärel haaras A. Kristutis S paremast õlast, S tahtis end sellest lahti rabeleda. Siis haaras ta vasaku käega noa ning 8 pärast noaga lööki kukkus S allapoole selliselt, et jalad jäid köögi suunas ning seejärel helistas A. Kristutis politseisse. Ütlustest nähtuvalt Algirdas Kristutis Sle peale noaga löömist ei lähenenud, samuti ei näinud ta, et tema naine oleks Sle lähenenud. Kus tema naine sel hetkel oli, kui politsei saabus, Algirdas Kristutis ei mäleta. Antud selgituste kohaselt väga kahetseb tehtud, ei tahtnud Sd tappa, vaid ainult kinni pidada, et ta ei läheks tema naise juurde. Seega, eelkäsitletud tõenditega on leidnud tuvastamist, et S Ki tapmine on toime pandud nii nagu süüdistuses kirjas. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et Algirdas Kristutise poolt toime pandud tegu KarS § 113 lg. 1 sätestatud kuriteos tõendavad eelpool avatud kirjalikud tõendid, nimelt sündmuskoha vaatlusprotokoll koos CD – plaadiga (05.08.2019.a), milles on kajastatud sündmuskoha olustik aadressil XXX, veremäärdumised ning S Ki surnukeha asukoht ning mis tõendab surnukeha leidmist, samuti veremäärdumiste asukohta ja sündmuskoha olustikku, samuti nähtub sellelt, et surnukeha leiti seljast väljaulatuva noaga. Asitõendi vaatlusprotokollis (05.11.2019.

1. a)on vaadeldud sündmuskohalt leitud nuga ja kuriteo toimepanemise vahendit, mis samuti oli nuga ning mis võeti välja surnukeha seest ja millega põhjustati S. Ki surm. Ekspertiisiaktiga nr XXX (28.10.2019.
2. a)on läbi viidud surnu kohtuarstlik ekspertiis, mis tõendab S Kile tekitatud tervisekahjustusi ning tema surma põhjust. Ekspertiisiaktis nr XXX (15.10.2019.
3. a)on läbi viidud DNA – ekspertiis, milles on kajastatud DNAprofiilide ja bioloogiliste materjalide leidmine sündmuskohalt kaasa võetud erinevatelt esemetelt, ka riietelt ja sussidelt ning leitud on nii Algirdas Kristutise, L K kui S Ki DNA-profiile ning mis tõendab nende kokkupuuteid omavahel ning DNA-de leidmist esemetelt. Algirdas Kristutiselt on omakorda leitud surnu (S Ki) DNA-profiil (kohus käsitleb antud tõendit pikemalt hädakaitseseisundi hindamisel). Asitõendi vaatlusprotokoll (23.09.2019.
4. a)samuti kinnitab tapmise toimepanemist Algirdas Kristutise poolt ning antud kõnes Häirekeskusele võtab süüdistatav toime pandud teo täielikult omaks, kutsudes endale peale S Ki löömist noaga ise politsei. Et S K ja süüdistatav väljusid üksteise järel XXX trepikojast suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning saabusid hiljem koos maja trepikotta, nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (26.08.2019.a), seega omasid mõned tunnid enne tapmise toimepanemist kokkupuudet ja politseipatrullile polnud alust väiteks, et tegemist oli omavahel võõraste inimestega. Politsei vormikaamera vaatlusprotokollist nähtub sündmuse olustik, samuti isikute viibimine XXX asuvas korteris ja nende poolsed selgitused politseipatrullile. Vaatlusel on fikseeritud ka surnukeha asukoht. Ka sellel salvestusel võtab A. Kristutis toime pandud teo omaks, kuid annab omapoolse selgituse, miks ta tapmise toime pani ning millel kohus samuti peatub pikemalt hädakaitseseisundi analüüsimisel. Kohtulikul uurimisel avaldatud asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud A. Kristutisel seljas olnud riided ning millistelt on tuvastatud verekahtlased määrdumised. Ka isiku läbivaatuse protokolliga on tuvastatud süüdistatava peopesal verekahtlased määrdumised. Isiku läbivaatust on teostatud veel L K, seda nähtuvalt 05.08.2019.a läbivaatuse protokollist ja selle fototabelist ning milles kajastatud vereplekkide asukoht L K öösärgil ja sussidel. DNA ekspertiis on andnud omakorda kinnituse, et verekahtlase aine määrdumistest saadud DNA-profiilid (nii L. K kui A. Kristutise riietelt, sussidelt, peopesalt ja pöidlalt) on kuulunud tapetule – S Kile. Peale tapmise toimepanemist on Algirdas Kristutis 04.08.2019.a kahtlustatavana kinni peetud ning selle kohta on vormistatud kinnipidamise protokoll. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on fikseeritud A. Kristutisel alkoholijoove. Süüdistatav Algirdas Kristutis on nii 05.08.2019.a kui ka 25.10.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel S Ki tapmise täielikult omaks võtnud, kuid väitnud, et tegi seda eesmärgil, et takistada teda tema naise juurde minemast. Põhiline vaidluskese, millele kohus ka eelnevalt osutas, seisneb selles, kas Algirdas Kristutis tegutses tapmise toimepanemisel hädakaitses KarS § 28 sätestatu kohaselt. Analüüsides ning hinnates kõiki tõendeid kogumis, tuleb kohtu hinnangul sellele küsimusele vastata eitavalt. Võimalikud viited hädakaitse vajalikkusele, mille pinnalt saab kohus hädakaitse põhjendatust ka süvitsi hinnata, tulenevad kohtule esitatud nelja tõendi baasil – mõlemad süüdistatava ülekuulamise protokollid, politsei vormikaamera salvestuse protokoll ning Häirekeskusele tehtud kõnesalvestuse vaatlusprotokoll. Kohus tõdeb, et neist kõigist tõendites kajastub tapmise toimepanemine Algirdas Kristutise poolt, kuid nende pinnalt kogumis ei saa teha ühest ning tõsikindlat järeldust, et tapmine pandi toime hädakaitses, mida on kaitsja kohtuistungil korduvalt rõhutanud. 9 Kohus analüüsibki järgnevalt hädakaitse olemasolu, tuginedes nii Häirekeskuse kõnele kui politsei vormikaamera videosalvestusele, aga vaieldamatult võtab hädakaitse hindamisel kohus arvesse A. Kristutise enda selgitusi, mida on ta kohtueelsel uurimisel andnud kahel korral (05.08.2019.a, 25.10.2019.a). Esiteks tuleb märkida, et Häirekeskusele, aga ka mõni hetk hiljem sündmuskohale saabunud politseipatrullile Algirdas Kristutise poolt, samuti L. K pool öeldut ei saa käsitleda konkreetse ütlusena kui tõendina, kuivõrd tunnistajat ei olnud tol hetkel nõuetekohaselt ütluste andmiseks rakendatud (hoiatamine ütluste andmisest aluseta keeldumise ning teadvalt vale ütluse andmise eest). Kohtuistungil L K keeldus ütluste andmisest. Algirdas Kristutise ütlused avaldati tõendina. Seega A. Kristutise poolt öeldu nii kõne – kui videosalvestisel omab küll vaieldamatult tähtsust, kuid eeskätt tema enda ütluste usaldusväärsuse hindamisel, milliseid kohtuistungil uuriti eraldiseisva tõendina ning tõsi, kuigi tunnistaja L. K keeldus ütluste andmisest, ei saa kohus tema poolt video – ning kõnesalvestusel väljendatut jätta kõrvale, kuna see on paratamatult vajalik hinnangu andmiseks teo objektiivsele ning ühtsele pildile. Seetõttu ei ole L K selgitused politsei vormikaamera salvestusel eraldivaadelduna käsitletavad ütlustena juhtunu kohta, vaid omavadki tähtsust sündmusele ühtse teopildi loomisel. Kohus leiab, et versioonid hädakaitse tegevuse vajalikkusest ei ole oma asjaoludelt kattuvad ega kooskõlas tõenditega nende kogumis. Esimesena tuleneb selline versioon 23.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist, s.o Häirekeskusesse tehtud kõnest, kus Algirdas Kristutis väidab, et tappis inimese, kuna ta tungis kallale tema naisele, A. Kristutis kaitses oma naist ja tal oli ainus võimalik viis noaga ründajat lüüa. Kõne taustaks kostub naishääl, kes samuti ütleb, et meesterahvas tungis talle kallale. Järgnevalt, ka ajalises mõttes, võib hädakaitse vajalikkust tuletada 23.10.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritust, kus on vaadeldud politsei vormikaamera videosalvestust (s.o ajalises mõttes toimunud koheselt peale tapmist). Sellelt salvestuselt nähtub, et politsei saabudes on välisukse vastas maas L K. On kuulda L. K poolt öeldu, et teda tõukas väidetavalt meesterahvas (kes on hiljem tuvastatud kui S K), tuli tema peale noaga ja tuli nende korterisse õuest. L K poolt väidetu kohaselt (mis kajastatud antud salvestusel) tormas meesterahvas talle noaga kallale ja võttis noaga löömiseks hoogu, tõukas teda ja selle tagajärjel L K kukkus. Algirdas Kristutis väidab samuti, et meesterahvas (S K) ründas tema naist. Veel kostub salvestuselt tõik L K poolt, et ründaja oleks teda 5 sekundi pärast surnuks pussitanud ja tegemist oli võõra inimesega, kes neile korterisse sisse tuli. A. Kristutis väidab, et too meesterahvas peksab tema naist, nad ootasid väidetavalt oma naabrit, kuid tapetu selleks ei osutunud, näevad teda esimest korda ja see meesterahvas (ründaja) korraldas nende juures noaga kakluse, tõukas naist, mille peale kukkus L. K maha ja Algirdas Kristutis pidi teda kaitsma. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal tähele panna, et Algirdas Kristutisel tuvastati koheselt tapmise järgselt alkoholijoove, mida ei saa pidada väikseks ning mis fikseeriti kinnipidamise hetkel joobena 1,12 mg/l kohta, süüdistataval esinesid selged joobeseisundile viitavad tunnused: väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne, aja – ja kohataju häired, samuti oli häiritud koordinatsioon. Sündmuse järgselt on Algirdas Kristutis andnud ütlusi 05.08.2019.a (s.o päev pärast tapmist), kus ta sõnagi ei maini kallaletungi tema naisele ega ka tema tõukamist S. Ki poolt, veel vähem noaga ründamist, kuigi politsei vormikaamera salvestuselt nähtuvalt on sellekohane versioon püstitatud mõlema – nii Algirdas Kristutise kui L K poolt, nende koosviibimisel sündmuskohal ning politseipatrulli juuresolekul. 05.08.2019.a A. Kristutise selgituste kohaselt oli S öelnud, et läheb räägib L. K ning seejärel tahtis väidetavalt Algirdas Kristutis Sd takistada tema naise juurde minemast. Kuna tundis, et ta ei ole suuteline füüsiliselt Sd takistama, võttis köögi tasapinnal asuvast nugade hoidjast noa ja lõi vasaku käega Sd selja piirkonda. Kohus märgib siinkohal, et isegi kui S K tahtis minna L. K rääkima, ei saa sellist käitumisakti kuidagi võrdsustada võimaliku vahetu või vahetult eesseisva õigusvastase ründena teise isiku õigushüvedele. Mis on süüdistatava ütlustest oluline välja tuua, on Algirdas Kristutise poolt väidetu, et S ei teinud tegelikult tema naisele midagi, ta isegi ei jõudnud temani ning L K ei näinud noaga löömist pealt. Kohtu hinnangul, võttes arvesse esialgset 10 teavet (mis on kajastatud Häirekeskusele tehtud kõnes ning politsei vormikaamera salvestusel), oleks seda sellisel juhul pidanud pealt nägema, kuna L K on väitnud, et meesterahvas tormas talle noaga kallale, võttis noaga löömiseks hoogu, tõukas teda ja selle tagajärjel ta kukkus maha, Algirdas Kristutis pidi aga naist kaitsma. Seega ilmnevad siinkohal esimesed sellised lahknevused sündmuse ühtsest teopildist, millest saab juba järeldada, et väited hädakaitse tegeliku vajaduse kohta ei ole usutavad, kuna nende osas püstitatud versioonid ei ole omavahel haakuvad. Järgevalt peab kohus vajalikuks välja tuua 25.10.2019.a ülekuulamisel A. Kristutise poolt väidetu, et S K käis vahepeal korterist väljas ja tuli tagasi ning tema (süüdistatav) pani välisukse lukku. Politsei vormikaamera salvestuselt kostub aga L K poolt öeldu, et ründaja näol oli tegemist võõra inimesega, kes neile korterisse sisse tuli ning A. Kristutis väidab samuti videosalvestusel, et nad ootasid väidetavalt oma naabrit, kuid tapetu selleks ei osutunud, näevad teda esimest korda ning ründaja korraldas nende juures noaga kakluse. A. Kristutis aga kordagi antud ütlustes (ei 05.08.2019.a ega ka 25.10.2019.
5. a)sellisele asjaolule ei osuta, et S Ki näol oleks olnud tegemist võhivõõra inimesega, kes uksest sisse tormas. Ka ei saanud S K olla võhivõõras L K, kuna just A. Kristutise enda ütlustele tuginedes käis tema naine köögis suitsetamas ajal, mil nad koos S. Kiga alkoholi tarvitasid. Veelgi enam, pani A. Kristutis väidetavalt ukse lukku, samas L. K on väitnud, et uks oli neil lahti (politsei vormikaamera videosalvestusel). Seega ka väited võimalikust nö võõrast isikust, kes avatud uksest sisse tormas ja ründama hakkas, on ebausutavad ega haaku kogumis A. Kristutise enda selgitustega toimunust, mille on ta sisuliselt andnud juba järgneval päeval. Et S Ki näol ei olnud tegemist võhivõõraga, toetab kohtu hinnangul ka sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritu, mille kohaselt oli surnukeha sündmuskohal sokkides, millest johtuvalt on ebausutav, et suvaline ründaja siseneb korterisse (õuest) ilma välisjalatsiteta. Aga veel – ei saanud S Ki puhul tegemist olla võõra inimesega, kuivõrd mõned tunnid varem on fikseeritud nende kohtumine ja koosviibimine XXX maja ees ja trepikojas ning misjärel läksid nad L. K ja A. Kristutise ühisesse korterisse alkoholi tarvitama. Seda kinnitab ka sündmuskohalt leitud Maxima kaupluse ostutšekk summas 18,17 eurot, kuupäevaga 04.08.2019.a, kus muuhulgas on ostetud brändit Ararat. Et ostu sooritas S K, nähtub S. Ki konto väljavõttest. Kohus peab analüüsima kõiki võimalikke asjaolusid hädakaitse puhul detailselt, kuna tegemist oli Karistusseadustiku ühe raskeima koosseisu, s.o tapmise toimepanemisega ning väidetavalt esines selle toimepanemisel õigustav asjaolu. Seetõttu märgibki kohus, et isegi, kui S K käis korra koridoris (näiteks sokkidega), mistõttu sattus ka puru tema sokkidele ja seejärel sisenes (näiteks unustas midagi maha) taas Algirdas Kristutise ja L K korterisse, ei saanud tegemist olla ründega, kuna Algirdas Kristutise 25.10.2020.a ütlustest nähtuvalt mingil hetkel peale korteris istumist ning veenmist, sai ta S korterist välja aetud. Seejärel pani ta välimise välisukse lukku, läks tuppa naise juurde televiisorit vaatama. Mõne aja pärast koputati korteri uksele ja meesterahva hääl karjus „tee lahti“. Ta sai aru, et see on S. Tema naine suundus toast koridori ja A. Kristutis ütles, et ärgu ta ust lahti tehku. L ütles, et naaber peab ju tulema ja avas ukse. Kui L ukse avas, ütles süüdistatav, et klaarigu nüüd ise. Siis mäletab momenti, et istus Sga köögis. Ka siinkohal tuleb tõdeda, et võimalikust ründest ei ole märkigi, vaid pigem ongi tuletatav, et S võiski korterisse naasta ning nende ühine koosviibimine jätkus, mitte ei tulnud S K korterisse noaga ega hakanud koheselt L K ründama. Veelgi enam, nagu väideti mõlema – nii süüdistatava kui L K poolt, et oodati naabrit, kuid sissetungijaks osutus hoopis võõras isik. Seega saab kohtu hinnangul kokkuvõttes asuda seisukohale, et võimalik hädakaitse vajadus ning versioon sellest on sündmuskohal välja mõeldud, et õigustada toimepandud tapmist, kuivõrd eespool analüüsitud tõendites sisalduv teave nende sellekohast versiooni ei toeta (nn võhivõõra isiku poolt korterisse tungimine ja noaga ründamine). Mõistetavalt on siin roll alkoholi kuritarvitamisel ja nagu kohus eelnevalt välja tõi, tuvastati Algirdas Kristutisel kinnipidamisel joove 1,12 mg/l kohta, samuti joobeseisundile viitavad selged tunnused. Kaitsja küll palus arvesse võtta S Ki verest tuvastatud joovet, mis oli 3,13 mg/g ja uriinist 2,79 mg/g etanooli (olles esitanud ka päringud ekspert Anu Adamsile ning millised esitas kohtule 02.09.2020.a istungil), kuid see ei tähenda veel, et S K oli ise tingimata agressiivne. Ka ei anna alust selliseks väiteks teadmine, et S. Ki uriinist leiti tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH). Tuleb aga tähele panna, et selgitused võimalikust 11 noaga ründest S. Ki poolt ning vajadusest seetõttu kaitsta L. K, on antud hetkel, mil süüdistatav oli joobes. Seevastu järgneval päeval, mil Algirdas Kristutis kainenes, ta sellekohaseid selgitusi enam ei jaganud. Kohtu hinnangul on võimalik, et järgmisel päeval toimunud ülekuulamisel süüdistatav ei mäletanud detailselt asjaolusid, mida ta Häirekeskusele ja politseipatrullile jagas oma väidetava hädakaitse kohta, lisaks ei osanud ta ilmselt hädakaitse vajalikkuse väitmisel alkoholijoobes olles ette aimata, et aadressil XXX asuva maja ees ja koridoris on turvakaamerad ning nende koosviibimine S Kiga on jäänud videopilti. Küll aga võis tal selline teadmine tekkida kainenemisel, mis tingiski sündmuse kohta selgituste jagamise ja tunnistamise, et S K ei olnud tegelikult temale võhivõõras ning ilmselgelt, kui S Ki ja Algirdas Kristutise vahel oleks olnud ilmne tüli ja S K oleks tõepoolest noaga tema naist rünnanud, on selge, et süüdistatav oleks seda ka ülekuulamisel väitnud ja mäletanud, sest ta mäletas küllaltki hästi kogu õhtu koosviibimise asjaolusid, aga ka omavahelist konflikti ja asjaolu, et S tahtis tema naisega rääkima minna. Noaga rünne oleks olnud sedavõrd kaalukam mälupilt eelnevast õhtust, mis kindlasti oleks kajastunud ka A. Kristutise ütlustes, kuid A. Kristutis sellele kordagi ei viidanud ega sõnagagi ei maininud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga toimunust selles, et nuga asetati surnukeha alla peale A. Kristutise poolt tapmise toimepanemist. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et prokuröri süüdistuskõnes väidetu kohaselt pandi nuga pea alla, samas politseile seda näha ei olnud. Kohus märgib, et sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti nuga surnukeha alt ja see asjaolu ongi oluline, mitte detailselt see, kas see oli surnukeha all pea juures või pea läheduses või veidi kaugemal. Fakt on see, et politseile sündmuskohal see koheselt nähtav ei olnud. Oluline on siinkohal ka see, et selline versioon on usutav, et nuga asetati surnukeha alla, kuna kohtuistungil uuritud tõendid nende kogumis ei kinnita hädakaitse vajadust ründele (s.o S Ki poolt noaga rünne). See, kus nuga konkreetselt asus, ei oma määravat tähtsust. Samuti ei ole siinkohal vajalik pikemalt peatuda sellel, mis asendis olid surnukeha käed, kuna tagantjärele on sisuliselt võimatu kindlaks teha, mis asendis noaga löögi selga saades S Ki käed parasjagu olid. Pigem võibki väita vaid seda, et kuna S Ki käed olid sirutatud jalgade suunas, siis sellises asendis olid need ka siis, kui ta noaga löögi selga sai. Kuna Algirdas Kristutis on väitnud, et tema naine noaga lööki pealt ei näinud ning S ei jõudnudki temani, on usutav ka see, et L. K ise heitis end koridori põrandale, veenmaks kohale saabuvat politseipatrulli selles, et S K tahtis L. K noaga rünnata ja väidetavalt tõukas teda koridori pikali. Siinkohal ei ole tähtsust sellel, et nuga kohe sündmuskohal politseipatrullile surnukeha alt silma ei paistnud, kuna saabunud patrull surnukeha ei liigutanud, vaid üksnes konstateeris fakti, et isik võib olla surnud. Nuga ilmuski alles välja siis, kui S K lahangule toimetati, mis on kohtu hinnangul ka mõistetav ja loogiline sündmuste jada peale kuriteo avastamist. Kohus peab oluliseks pikemalt peatuda ka DNA-ekspertiisiaktil ning asitõendi vaatlusprotokollil. Esiteks nähtub 05.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist, et sündmuskohalt leitud nuga ja kuriteo toimepanemise vahendina kasutatud nuga kuuluvad mõlemad sarja Villeroy & Boch. On taas küsitav, kuidas sai nn võõras isik saabuda korterisse ja koheselt L. K rünnata sama noaga, mis võib pärineda nende enda köögist. Piltlikult näeks olukord välja selline, et korterisse saabub tundmatu võõras meesterahvas, sokkides, läheb kööki, võtab noa ja ründab L. K. Kohtu hinnangul ei kõla see kuidagi usutavalt. Veelgi enam, ilmnes Algirdas Kristutise ütlustest, et L K nendega koos alkoholi ei tarvitanud, vaid käis köögis paaril korral suitsetamas ja väidetavalt peale tapmist S Ki surnukehale ei lähenenud. Kriminaalasjas teostatud DNA-ekspertiisist (15.10.2019.
6. a)nr XXX nähtuvalt leiti aga L K sussilt ja öösärgilt verekahtlasest määrdumisest võetud proovist küll tema enda DNA-profiil, kuid välistada ei saa ka S Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et noa käepideme parempoolse külje tagaosa pinnalt võetud proovist, Kindzmarauli veinipudeli pinnalt, samuti Kindzmarauli avatud veinipudeli pinnalt ja Ararat pudeli pinnalt saadud proovides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev L K DNA-profiiliga. Kohus möönab, et noalt leitud DNA võib tõesti pärineda L K, kuna nuga oli kasutuses tema enda kodu köögis. Samas kui väita, et L. K käis vaid paaril korral köögis suitsetamas, on küsitav, kuidas 12 sattus tema DNA Kindzmarauli veinipudelitele ja Ararat pudelile, kui L. K väidetavalt koos S. Ki ja süüdistatavaga alkoholi ei tarvitanud. Siinkohal on usutav pigem see, et peale tapmise toimepanemist viibis L. K surnukeha juures, koristas veidi kööki, koristas laua pealt ära pudelid, peitmaks S. Ki ja süüdistatava ühise koosviibimise (alkoholi tarvitamise) võimelikke jälgi, et väited võõrast isikust kõlaksid usutavamana, seetõttu sattus ka tema DNA pudelitele ning S Ki DNA tema sussidele. Isegi kui kaitsja on väitnud, et surnukeha jalgade juures oli samuti verepritsmeid ning verepiisad võisid langeda (kohus mõistab sellist väidet kui löömise hetkel verepiiskade langemisena) L. K sussidele, siis kohus märgib, et S Ki ütlustest nähtuvalt L. K üleüldse ei viibinudki löögi hetkel vahetus läheduses, vaid oma toas ja väljus toast alles peale seda, kui A. Kristutis oli S Ki noaga löönud. Seega võiski DNA sattuda L. K sussidele, kuid mitte sel hetkel, kui toimus noaga löömine väidetavas hädakaitse seisundis, vaid hetkel mil L. K oma toast väljus ning temale arusaadvaks sai, mis tegelikult juhtunud oli. On tõenäoline, et S Ki ja Algirdas Kristutise vahel võis tekkida omavaheline vaidlus või tüli ning alkoholi tarvitamise käigus, joobeseisundist tingitud pidurdamatu käitumise ning emotsiooni ajel, muutudes agressiivseks, pani Algirdas Kristutis toime S Ki tapmise, mitte aga seetõttu, et kaitsta oma naist, sest kõik võimalikud versioonid ja tõendid, kus sellised väited kajastuvad, ei ole omavahel kooskõlas ega sündmuse asjaoludega kattuvad. Neis on sedavõrd palju lahknevusi, mis kohtu hinnangul väited hädakaitse vajadusest täielikult kahtluse alla seavad ning need väited ei ole usaldusväärsed, seda vaatamata sellele, et kaitsja positsioon kohtuistungil oli vastupidine, leides, et tõendid haakuvad kriminaalasjas tõstatatud kaitseversiooniga. Kohus tõdeb, et kohtuistungil tekkis vaidlusteema selles, et surnukeha alt leitud noale ei tehtud ekspertiisi. Prokurör selgitas seda sellega, et kuna nuga oli suures osas S Ki verega kaetud, siis DNAekspertiis ei oleks midagi tõenduslikku juurde andnud. Kohus nõustub sellise seisukohaga. Samas märkis kaitsja ka seda, et noale oleks saanud teha sõrmejäljeekspertiisi. Kohus möönab, et isegi kui seda ei tehtud eeluurimise käigus, ei saanuks seda teha ka kohtulikul uurimisel, kuna daktüloskopeerimine on nüüdseks võimatu, kuivõrd S K on maha maetud. Isegi kui sellekohast ekspertiisi ei ole menetluse käigus tehtud, märgib kohus, et see asjaolu ei ole selline tõsiseltvõetav kahtlus, mida tuleks tõlgendada

§ 7lg.

3 sätestatud põhimõtte (in dubio pro reo) kohaselt A. Kristutise kui väidetavale hädakaitseseisundis olevale ning kaitsetegevusest hõlmatud isiku kasuks. Kohus eelnevalt tõi välja, miks kohtu siseveendumus kujunes selles suunas, et sellise hädakaitse seisundi olemasolu tegelikult ei esinenudki. Peatudes veelkord kaitsja poolt esitatud tõenditel (Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiguslood), mille kohaselt on Algirdas Kristutise paremat kätt opereeritud, märgib kohus nüüd, peale hädakaitsega seoses motiivide avaldamist, et A. Kristutise ütlustes nähtuvalt, kui S ütles talle, et läheb räägib tema naisega, toimus S poolne tõukamine, mille peale A. Kristutis kukkus tagasi selliselt, et sai lauast ning toolis kinni võtta. S suundus tuppa, misjärel haaras A. Kristutis S paremast õlast, S tahtis end sellest lahti rabeleda. Siis haaras ta vasaku käega noa ja lõi Sd selliselt, et S kukkus maha. Seega – isegi kui Algirdas Kristutis soovis Sd takistada parema käega, nähtub tema enda ütlustest, et S üritas end lahti rabeleda, misjärel haaras ta vasaku käega noa ja lõi Sd, mis kahetsusväärselt oli surmav löök. Selline löömine ei olnud aga tingitud hädakaitsest, nagu kohus leidis, seega ei oma tähtsust ka see, et A. Kristutise paremat kätt on kunagi opereeritud ja seetõttu on see nõrgem. Ta võiski soovida Sd takistada tema naisega rääkima minemast, kasutades takistamiseks paremat kätt, kuid veelkord – pelgalt rääkima minemine ei ole midagi sellist märkimisväärset, mis oleks eskaleerunud hädakaitse vajadusega. KarS § 28 lg. 1 sätestab hädakaitse mõiste ning mille lõike 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Lõige 2 sätestab, et isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. 13 Riigikohus on oma 03.12.2012.a otsuses nr 3-1-1-107-12 p. 10 märkinud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg. 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Kaitsja tõi kohtulikes vaidlusest välja ka Riigikohtu seisukoha (Riigikohtu 25.03.2004.a otsus nr 3-1-1-17-04, p. 10), mille põhiselt hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Riigikohus on märkinud selles lahendis, et hädakaitseseisund võib tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kohus tõi eelnevalt tõendite analüüsil välja, miks leiab, et hädakaitsest KarS § 28 mõttes antud juhtumil rääkida ei saa, vaid tõendusteave viitab sellele, et see mõeldi sündmuskohal tapmise järgselt välja, et leida teole õigustav positsioon (nii Häirekeskusele tehtud kõnes kui ka selgitused politseipatrullile). Isegi kui arvestada A. Kristutise ütlusi üksnes eraldivõetuna, ei saa nende sisu analüüsides rääkidagi hädakaitseseisundi tekkimisest, kuna väidetavalt tahtis S K A. Kristutise naisega rääkima minna või varukspandut küsima, mis kohtu hinnangul ei saa üleüldse tuua esilegi hädakaitseseisundi võimalikku tekkimist. Samuti väide varukspandu nõudmisest/küsimisest on kaheldav, kuna kohtus uuritud tõenditest nähtus, et S Ki sissetulek oli kuupõhiselt tuhandeid eurosid ja tal polnud selleks ka ilmselget vajadust. Riigikohus on märkinud (vt 15.10.2015.a otsus nr 3-1-1-65-15, p.10), et kaitsja tegevus peab olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest ka oma tegevuses ning kaitsja teo põhimotiiv peab olema enda või kellegi teise kaitsmine ehk ründe tõrjumine. 21.11.2014.a otsuses nr 3-1-1-71-14 p.-s 8 on aga Riigikohus selgitanud, et kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS § 28 lg. 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest. Seega vaagides, kas pelgalt S. Ki tahe minna süüdistatava naisega rääkima või varukspandut küsima ning tahtmine sellist tegevust takistada on käsitletav kuidagi kaitseolukorrana, tuleb kohtu hinnangul vastata taas eitavalt. Algirdas Kristutis ei pidanud kuidagi aru saama, et viibib ja tegutseb kaitseolukorras, kuna tema naist ei rünnatud, rünnet ei alustatudki ja see ilmneb ka tema ütlustest. Ka ei saa rääkida siinkohal sellest, et ta ekslikult arvas, et on kaitseseisundis, mis annaks aluse kaaluda KarS § 31 lg. 1 kohaldamist. Kannatanu F K on iseloomustanud oma abikaasat (S. Ki) kui mitte agressiivset isikut ning märkinud, et reeglina oli S K alkoholijoobes olles lõbus ja seltskondlik. On kaheldav, et S K ise oleks agressiivse hoiakuga kuidagi märku andnud võimalikust ründest just Algirdas Kristutise naisele. Sellele ei osutanud ka A. Kristutis antud ütlustes. Eelviidatud lahendites on Riigikohus nentinud, et kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante-hindamiskriteeriumid, mis tähendab, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal. Sellele mõttele tuginedes leiab kohus, et süüdistatava tahe takistada S Ki tema naise juurde minemast vaid üksnes seetõttu, et ta ei soovinud, et tema naisega räägitaks või temalt midagi küsitaks, oleks juba objektiivsele kõrvaltvaatajale selge, et seda ei saa käsitleda võimaliku hädakaitseseisundi tekkimisena või veelgi enam ründe tõrjumisena. Sellist rünnet ei toimunud, seega ei pidanud A. Kristutis tegutsema mingil viisil hädakaitse olukorras. 14 Neil motiividel leiab kohus, et 04.08.2019.a aset leidnud ning süüdistuses kajastatud tapmine ei toimunud hädakaitse tekkimise ja vajaduse valguses ning KarS § 28 ei kohaldu. Kohtu hinnangul ei tegutsenud Algirdas Kristutis tapmise toimepanemisel hädakaitses. Siit edasi puudub alus minna ka KarS § 28 lg. 2 juurde, kuna kohus leidis, et hädakaitse vajadust ei eksisteerinud ning vaid võimaliku hädakaitseseisundi tuvastamise järel saaks hakata kontrollima, kas kaitsetegevus vastas KarS § 28 nõuetele, sealhulgas seda, kas tegu võis olla hädakaitse piiride ületamisega KarS § 28 lg. 2 tähenduses. Isegi kui kohtuistungil sellele ei tuginetud ning võttes arvesse ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, kaalub kohus sellegipoolest, kas tegu võis olla hädaseisundis toimepandud teoga. Kohus märgib, et KarS § 29 sätestab hädaseisundi mõiste ning mille põhiselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust (vt Riigikohtu 16.05.2017.a otsust nr 3-1-1-18-17, p. 7). Esiteks ei oleks KarS § 29 kohalduv, kui võtta arvesse L K ja Algirdas Kristutise selgitusi sündmuskohal politseipatrullile, kuna nende poolne versioon toimunust oligi see, et S K väidetavalt ründas noaga L K ning mille tõttu Algirdas Kristutis püüdis oma naist kaitsta. Kohus seevastu leidis, et nende poolsed versioonid ei vasta tõele. Samas tuleb siinkohal märkida, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne õigushüvele ning KarS § 29 puhul omabki tähtsust, kas esines mõni oht õigushüvele ja kas koosseisupärast tegu (nn päästmistoimingut) oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Kui aga arvestada A. Kristutise ütlusi, ei selgu nendest mingil määral, kas ning mis võis olla selline tema poolt tajutav oht või õigushüve kahjustumise kartus L. K, mille tõttu pidi ta hädavajalikuks võtta nuga ja sellega S K ühe löögiga tappa. Kui arvestada süüdistatava selgitusi, et S K tahtis minna L. K rääkima või varukspandut küsima/nõudma, ei kätke see endas sellist hädaolukorda või selle võimalikku tajumist, mis õigustaks tapmise toimepanemist sellise ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Sellist vahetut ohtu ei A. Kristutisele endale ega tema naisele või nende õigustatud huvidele ei esinenud ning sellise ohu olemasolu ei eksisteerinud, mis oleks tinginud vajaduse realiseerida läbi oma tegevuse KarS § 113 lg. 1 koosseis ning seega ei saa tapmise toimepanemist õigustada ka KarS §-ga 29. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused ja selgitused usaldusväärsed ega veena kohut, mis puudutavad hädakaitses tapmise toimepanemist. Kohus eelnevalt selles osas kogutud tõendeid ka analüüsis ning selgitas, miks vastavale järelduseni on kohus jõudnud. Kokkuvõttes – leiab kohus, et A. Kristutise süü on tõendamist leidnud ning Algirdas Kristutise tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg. 1 järgi. Seda kinnitavad lisaks süü omaksvõtule kohtuotsuses kajastatud ning analüüsitud tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll koos CD – plaadiga (05.08.2019.a); asitõendi vaatlusprotokoll (05.11.2019.a); ekspertiisiakt nr XXX (28.10.2019.a); ekspertiisiakt nr XXX (15.10.2019.a); asitõendi vaatlusprotokoll (23.09.2019.a); asitõendi vaatlusprotokoll (26.08.2019.a); politsei vormikaamera vaatlusprotokoll; asitõendi vaatlusprotokoll A. Kristutisel seljas olnud riiete vaatlusega; A. Kristutise ning L. K läbivaatuse protokollid; Algirdas Kristutise 04.08.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kinnipidamisel on tuvastatud isikul ka alkoholijoove); samuti tema enda ütlused (05.08.2019.a, 25.10.2019.a), milles on ta S Ki tapmise täielikult omaks võtnud. 15 Kohus leiab, et Algirdas Kristutise poolne löömine noaga ning sellise intensiivsusega, nagu kohtulikul uurimisel tuvastamist leidis, tähendab, et süüdistatav pidi teadma, et tema tegu võib põhjustada S Ki surma ning tegemist oli otsese tahtlusega toime pandud teoga KarS § 16 lg. 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Õiguskirjanduses (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2015.a, lk. 361) on märgitud, et otsese tahtluse puhul pole tähtis, kas isik seda soovib või möönab, otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, kuid teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Kavatsetusest tapmise toimepanemisel KarS § 16 lg. 2 kohaselt küll rääkida ei saa, kuid otsene tahtlus S Ki tapmisel on kohtu hinnangul subjektiivse küljena igal juhul täidetud. Süüdistatava tegevus on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud, Algirdas Kristutis on süüvõimeline ning kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalkolleegium on oma praktikas selgitanud (vt Riigikohtu 03.04.2020.a otsust nr 1-18-2232, p. 71) ja seda korduvalt, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629, p. 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p. 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri – ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Prokurör palus kohtuistungil Algirdas Kristutise süüdi tunnistada ja karistada teda 13-aastase vangistusega. Prokuröri hinnangul süüdistatava puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja palus Algirdas Kristutise õigeks mõista. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 14

on kohtumenetlus võistlev ning mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on aga erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Samuti ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (vt Riigikohtu 12.12.2014.a otsust nr 3-1-1-82-14, p.10). KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. 16 Kohtuistungil Algirdas Kristutis kahetsust ei väljendanud, ta ei avaldanud kordagi, et siiralt kahetseb toimepandut või et tal oleks südamest kahju selle üle, mis juhtus. Viimases sõnas ta küll väitis, et peab vabandama kannatanu ees ja ta sai aru, et juhtus midagi kohutavat, tal ei olnud sellist soovi ja tema jaoks oli see ebameeldiv fakt. Samas, et kohus saaks karistuse kergendamisel kahetsust ka tegelikult arvesse võtta, peab see olema süüdistatava poolt konkreetselt väljendatud, kajastuma tema hoiakus ja olema siiras ning siinkohal ei piisa üksnes nentimisest, et süüdistatav on aru saanud, mis on juhtunud või et tal ei olnud selleks soovi. Samuti ei ole selleks kannatanu ees ühelauseline vabandamine „pean“ vormis („ma pean vabandama kannatanu ees“). Riigikohus on

1. detsembri 2004.a kohtuotsuses nr 3-1-1-112-04 p. 8 märkinud, et süü ülestunnistamisele ilmumine tähendab süüteo toimepannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (2015.a, lk
2. p. 4.1) on märgitud, et süü ülestunnistamisele ilmumine on isiku vabatahtlik avaldus, millega ta võtab süüteo omaks. Käesolevas asjas Algirdas Kristutis küll politseisse ei ilmunud, kuid helistas ise koheselt peale teo toimepanemist Häirekeskusesse ning teavitas neid tapmisest. Isegi kui Algirdas Kristutis asus väitele, et tegemist oli hädakaitses toime pandud teoga, võtab kohus siiski arvesse seda, et ta ise vabatahtlikult helistas ja kutsus endale politsei ega osutanud kinnipidamisel vastupanu. Kohtu hinnangul saab sellist asjaolu pidada karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg. 1 p. 3 mõttes ning kohus arvestab seda ka karistuse mõistmisel. KarS § 56 lg. 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks ja põhiliseks kriteeriumiks isiku süü. Samas nagu eespool märgitud, tuleb süü suurusele hinnangut andes esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge, aga ka süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Niisamuti tuleb kohtul KarS § 56 kohaselt arvestada eri – ja üldpreventiivsete kaalutlustega ja võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistrist nähtuvalt ei oma Algirdas Kristutis kehtivaid kriminaalkaristusi (karistusandmed on arhiveeritud). Käesoleva süüdistuse kohaselt on Algirdas Kristutis toime pannud eluvastase süüteo, s.o teise inimese tapmise, mis on esimese astme kuritegu ning kvalifitseeritav KarS § 113 lg. 1 järgi. KarS § 113 lg. 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määrana on seaduseandja määratlenud 10,5-aastase vangistuse. Nagu märgitud, tuleb kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtu hinnangul mõjutab Algirdas Kristutise süüd esmalt teoga rünnatud õigushüve, mis on teise inimese elu. Teo toimepanemise viisi osas saab märkida, et sellise intensiivse jõuga noalöök S Kile selga sai olla vaid kantud tapmise tahtlusest. Kuigi Algirdas Kristutis põhjendas oma tegevust hädakaitsega, leidis kohus vastupidi – et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ning S. Ki tapmiseks selliselt ei olnud ilmselgelt õigustavat alust, veelgi enam on tegemist inimelu vastu suunatud ründega. Süü suurusele hinnangut andes saab kohtu hinnangul veenvalt väita, et süü on suur ja seda ka kohtuotsuses tõendite analüüsimisel kajastatud motiive arvesse võttes. Kohus tõi eelnevalt välja, et antud asjas esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt, mida kohus arvestab karistuse mõistmisel. Lisaks karistust kergendavale asjaolule ja süü suurusele, peab kohus karistuse mõistmisel Algirdas Kristutisele arvestama ka kohaldatava karistuse 17 üld – ja eripreventiivset mõju, s.o võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldpreventiivsest küljest tuleb märkida, et selliste süütegude toimepanemine peab saama riigi poolt range signaali mõistetava karistuse näol, kuna KarS § 113 lg. 1 koosseisu realiseerumisel on rünnatud otseselt õigushüve, milleks on inimese elu ning mis on tähtsaim individuaalne hüve. Sellekohane õiguskaitse tuleneb otseselt PS §-st 16, mis sätestab, et igaühel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus ning meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Ka ühiskond ootab taoliste kuritegude toimepanijatele rangeid karistusi ning põhjendamatult madala karistusemääraga vangistuse mõistmine riivaks sügavalt ühiskonna õiglustunnet. Eripreventiivsest küljest tuleb arvesse võtta Algirdas Kristutise suunamist õiguskuulekale teele ning ka tema mõjutamist selles suunas läbi mõistetava karistuse. Algirdas Kristutis peab aru saama oma teo keelatusest ja tagajärgedest, kuna selle läbi kaotas inimene elu. Kohus leiab, et Algirdas Kristutist peab karistama KarS § 113 lg. 1 järgi vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal, arvestades seejuures ka kaotatud inimelu väärtust. Kuna A. Kristutise puhul esines karistust kergendav asjaolu, saab kohtu hinnangul keskmisest määrast (mis on 10,5 aastast) kalduda mõnevõrra alla ning karistuseks tuleb läbi kergendava asjaolu esinemise mõista 10 aastat vangistust. Kohus peab antud karistust igati õiglaseks ning mis omakorda peaks tagama ühiskonna õiglustunde ja avaldama mõju ka süüdistatavale endale. Kuna Algirdas Kristutise suhtes valiti tõkendiks vahistamine (mille põhjendatust on 18.06.2020.a määrusega kontrollitud), tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine nii vahistamismääruses kui vahistatuse põhjendatuse määruses toodud motiividel kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruste sisu üle kordama ei hakka. Algirdas Kristutis peeti kahtlustatavana kinni 04.08.2019.a, seega tuleb antud kuupäev lugeda tema karistuse kandmise alguseks. 13-aastase vangistuse mõistmiseks, nii nagu leidis prokurör kohtuistungil, ei ole ilmselget alust, seda ka kehtivat Riigikohtu praktikat arvesse võttes. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Algirdas Kristutise näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Algirdas Kristutise suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse, seda kohtuotsuses toodud motiividel. MENETLUSKULUD

§ 175lg.

1 p. 3 ja 9 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Samuti on menetluskuludeks

§ 175lg.

1 p. 1 kohaselt valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 178lg.

1 p. 3 alusel kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kuludena sõidu – ja ööbimiskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks surnu kohtuarstliku ekspertiisi (XXX) kulud summas 379 €, DNA-ekspertiisi (XXX) kulud summas 4617 €, kannatanu esindajale J Gile makstud tasud kokku summas 1837,60 eurot (924,40 € + 140,40€ + 356,40€ + 416,40€), tunnistaja L K sõidu -, transpordining saatekulud kohtuistungil summas 100 € ning sundraha summas 1460 eurot. Algirdas Kristutise kaitsja palus kohtuistungil jätta riigi eelarveliste vahendite kanda Algirdas Kristustise poolt kantud tasud valitud kaitsjale, mis on kokku summas 8692,26 €, mille kohta esitas ka kuluarvestuse ning arved, milliste alusel on tasutud 2520 €, 2283,75 €, 2848,13 € ning 1040,38 €. 18 Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 19.12.2019.a) nr 115 § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. 2021.a seisuga töötasu alammäär ei ole muutunud.

§ 179lg.

1 p. 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga 1460 eurot.

§ 180lg.

1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180lg.

3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu 23.05.2013.a määrus nr 3-1-1-39-13). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kannatanu esindaja J Gi poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust F Kle, leiab kohus, et esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses kannatanu esindamisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu 02.05.2011.a otsust nr 3-1-1-24-11 p.10.1; Riigikohtu 09.09.2005.a otsust nr 3-1-1-63-05, p. 9-10). Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (Riigikohtu 23.11.2012.a määrus nr 3-1-1-105-12, p. 7). Kohtu hinnangul puuduvad süüdistatava puhul alused menetluskulude täielikult riigi kanda jätmiseks ning seda ei võimalda ka seadus. Kohus leiab, et Algirdas Kristutiselt tuleb menetluskulud välja mõista osaliselt, arvestades siinkohal ka kohtu otsustust tsiviilhagi osas, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 5014,97 euro ulatuses. Kohtu hinnangul oleks kogu menetluskulude väljamõistmine Algirdas Kristutiselt temale ülemäära koormav. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista surnu kohtuarstliku ekspertiisikulud summas 379 eurot ja sundraha summas 1460 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1839 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi

§ 180lg.

3 alusel 12 jooksul, mis teeb igakuiselt vähemalt 153,25 eurot ning millise makse suurus on kohtu hinnangul mõistlik ega ole üle jõu käiv. Lisaks tuleb märkida, et antud kulud on tekkinud Algirdas Kristutise õigusvastase käitumise tulemusena ning seetõttu on põhjendatud ka nende hüvitamine tema poolt. Isiku olukorra kergendamiseks ja parema võimaluse tagamiseks süüdistataval hakata esitatud tsiviilhagi hüvitama, jätab kohus DNA-ekspertiisikulud summas 4617 eurot ning kannatanu esindajale J Gile makstud tasud kogusummas 1837,60 eurot riigi kanda. Tõsi, kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas Algirdas Kristutisel raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ja kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (Riigikohtu 23.11.2012.a määrus nr 3-1-1-105-12, p. 7). Kohus möönab, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal igakord tagatud võimalust töötada, sellegi poolest ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid 19 õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma määruses nr 3-1-1-120-12 (p. 7). Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et Algirdas Kristutis on ise oma kuritegeliku käitumisega menetluskulud põhjustanud ja seetõttu on kohustatud need ka hüvitama osas, mille kohus kohtuotsusega isikult välja mõistis. Veel on menetluskuludeks

§ 178lg.

1 p. 3 kohaselt tunnistaja L K sõidu – ning transpordikulud (s.o ratastoolis transportimine) kohtuistungile ja tagasi ning tunnistaja saatmiskulud kohtuistungil kogusummas 100 eurot. Tunnistaja toodi kohtuistungile ratastoolis, kuna tunnistajal on käimine raskendatud. Edasi-tagasi transpordi kulud olid kokku kohtule esitatud OÜ E-Ratastoolid arve kohaselt 100 €. Nimetatud arve sisaldab muuhulgas tunnistaja saatmise teenust kohtuistungil 4 tunni ulatuses, s.o kell 09:00-13.00. Kohus märgib, et 02.09.2020.a istungil tunnistaja L K keeldus ütluste andmisest kohe istungi alguses, mil see oli kestnud vaid mõne minuti. Kohus selgitas tunnistajale kohtuistungilt lahkumise võimalust ning et sellega kaasnevad täiendavad kulutused, millised võivad jääda tema enda kanda. Tunnistaja möönis, et saab sellest aru, kuid soovis istungil lõpuni viibida. Seega leiab kohus, et tunnistaja saatmiskulud summas 40 € kohtuistungil jäävad tunnistaja L. K enda kanda. Ülejäänud summa, s.o 60 eurot kuulub kohtuotsuse jõustumisel tunnistajale L K hüvitamisele tema arveldusarvele XXX, Swedbank AS. Kohtuotsus tuleb saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes vastava kulu tasub, kuna tunnistaja oli kutsutud istungile kohtu poolt. Algirdas Kristutise kaitsja poolt kohtuistungil esitatud taotlus jätta riigi eelarveliste vahendite kanda Algirdas Kristustise poolt kantud tasud valitud kaitsjale kokku summas 8692,26 € jätab kohus rahuldamata, seda põhjusel, et kohus mõistab isiku süüdi ning puuduvad

§ 181kohaldamise alused.

Seetõttu jääb antud kulu Algirdas Kristutise enda kanda. Kohtuistungil esitati kaitsja poolt taotlus ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks 28.10.2020.a seisuga 21 544,27 eurot. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 sätestab kahju hüvitamise alused sõltuvalt süüteomenetluse lõpptulemusest ning mille lõike 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega ja 6) ebamõistliku menetlusajaga. Kuna Algirdas Kristutis mõistetakse käesoleva otsusega süüdi, ei esine kahju hüvitamise aluseid, millised sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5, mistõttu jääb süüdistatava Algirdas Kristutise kaitsja Aadu Lubergi poolt esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 21 544,27 eurot rahuldamata. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 6 CD-plaati (1 CD-plaat, millele on talletatud sündmuskoha vaatluse käigus, s.o XXX, Tallinn asuvas korteris tehtud fotod; 2 CD-plaati XXX trepikoja ning majaesise videosalvestustega; 1 CD-plaat politsei vormikaamera videosalvestusega; 1 CD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde, millele on talletatud süüdistatava riiete vaatlus ning 1 CD-plaat Häirekeskusele tehtud kõnesalvestusega), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures; puuteproovid, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressile XXX; poolik sigaretipakk Parlament, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressile XXX; spordijalatsid Adidas, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ära võetud tuulejope, T – särk, džemper (sviiter), teksapüksid koos püksirihmaga ja sokid, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressile XXX; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ära võetud nuga ning verega määrdunud nuga, mis on edastatud hoiule asitõendite hoidlasse aadressile XXX; tunnistaja L K sussid, mis on edastatud hoiule asitõendite 20 hoidlasse aadressile XXX ning süüdistatava Algirdas Kristutise sussid, halli värvi T – särk ja sinist värvi lühikesed teksapüksid, mis on samuti hoiul asitõendite hoidlas aadressil XXX.

§ 126lg.

3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126lg.

3 p. 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.

§ 126lg.

3 p. 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et 6 CD-plaati (s.o 1 CD-plaat, millele on talletatud sündmuskoha vaatluse käigus, s.o XXX asuvas korteris tehtud fotod; 2 CD-plaati XXX trepikoja ning majaesise videosalvestustega; 1 CD-plaat politsei vormikaamera videosalvestusega; 1 CD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde, millele on talletatud süüdistatava riiete vaatlus ning 1 CD-plaat Häirekeskusele tehtud kõnesalvestusega) tulevad jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg.

3 p. 1 alusel. Puuteproovid kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.

3 p. 4 kohaselt. Poolik sigaretipakk Parlament kuulub samuti hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.

3 p. 4 alusel. Spordijalatsid Adidas, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ära võetud tuulejope, T – särk, džemper (sviiter), teksapüksid koos püksirihmaga ja sokid määrab kohus hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.

3 p. 4 alusel, kuna kuulusid tapetule S Kile ning on verega määrdunud ja rikutud. Niisamuti kuuluvad hävitamisele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ära võetud nuga ning verega määrdunud nuga, seda

§ 126lg.

3 p. 4 alusel. Tunnistaja L K sussid tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel L K

§ 126lg.

3 p. 2 põhiselt ning süüdistatava Algirdas Kristutise sussid, halli värvi T – särk ja sinist värvi lühikesed teksapüksid kuuluvad samuti tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel Algirdas Kristutisele

§ 126lg.

3 p. 2 sätte kohaselt. TSIVIILHAGI Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 310lg.

1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu F K, kes algselt esitatud tsiviilhagi nõuet kohtuistungil täiendas ja täpsustas. Kuna ka täpsustatud nõude summades esinesid ebaselgused, võrreldes neid kannatanu enda ütluste ja kirjalike tõenditega, tuli kohtulik uurimine uuendada ning kohus täpsustas kannatanu nõude alused ning summad veelkord üle. Segadus oli tekkinud tsiviilhagis kajastatud nõuete arvestamisel ka tema esindajal J Gil. Riigikohus on oma paljudes lahendites (näiteks ka 20. detsembri 2019.a määruses 1-12-5921, p. 1314) selgitanud, et

§ 381lg.

6 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Seejuures tuleb arvestada kriminaalmenetluse erisusi, nagu ka seda, et kõiki üldisi põhimõtteid ja nõudeid, mis on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud süüküsimuse lahendamiseks, ei saa automaatselt üle kanda tsiviilhagide lahendamisele. Veel on Riigikohus antud lahendis jaatanud, et 21 kohtuliku uurimise käigus on võimalik esitada täiendavaid tõendeid ka tsiviilhagi kohta (

§ 2961). Otsuses nr 3-1-1-79-09 p-s 16 (28. jaanuar 2010.a) on Riigikohus märkinud, et Ts

MS § 351 lg. 1 kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. See tähendab muu hulgas seda, et olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, peab kohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama, missuguseid asjaolusid peavad kohtumenetluse pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama. Riigikohus on ülalviidatud lahendis märkinud, et nii TsMS § 348 lg-st 2, kui ka TsMS § 351 lg-test 1 ning 2 tulenevaid nõudeid tuleb järgida ka tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses. Vastasel korral satuks isikute õiguste ja huvide kaitstus mingi tsiviilõigusliku vaidluse kohtulikul lahendamisel olulisel määral sõltuvusse sellest, kas seda vaidlust lahendatakse kriminaal – või tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodud menetlusnõuete mittetunnustamine kriminaalmenetluses oleks eriti kahjulik kannatanu seisukohalt, sest erinevalt süüdistatavast ei ole kannatanule kriminaalmenetluses alati tagatud õigusalaste teadmistega esindaja abi. Tulenevalt TsMS § 376 lg. 1 võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kannatanu F K andis haginõude kohta kohtuistungil omapoolsed selgitused ning täpsustas nende aluseks olevaid asjaolusid, mille väljamõistmist ta Algirdas Kristutiselt taotleb. Kohtulikul uurimisel jõudis kohus tõendite analüüsil järeldusele, et esitatud tsiviilhagi kogusummas 84 017,39 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt ning Algirdas Kristutiselt tuleb kannatanu F K kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 5014,97 eurot. Nimetatud summa moodustavad kannatanu poolt kantud kulutused matustele, haustamisele ning notaritasudele, aga ka kulutused ravimitele. Tsiviilhagi aluseks oleva nõude (5014,97 €) põhistamiseks esitati kohtule järgnevad tõendid (toimik, tõendid II): Tallinna Kalmistud arve (hauastamine, kirstumatus, hauaplatsi ettevalmistus, pärgade koristus, kuuseoksad kirstule) summas 390 €; Dzingel Restorani arve (peielaud) summas 496 €; Tallinna Matusebürood OÜ arve (S. Ki riietamine, surnu transport, kirst jne) summas 1047 €; Karjalakivi OÜ arve (hauakivi, hauapiire, rist, värvimine, haljastus jne) summas 2841,50 €; notari arve (pärimismenetluse algatamine) summas 77,14 €; notari arve (pärimistunnistus, erinevad avaldused, ärakirjad) summas 462,61 €; notari arve (hüpoteegi nõuete muutmine) summas 62,90 € ning ravimiarved summas 85,82 € (29,05 € ja 56,77 €). Kohus viitab, et VÕS § 129 lg. 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Lõike 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Kuivõrd kannatanu F K sai Sotsiaalkindlustusametilt toetust seoses S Ki surmaga vägivalla tagajärjel 448 €, tuleb nimetatud summa eeltoodud kulutustest maha arvata ning lõplikuks summaks seega jääb 5014,97 €. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat 22 asjaolu ei oleks esinenud, lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus märgib, et kõik nimetatud kulutused (kogusummas 5014,97 €) on F K kandnud seetõttu, et Algirdas Kristutise tahtliku tegevuse tagajärjel saabus tema abikaasa, S Ki, surm. Kulutused puudutavad nii matuse korraldamisega seotud kulutusi kui ka hiljem hauaplatsi korrastamist, samuti kantud kulutusi seoses notaritasudega, mis tuli F Kl paratamatult kanda S Ki surmaga kaasneva pärimismenetlusega. Kohtu hinnangul on need põhjuslikus seoses toimepandud teo tagajärjega ja selliseid kulutusi ei oleks tekkinud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ravimite maksumuse osas selgitas kannatanu, et peale S Ki surma tekkis tal tugev stress ning seoses sellega kilpnäärme kahjustus. Kohtuistungil esitati ka F K tervislikku seisundit puudutav perearsti tõend, millest nähtub, et kannatanu viibis haiguslehel 14.01.2020.a – 31.01.2020.a, põhjuseks türeotoksikoos difuusse struumaga. Kohus mõistab täielikult kannatanu F. K poolt läbielatut seoses tema abikaasa surmaga ning leiab, et põhjendatud on ka ravimitele kantud kulutuste väljamõistmine Algirdas Kristutiselt. Kannatanu nõue Algirdas Kristutise vastu ei piirdunud pelgalt matuse-, haua-, notari- ja ravimikulutustega, vaid kohtuistungil esitati tõendeid ka liisingu – ja laenulepingutega seonduvalt, milliste maksete ja laenulepingu jäägisummade väljamõistmist süüdistatavalt nõutakse, seda tsiviilhagi ülejäänud summas 79 002,42 €. Kohus leiab, et selliste nõuete väljamõistmiseks Algirdas Kristutiselt puudub põhjendatud alus ning kannatanu nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. Kannatanu poolt esitati sellekohaste nõuete aluseks olevad järgmised tõendid ja dokumendid: 19.11.2013.a sõlmitud liisinguleping Kia Sorentole (reg. nr. XXX) ning lepingut puudutavad lisad (maksegraafik, liisingutingimused jms), millest nähtub, et igakuine maksesuurus on orienteeruvalt olnud kuude lõikes 431 € - 439 €, leping on sõlmitud S Ki nimele. Samuti esitati kohtule 02.12.2019.a ostu-müügi leping ja erinevad lisad (sh vara väljaostu puudutavad dokumendid), millest nähtuvalt on F K ostnud Kia Sorento Luminor Liising AS-lt välja summaga 6200,95 €. Kannatanu poolt esitati kohtule ka sõiduauto Toyota Avensis (reg. nr. XXX) liisingumakseid puudutavad dokumendid – 08.04.2016.a sõlmitud liisinguleping (sõlmitud S Kiga), selle lisad, maksegraafik (igakuise maksesuurusega ca 287 €), 28.11.2019.a ostu-müügi leping (millest nähtuvalt on Toyota Avensis F K poolt Luminor Liising AS-lt välja ostetud summaga 4569,69 €) ning selle ostu puudutavad dokumendid. Veel esitati kohtule kannatanu poolt 23.02.2007.a sõlmitud laenuleping nr XXX, milles laenusaajateks nii F K kui S K (lepingus ühised laenusaajad). Laenu sihtotstarbeks on märgitud eluaseme laen korteriomandile XXX. Hüpoteek on seatud nii XXX asuvale korterile kui ka korteriomandile aadressil XXX, mis on kannatanu elukoht. Lisatud on ka graafik, millest nähtuvad põhiosa tagasimaksete summad. Kohtule esitati ka Tallinna notar Merle Saar-Johansoni poolt sõlmitud 27.02.2007.a müügileping (hüpoteegi seadmise ja ühisvara osalise jagamise leping) seoses korteriga XXX. Nähtuvalt laenulepingu muudatusest nr XXX (nr 2) on ainsa pärijana 23 laenukohustused üle võtnud F K, laenujääk seisuga 25.02.2020.a on 60 096 €, samuti on ta üle võtnud hüpoteegiga tagatud nõuded (21.11.2019.a hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping). Tõendamaks kannatanu poolseid makseid liisingu – ja laenulepingutega seoses ning töötasu laekumisi XXX OÜ-lt, esitati kohtule kannatanu F K pangakonto väljavõte Luminor Bank AS-lt (XXX), perioodi 01.07.2019.a – 15.01.2020.a kohta ning tõend töökoha olemasolu kohta XXX OÜ-s (töötasu 780 € kuus). Et kannatanu F K nimele oli sõlmitud ERGO Life Insurance SE Eesti filiaalis pensionikindlustusleping ja õnnetusjuhtumi lisakaitse kogusummas 23 133,03 €, ei oma see antud tsiviilhagi lahendamisel tähtsust. S Ki pangakonto väljavõte Luminor Bank AS-lt kajastab, et S K on teeninud küllaltki märkimisväärset töötasu XXX´lt, kuupõhine palk on olnud igakuiselt erinev (3000 €, 7000 €, 8000 €, 9000 €, 10 000 € jne). Samuti nähtub, et S K on varasemalt tasunud laenu – ja liisingumakseid. Riigikohtu praktikas on märgitud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad „olulises osas“ süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning see, millal saab kannatanu tsiviilnõude tekkimise asjaolude ja kuriteo koosseisuliste asjaolude kattuvat osa pidada „oluliseks“, on fakti küsimus. Lisaks kannatanu nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja süüdistuse alusfaktide olulisele ühisosale, peab kannatanu nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluse raames, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Tõsi, Riigikohus on antud lahendis selgitanud, et seejuures tuleb silmas pidada, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest (Riigikohtu 27. märtsi 2014.a otsus nr 3-1-1-13-14 p. 21-22). Kohtu hinnangul ei ole kannatanu F K nõue Algirdas Kristutise vastu liisingu – ja laenulepingutega seoses õiguslikult põhjendatud. VÕS § 129 lõikest 6 nähtub, et kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ulatuses maksma sellele isikule hüvitist, kui: 1) see isik vajab ülalpidamist; 2) tal ei ole võimalik ülalpidamist muul viisil saada ja 3) isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud. Kohus tõdeb, et F K majanduslik olukord peale S Ki surma halvenes oluliselt, kuna S Ki sissetulek võrreldes F. K omaga, oli märkimisväärselt suurem ning mis tagas leibkonna parema majandusliku heaolu. F K ei olnud aga S Ki ülalpeetav. F K käib ka ise tööl XXX OÜ-s ning tema sissetulek on kuupõhiselt ca 780 €. Kohtuistungil kannatanu selgitas, et tema palk ei võimalda tasuda laenu – ja liisingumakseid ning neid tasus tema abikaasa S K, tema oli väidetavalt sunnitud liisingus olevad sõidukid välja ostma ning võtma täielikult üle laenukohustused korterile. Siinkohal tuleb märkida, et 23.02.2007.a laenulepingu nr XXX kohaselt on laenusaajateks olnud nii F K kui S K, nad on lepingus ühised laenusaajad. Seega juba selle lepingu sõlmimisel võttis F K laenumaksete täitmisel materiaalse riski. Siinkohal ei ole oluline, et neil abikaasaga oli omavaheline kokkulepe, et makseid tasub vaid S K. Maksete tasumise kohustus antud laenule oleks olnud F Kl ka siis, kui tema abikaasa oleks surnud muul tagajärjel, kui Algirdas Kristutise poolt sooritatud kuritegu. Kohus inimlikust aspektist mõistab täielikult, mis F K seoses oma abikaasa surmaga läbi elas ning samuti seda, et kannatanu elukvaliteet halvenes tuntavalt. Kohus möönab, et kahetsusväärselt saabus S Ki surm A. Kristutise käeläbi, kuid see ei tähenda veel, et süüdistatav peab tasuma kannatanule kahjuna ka kõik need majanduslikud kulutused, mille kannatanu on ise kohustusena võtnud. Nagu nähtub 23.02.2007.a lepingust, on praegune eluase (XXX) tagatiseks S Ki ja F K ühiselt võetud laenule, samuti on tagatiseks XXX asuv korter. Nähtuvalt laenulepingu muudatusest nr XXX(nr 2) on pärijana laenukohustused üle võtnud F K, kes on üle võtnud kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused (vt ka hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingut 21.11.2019.a). 24 Kohtuistungil kannatanu ei põhistanud, mis eesmärgil peab ta materiaalselt ülal pidama kahte korterit korraga (XXX – eluase; XXX – laen) ning millistel põhjustel see vajalik on, sest paratamatult tähendab see suuremaid igakuised väljaminekuid, seda enam, et tema sissetulek seda ei võimalda ning selline asjaolu selgus ka kohtuistungil. On täiesti mõistetav, et eluaseme omamine on hädavajalik ning selleks on F. Kl olemas korter aadressil XXX, kus ta ka enne abikaasa surma elas. Isegi kui korter XXX on ühisomandis tema lastega (E K ja K K, kohtule ei esitatud vastupidist kinnitavat tõendit nagu ühisvara jagamine vms), saab kohtu hinnangul F. K oma majanduslikku olukorda vaagides tõsiselt kaaluda XXX korteri müümist. Loomulikult võib siin takistuseks tulla ühisomanike tahe, kuid selleks on võimalus ühisvara jagada. Seeläbi saab kannatanu vabaneda ka laenukohustusest, aga veel saaks hüpoteegist vabaks tema eluase aadressil XXX. Kohus veelkord märgib, et F K on ise laenukohustuse sõlmimisel pangaga sellekohase riski võtnud ning olnud teadlik laenumaksete tasumise kohustusest. Sõidukite Kia Sorento (reg. nr. XXX) ja Toyota Avensis (reg. nr. XXX) liisingumaksete ja sõidukite väljaostusummade nõudmisega Algirdas Kristutiselt kohus samuti ei nõustu ning on sisuliselt samal seisukohal, mis puudutab laenulepingu maksete nõudmist. Siinkohal tuleb märkida, et kannatanu võis olla tõepoolest kohustatud võtma liisingulepingud üle ning sõidukid välja ostma, kuna nimetatud liisingulepingud sõlmis S K, F K on tema pärija ning kannab seeläbi materiaalset vastutust sõidukeid puudutavate kulutuste osas. Samas kannatanu kohtuistungil ei selgitanud ega põhistanud kordagi, mis põhjustel on tal vaja omada korraga kahte sõiduautot. Kohtuistungil ei selgunud, et F Kl on sõiduauto omamine vältimatult vajalik, näiteks tööülesannete täitmiseks vms. Seega ka siinkohal saab väita, et nende kahe sõiduki omamine ei ole F Kle eluliselt vajalik ning siinkohal tekiks ka küsimus, millise hüveolukorra see kannatanu jaoks taastaks. Sisuliselt kannatanu nõude rahuldamine tähendaks Algirdas Kristutise poolt kahe nimetatud sõiduki kinnimaksmist F Kle, kuid seda olukorras, mil kannatanul ei ole nende kahe sõiduki omamine ilmselt vajalikki. Ka siinkohal kohus nendib, et kannatanul on võimalus oma majandusliku olukorra parandamiseks loobuda mõnest neist sõidukist, selle maha müües või loobuda mõlemast nimetatud sõidukist. Kohus peab siinjuures vajalikuks tähelepanu juhtida ka ühele võimalikule tulevikus tekkida võivale probleemkohale ning toob näitena olukorra, et kui kohus mõistaks Algirdas Kristutiselt liisingute ja laenulepinguga seotud maksete nõude välja nii nagu kannatanu esitatud tsiviilhagis soovib ja süüdistatav need tasubki, seejärel aga otsustab kannatanu mistahes põhjusel tulevikus korteriomandi ning sõidukid (või mõne neist) maha müüa, tekitaks selline otsustust (hagi täielik rahuldamine kohtu poolt) ilmselgelt A. Kristutisele ebaõiglase olukorra, kus sisuliselt võib kannatanu läbi hagi rahuldamise hiljem põhjendamatult veelgi rikastuda. Neil motiividel ei ole kohtu hinnangul hagi rahuldamine liisingute ja laenulepinguga seoses millegagi põhjendatud. Seega kuulub tsiviilhagi (nõude kogusumma 84 017,39 eurot) rahuldamisele osaliselt ning Algirdas Kristutiselt tuleb kannatanu F K kasuks välja tsiviilhagi summas 5014, 97 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu F K arveldusarvele nr XXX Luminor Bank AS. Kohus juhindub

§-dest 126; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 1, 3, 9; 178 lg. 1 p. 3; 179 lg. 1 p. 1; 180 lg. 1, 3; 310 lg. 1; 311; 312; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunikud: /allkirjastatud digitaalselt/ 25