MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1838 Haldusasi X kaebus Terviseameti 12.07.2021 vaideotsuse nr
§ 3
lg 1 ja 4 tähenduses) registrisse kandmise kohta, siis võite pöörduda minu poole. Kui te soovite informatsiooni tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa taotlemise tingimuste kohta, siis võite pöörduda Katrin Roosipuu poole (katrin.roosipuu@terviseamet.ee). Kui teil on täiendavaid küsimusi nende kutsealade tunnustamise kohta (direktiiv 2005/36/EL), mida ei reguleeri direktiivi artikkel 21, siis pöörduge palun Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna nõuniku Tiia Raudma poole“ X esitas 30.06.2021 vaide Terviseameti tegevuse peale, kus leiab, et Terviseamet ei ole teemasse piisavalt süvenenud. Vaide esitaja leiab, et ta peab saama Eestis töötada samadel tingimustel nagu Rootsis. Terviseamet jättis 12.07.2021 vaideotsusega 6.3-9/21/4602-7 vaide rahuldamata. 2. X esitas 10.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 12.07.2021 vaideotsuse nr 6.39/21/4602-7 tühistamiseks; alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks; ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. 1
(3)Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, sh ei ole võimalik teha ka ettepanekut kaebuse muutmiseks nii, et see vastaks HKMSi nõuetele. Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). 3. Kaebuse kohaselt on kaebaja kaugemaks eesmärgiks eelduslikult enda registreerimine Eestis tervishoiutöötajana. Registreerimismenetlust, sh Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku korral reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (
) §-d 28 ja 29. Samades paragrahvides on antud ka vastava valdkonna ministrile volitus kehtestada nõuded dokumentidele, mida tuleb hindamiseks esitada. Registreerimisetaotluse esitamisel tuleb ka tasuda riigilõiv (
§ 28
lg 11 ja RLS § 289), sh tuleb juhul kui kutse on omandatud välisriigis, tasuda riigilõivuna 195 eurot.
- HMS § 36 sätestab haldusmenetluses üldise selgitamiskohustuse. Selgitustaotlust iseseisvalt ilma muu haldusmenetluseta reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist (MSVS § 2 lg 2 p 1) või õigusalast selgitust adressaadist riigiasutuse tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kaebaja ei ole esitanud taotlust enda tervishoiutöötajana registreerimiseks. Isik on esitanud järjekindlalt avaldusi, mida ta on ise nimetanud selgitustaotluseks. Terviseamet on selgitanud ka 24.05.2021 kirjas, kelle poole on kaebajal võimalik täpsemate küsimustega pöörduda. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et tema pöördumistele vastatakse tähtaegselt ning pöördumise adressaadi pädevuse ja ülalmärgitud seadusesätete piires, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et pöördumise adressaat vastaks talle nii, nagu see pöördujale meeldiks (Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2016 otsus nr 3-15-1355). Isikul ei ole õigust pöörduda halduskohtusse selgitustaotluse vaidlustamiseks, kuivõrd selgitustaotluse vastusest (sh vaideotsusest) ei tulene isikule õigusi ega kohustusi. Seega ei ole tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks kohtumenetluses nõuda.
- Ka selgitustaotluse vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei võimalda kaebajal saavutada oma võimalikku eesmärki, sh ka kohustamisnõude rahuldamist. Terviseamet ei ole vastamisest keeldunud ning nagu eelnevalt selgitatud, ei saa kaebaja nõuda talle sobivat vastust. Vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei võimalda kaebaja õiguseid kaitsta ning kaebaja eesmärgi saavutamiseks on tõhusamaks vahendiks esitada registreerimise taotlus ning vaidlustada vajaduse korral keelduv haldusakt (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja eesmärgiks võib olla saada eelhinnang, kas tema tervishoiutöötajana registreerimise avaldus rahuldataks, kuid võimalikule haldusmenetlusele eelhinnangu andmine ei ole selgitustaotluse eesmärk. Vastasel juhul muutuks registreerimise menetlus ise sisutuks. Selgitustaotluse vastuses ei hinnata kõiki kaebajaga seotud asjaolusid, sh ei ole ka Terviseamet välistanud, et kaebaja võiks kuuluda tervishoiutöötajana registreerimisele mõnel muul alusel (vaideotsuse p 2.8).
§ 28
lg 5 ei välista ka registreerimisest keeldumist, kuid kõiki kaebajaga seotud asjaolusid selgitustaotlusele vastates ei hinnata. Vastus selgitustaotlusele on üksnes üldine selgitus ametiasutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta. Kui isik soovib enda suhtes taotluse lahendamist, tuleb esitada nõuetekohane taotlus koos asjakohaste dokumentidega. Sealjuures on taotluse korral ette nähtud riigilõiv, mis peab olema kulupõhine (RLS § 4 lg 1) ehk selle alusel peab isik osaliselt ise tasuma oma taotluse läbivaatamisega kaasnevad kulutused. Selgitustaotluse raames eelhinnangu saamine ja selle kohtulik vaidlustamine on vastuolus põhimõttega, et isik peab osaliselt ka ise katma soovitava toiminguga kaasneva kulu. Käesolev vaidlus erineb ka Riigikohtu 08.06.2016 määruses nr 3-3-112-16 käsitletust, kuna seal olid ka vaidluse all ehitusprojektiga tekkivad märkimisväärsed rahalised 2
(3)kulutused. Ka ei ole halduskohtu ülesanne anda eelhinnangut veel alustamata haldusmenetlusele ega luua (seaduses sätestamata juhtudel) alustamata haldusmenetluse tarvis tõendeid ega õiguslikke põhjendusi. Olukorras, kus kaebajal ei ole kaebeõigust selgitustaotluse vaidlustamiseks, ei ole tal ka kaebeõigust vaideotsuse vaidlustamiseks, sest kaebuse kohaselt ei riku vaideotsus kaebaja õiguseid vaide esemest sõltumata (HKMS § 45 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)