KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 09. august 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-129468 Tsiviilasi

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista V. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute (kliendinumbriga 852088843) alusel väljastatud arvete nr 15107846928, 15108065228, 15108253526, 15108504311 ja 15108722799 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus summas 1013,78 eurot (millest 869,32 eurot põhivõlgnevus, 24,22 eurot intress, 35,00 eurot sissenõudmiskulu ning 85,24 eurot põhivõlalt VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud ja kohtuotsuse 09.08.2021 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
2. Välja mõista V. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks alates 10.08.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 869,32 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
3. Menetluskulud jäävad V. K. kanda.
4. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 440,00 eurot (200,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga). Tsiviilasi nr 2-20-129468
5. Mõista V. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 440,00 eurot.
6. Väljamõistetud menetluskuludelt on V. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale V. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank - EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus 23.04..2021 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi V. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 09.06.2021 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse 2

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingud kliendinumbriga
2. Telefoninumbriga xxxxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti 25.11.2019 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi Tele2 Eesti AS teenuseid ning kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Tele2 hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 hinnakirjale. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 25.11.2019 järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S10e 128GB ostmiseks, mille netohind on 499,00 eurot. Järelmaksu maksegraafik on sõlmitud 24 kuu peale, intressimäär 16% aastas ja krediidi kulukuse määr 19,65% aastas. Igakuine seadme tagasimakse 24,43 eurot kuus, krediidikulukuse kogusumma 596,36 eurot. 25.11.2019 sõlmiti seadmekindlustuse leping kindlustusobjekti Samsung Galaxy S10e 128GB kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 5,69 eurot kuus. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 25.11.2019 Mobiil-ID leping Mobiil-ID teenuse tarbimiseks, teenuse kuutasu 0,99 eurot. Ajavahemikul 1.01.2020-1.05.2020 esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Tele2 Eesti AS loovutas 22.06.2020 sõlmitud loovutuslepingu alusel kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutest tuleneva võlgnevuse 869,32 eurot, intressid 24,22 eurot sissenõudmiskulu 35,00 eurot ja viivised kuni hagi esitamiseni 19.02.2021 summas 52,66 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 20.02.2021 kuni põhinõude summas 869,32 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 ja 6, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 ja §
5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 225,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt

§ 177

lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. 3

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

1. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Poolte vaheline õigussuhe on sideteenuste ja seadme müügi osas kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 (koosmõjus elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-ga 3), seadme järelmaksuga müügile kohalduvad VÕS § 401 lg-te 1 ja 2 alusel lisaks tarbijakrediidilepingu sätted. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 208 lg 1 ja 3 ja hagis märgitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest müüjale tasu vastavalt lepingule. VÕS § 397 lg-st 1 ja § 401 lg-st 3 tulenevalt tuleb krediidi kasutamise eest tasuda kokkulepitud määras intressi. VÕS § 8 lg 2 näeb ette, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 869,32 eurot ja intressi võlgnevus 24,22 eurot.
2. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
3. Samuti on hagejal VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja mõista kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivisemääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Viidatud VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 19.02.2021 (kaasa arvatud) summas 52,66 eurot täies ulatuses rahuldada. 10.

§ 367

kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 20.02.2021 kuni 09.08.2021 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 869,32 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 32,58 eurot (kogu perioodil oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas ehk 0,0219% päevas). Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale 4

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 12.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

13. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 225,00 eurot ja esindustasu 4 tunni eest kokku 480,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos käibemaksuga). Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasja hinnaks 1050,75 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagilt tsiviilasja hinnaga kuni 1001 kuni 1500 eurot tasutakse riigilõivu 200 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel 180 eurot, kokku 225 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu enam summas 25 eurot, mille tagastab kohus vastava avalduse esitamisel. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama. Seega kostja peab hagejale hüvitama riigilõivu summas 200,00 eurot. 14.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

§ 144

p 1 nimetatud menetlusosalise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (millest sisulist teksti ca 2 lk) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete sisestamist, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on

§ 174

lg 10 kohaselt kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada ning et esindaja tasu summa arvel käibemaksu ei sisalda. 5

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 455lg 1 ja § 317 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6