1-08-11341/152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-08-11341 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Juri Jaskelaineni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Jaskelaineni (Jaskelainen; isikukood 35906070325) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja põhjendused seoses ärakandmata karistusajaga, täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega.
7. Jätta Juri Jaskelaineni kaitsja määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole K. Kooga vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Juri Jaskelainenile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti.
9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Juri Jaskelaineni kanda.
10. Juri Jaskelainenil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
11. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Juri Jaskelainen, 1-08-11341 menetluskulud“.
12. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
13. Harju Maakohus karistas Juri Jaskelainenit 16.04.
14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-0811341 KarS § 114 p 5 järgi 18 aasta pikkuse vangistusega, millele liitis KarS § 65 lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 16.04.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 19 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 09.04.
15. Kohtuotsus jõustus 03.02.
16. 1.
17. Viru Maakohtu 05.04.
18. a määrusega jäeti Juri Jaskelainen mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 21.05.
19. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kohtumäärused jõustusid 08.06.
21. Viru Vangla esitas 01.06.2021 Viru Maakohtule materjalid Juri Jaskelaineni enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
22. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Juri Jaskelaineni tingimisi enne tähtaega vabastamist.
23. Viru Maakohus jättis 09.08.
24. a määrusega Juri Jaskelaineni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
25. Esmalt leidis maakohus, et materjalidest on näha, et kinnipeetavat on neli korda kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Viimane kuritegu on toime pandud kehtival katseajal. Lähtuvalt eeltoodust asus maakohus seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ka peale varasemaid karistusi ja kriminaalhooldus ei ole kinnipeetava puhul piisav meede, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. 3.
26. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Peale selle on kinnipeetav vangistuses olnud hõivatud erinevate töödega, läbinud ehitusviimistleja lühiajalise kursuse ning läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Maakohus tunnustas kinnipeetavat vangistuses eeskujuliku käitumise, töötamise, kursuse läbimise ja sotsiaalprogrammis osalemise eest, kuid leidis, et kõik eelnimetatu pole veel iseenesest aluseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks kaks täiskasvanud last, kellega on head suhted. Maakohus tunnustas ka lähedaste olemasolu. 3.
27. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. Võttes arvesse, et rehabilitatsioonikeskuses viibib suure tõenäosusega kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusprobleemidega isikuid, ei näinud maakohus antud elukohta kui kuritegude riski maandavat asjaolu. Kuigi elukoht vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele, ei vähenda see eelmainitud riske sedavõrd oluliselt. Vabanemine elektroonilise järelevalvega aitab kaardistada kinnipeetava liikumist, kuid mitte tema tegevust ja seda, kellega ta kohtub. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht, tal on tasumata rahalisi kohustusi summas 7431 eurot ning vabanemisfondis on 1759 eurot. Nii leidis maakohus, et rahaliste raskuste tekkimisel on uue kuriteo toimepanemise risk märkimisväärne. Seda enam, et viimased kuriteod on seotud majanduslike raskustega. 3.
28. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt väga suur, sest enamik Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaolusid 2 näitavad teda pigem negatiivsest küljest ning tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on ülekaalus. Seega ei ole kinnipeetava vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Sellist veendumust suurendab eelkõige asjaolu, et talle on karistuseks mõistetud liitkaristus, mille lõpuni on jäänud enam kui 6 aastat – see aga annab aluse asuda seisukohale, et kinnipeetava retsidiivsusrisk pole veel piisavalt taandunud. Määruskaebus
29. Viru Maakohtu 09.08.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse Juri Jaskelaineni kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Juri Jaskelainen vangistuses tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
31. Maakohtu määrus on põhjendamatu, maakohtu järeldused on valed ja põhjendused alusetud. Kohtul on küll enne tähtaega vabastamise asjades sisuliselt piiritu kaalutlusõigus, kuid põhjendused peaksid olema selged ja arusaadavad. Viru Vanglas on Juri Jaskelainen ennast eeskujulikult ülal pidanud, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud ehitusviimistleja lühiajalise kursuse, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja osalenud vestlustes majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest. Maakohtu järeldus, et enamik Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaolusid näitavad kinnipeetavat pigem negatiivsest küljest ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on ülekaalus, ei vasta tegelikkusele. Kohus on iseloomustuses viidanud kahele negatiivsele asjaolule. 4.
32. Kaitsja arvates on Viru Vangla hinnanud kinnipeetava soovi asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“ positiivse asjaoluna. Iseloomustuses on märgitud, et keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust viiakse läbi koos saatjaga, keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursusesid ja programme. Kaitsja lisas, et keskuses on keelatud tarvitada alkoholi ja narkootikume. Arvatavasti elavad muidugi suures osas keskuses karistatud ja sõltuvusprobleemidega inimesed, kuid need inimesed on keskusesse tulnud vabatahtlikult, et oma õigusvastaste ja sõltuvusprobleemidega toime tulla, nad on motiveeritud oma elu muutma. Kui nad rikuvad kehtestatud reegleid, siis peavad nad keskusest lahkuma. Kui kohtul on välja pakkuda mingi parem elupaik vanglast vabanenud isikule, siis oleks huvitav sellest teada saada. Üks põhjus jääda elama Jõhvi oli ka see, et kinnipeetav soovis täielikult muuta enda suhtlusringi ja jätta oma vana tutvusringkond Tallinnasse. Ka see asjaolu oli märgitud Viru Vangla iseloomustuses ja ka see asjaolu on positiivne. 4.
33. Teise negatiivse asjaoluna on märgitud see, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht, tal on tasumata rahalisi kohustusi summas 7431 eurot ning vabanemisfondis on 1759 eurot. Samas seletas kinnipeetav istungil, et keskuses lubati talle töö leida. See on ka mõistetav, et keskus on huvitatud, et keskuses olevad isikud oleks positiivselt hõivatud ning millestki tuleb neil tasuda ka ülalpidamise eest. Kinnipeetav on ka ise huvitatud töötamisest, seda näitab ka see, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ta olnud pidevalt tööga hõivatud. Nii et tegelikult ei ole kohtu väljatoodud asjaolud negatiivsed ja need ei saa kuidagi üles kaaluda neid positiivseid asjaolusid, mis on toodud vangla iseloomustuses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
34. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Juri Jaskelaineni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 3
35. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
36. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
37. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused selle kohta, et Juri Jaskelainenil on jäänud kanda karistust veel 6 aastat, mis annab aluse asuda seisukohale, et kinnipeetava retsidiivsusrisk pole veel piisavalt taandunud, tuleb jätta maakohtu määruse põhjendustest välja. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud 19.06.
38. a määruse nr 1-14-5339 p-s 12, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Kuriteo raskust on seadusandja arvestanud KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 16 ja 21, samuti 07.03.
40. a määrus nr 1-09-14104/142, p-d 20 ja 21). Seega on sellekohased maakohtu põhjendused väärad.
41. Samas leiab ringkonnakohus, et vaatamata eeltoodule, on maakohus jätnud põhjendatult süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määruse põhjendused on tõesti puudulikud, jättes käsitlemata kuriteo toimepanemise asjaolud, kuid see ei tingi iseenesest maakohtu määruse tühistamist ja Juri Jaskelaineni ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on ringkonnakohtul võimalik maakohtu määruse põhjendusi täiendada, mida kohus ka alljärgnevalt teeb.
42. Ringkonnakohus leiab, et Juri Jaskelaineni suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii puuduvad tema suhtes kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud vangistuse kestel ehitusviimistleja lühiajalise kursuse, vestluse majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ja sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Samuti on ta olnud vangistuses pidevalt tööga hõivatud. Vabanedes on tal võimalik asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“ ning temale on alates 15.04.2021 määratud ka tugiisik, kes saab teda abistada vabanemisjärgse toimetulekuga. Vangla iseloomustuse andmetel suhtleb ta oma kahe lapsega, kellega suhted on kinnipeetava sõnul normaalsed, mis annab aluse arvata, et tal on ka lähedaste toetus. Olgugi, et kõik need asjaolud näitavad Juri Jaskelainenit positiivsest küljest, tuleb tema ennetähtaegse vabastamise puhul arvestada ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
43. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
44. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
45. Juri Jaskelainenil on neli kehtivat karistust. Kuigi varasema kolme otsuse alusel on teda karistatud kelmuste toimepanemise eest, mõisteti ta viimase otsusega süüdi mõrvas seoses röövimisega. Seega läksid tema kuriteod ajas märkimisväärselt raskemaks. Kuivõrd kõik kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on oluline, et risk, mis seisneb Juri Jaskelaineni keerulises majanduslikus seisus ning väheses toimetulekuoskuses, oleks piisaval määral maandatud. Ringkonnakohtu hinnangul see praegu nii ei ole. Esmalt on vangla 4 iseloomustusest näha, et süüdimõistetul on tasumata rahalisi nõudeid 7431 eurot, samas vabanemisfondis on vaid 1759 eurot. Juri Jaskelainenil puudub vabanedes kindel töökoht. Asjaolu, et Juri Jaskelainen on vangistuses olnud tööga hõivatud, on küll positiivne, kuid see ei taga temale võimalust asuda ka vanglast väljaspool tööle. Ka rehabilitatsioonikeskuse lubadus aidata vabanenud kinnipeetaval töökoht leida, ei ole piisavaks garantiiks, mis tagaks Juri Jaskelaineni majandusliku kindlustatuse. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et arvestada tuleb ka sellega, mille eest kinnipeetav praegu vangistust kannab. On ilmne, et Juri Jaskelaineni karistatus mõrva või kelmuste toimepanemiste eest ei tule tööturul temale kasuks.
46. Kuivõrd Juri Jaskelainen sooritas röövimise eesmärgil äärmiselt raske kuriteo – mõrva –, võib pidada teda isikuks, kes ohustab teiste isikute elu ja tervist vaid selleks, et saada hõlptulu. Seega olukorras, kus tal on vaja raha (kasvõi igapäevaste eluks vajalike asjade tarbeks), ei ole välistatud, et ta võib kasutada raha hankimiseks ka vägivalda. Kõik eelnev näitab, et tegelikult ei ole Juri Jaskelaineni suhtes uute varavastaste kuritegude toimepanemise risk piisavalt madal, et oleks õigustatud tema ennetähtaegne vabastamine. Nii oleks Juri Jaskelaineni majanduslik kindlustatus ainus garantii, mille alusel öelda, et temast tulenev oht on piisavalt madal.
47. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
48. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Seega peab kohus hindama ennetähtaegse vabastamise menetluses seda, milline on tõenäosus Juri Jaskelaineni poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende toimumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal.
49. Juri Jaskelainen mõisteti viimase otsusega süüdi mõrvas seoses röövimisega. Tegemist on raske esimese astme kuriteoga ning ka tapmise asjaolud on võikad. Nii on Harju Maakohtu 16.04.
50. a otsusest näha, et Juri Jaskelainen, soovides maha suruda vastupanu, kägistas kannatanut, peksis teda käte ja jalgadega, paiskas naise vastu pandimajas olevaid esemeid, sidus tema käed ja jalad kinni teibi, juhtmete ja püksirihmaga, samuti sidus kileteibiga kinni kannatanu nina ja suu (sulgedes selliselt hingamisteed) ning muljus tema rindkeret jalgade ja põlvedega. Kannatanu suri kuriteopaigas mehhaanilise lämbumise tagajärjel kolme erineva mehhanismi kombineerumisel – lisaks suu ja ninaavade sulgusele võisid lämbussurmale kaasa aidata ning suremisprotsessi kiirendada suu- ja ninaavade sulgusega samaaegselt toimunud rindkere ja kõhu kompressioon ning kätega kägistamine. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kirjeldatud asjaoludel sooritatud kuritegu, saaks Juri Jaskelainenit ennetähtaegselt vanglast vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks äärmiselt väike. Ringkonnakohtu hinnangul see nii aga ei ole.
51. Juri Jaskelainenit oli ka enne mõrva sooritamist korduvalt karistatud. Nii oli ta varasemalt täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, viibides katseajal. Samuti oli ta kandnud reaalset vangistust. Sealjuures vabanes ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, mille järel panigi uue kuriteona toime mõrva. Järelikult ei ole ei kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ega kohustused need, mis avaldaksid mõju süüdimõistetu õiguskuulekusele ning suunaks teda edaspidi elama ilma kuritegusid toime panemata. Kuigi praeguseks hetkeks on Juri Jaskelainen viibinud vangistuses peaaegu 13 aastat 5 kuud, ei saa olla veendunud, et see on süüdimõistetut mõjutanud sellisel määral, millest tingituna on uued rasked kuriteod välistatud. Juri Jaskelainen selgitas maakohtu istungil, et ta teab, et pani toime jõhkra kuriteo ja väga kahetseb seda, kuid alati oli nii, et kui ta vangistusest vabanes, ei olnud tal elu- ega töökohta. Seega möönab kinnipeetav ka ise, et üheks kuritegude toimepanemise põhjuseks oli töökoha puudumine, millised asjaolud on ka praegusel hetkel samad. Küll ei taga elukoha olemasolu Juri 5 Jaskelaineni kuritegelikust eluviisist loobumist, sest vangla iseloomustuse andmetel oli mõrva toimepanemise ajal temal elukoht olemas.
52. Ringkonnakohus on seisukohal, et rehabilitatsioonikeskus on tõesti parim võimalik vabanemisjärgne elukoht. Samas ei saa sellest järeldada, et kõiki kinnipeetavaid, kellel on võimalik asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, on võimalik koheselt ka ennetähtaegselt vabastada. Kuigi tegemist on asutusega, kus on elanike suhtes järelevalve (Juri Jaskelaineni puhul esialgu ka elektrooniline valve, kuivõrd ta ise andis selleks nõusoleku), ei saa seda siiski võrrelda vanglas karistuse kandmisega. Ainuüksi rehabilitatsioonikeskuses viibimine ei maanda Juri Jaskelainenist tulenevaid riske ega hoia ära uute kuritegude toimepanemist. See aitaks tal edaspidi ühiskonnas hakkama saada, kuid ka rehabilitatsioonikeskusesse vabanemiseks peab uute kuritegude toimepanemise oht olema oluliselt vähenenud.
53. Lisaks kõigele eelnevale on Juri Jaskelaineni individuaalsest täitmiskavast näha, et aastatele 2021 – 2024 on planeeritud riigikeele õpe, mis aitaks tal oluliselt paremini ühiskonnas hakkama saada ning ka laiendaks võimalusi töökoha leidmisel. Ka on aastasse 2026 planeeritud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, mis võimaldaks tal õppida lahendama sotsiaalseid probleeme ning mitte nende probleemide ilmnemisel asuda kuritegelikule teele. Seega ei saa tegelikult ka väita, et Juri Jaskelainen oleks läbinud kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused.
54. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi Juri Jaskelaineni suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, kaaluvad negatiivsed need üle. Korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud ja vähene majanduslik kindlustatus annavad aluse arvata, et temast tulenev oht ei ole piisavalt madal ning kuritegude toimepanemise jätkumisel võivad tagajärjed olla eelkõige üksikisikutele väga rasked.
55. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
56. augusti
57. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja põhjendused seoses ärakandmata karistusajaga ning täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega. Määruskaebus jääb rahuldamata.
58. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6 Tiit Lõhmus