KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-16716 Kohtuasi X hagi Kuusalu

„Tee seisundi nõuded“ rikkumisest tulenevalt. Kostja väitel olid kostja poolt täidetud teel ohutu liiklemise tingimused ja hageja valitud kiirus ei olnud sellel teelõigul liiklemiseks sobiv. 3.3. Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas valla või linna teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. EhS § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete määrus).

§ 2

lg 1 esimese lause kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Määruse 92 § 16 sätestab, et talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral.

§ 19

kohaselt maantee nõutav talvine seisunditase on esitatud tabelina määruse lisas 6. Lisa 6 „Maantee talvine seisunditase“ kohaselt, kui liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud tingimused liiklemiseks.

§ 21kohaselt on tee talvised seisundinõuded esitatud tabelina määruse lisas 8.

Lisa 8 „Tee talvised seisundinõuded“ kohaselt on kõige madalama seisunditase nr 1 järgi tee nõutav seisund: kinnisõidetud lumi või jäätunud tee, libedusetõrje ohtlikes kohtades. Nõutav minimaalne haardetegur on 0,20 ja ohtlikes kohtades 0,

1. 3.
2. Kostja tellis AS-ilt Teede Tehnokeskuselt Uuri-Pudisoo tee ööpäevase läbitavuse uuringu ajavahemikus 5.04.–13.04.2021, mille kohaselt ööpäevane keskmine läbitavus Uuri-Pudsioo teel on 15 autot ööpäevas. Maakohus pidas usutavaks, et 16.02.2019 liiklusõnnetuse toimumise ajal oli teelõigul liiklussagedus alla 50 auto ööpäevas. 3.
3. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks üldse kunagi kehtestanud Kuusalu vallas asuvatele teedele, mille liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, talvise seisunditaseme tingimused. Olenemata sellest ei ole kohtu hinnangul üksnes lumetõrje tegemisega täidetud Uuri-Pudisoo teel ohutud liiklustingimused. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on teelõik, kus liiklusõnnetus toimus, vähemalt 5 % kaldega ja teelõigu lõpus on Skujuline kurv, teelõik on kaetud läikiva jääga. Teelõigu lõpus olev kurv on märgistamata, 3 puudub kiirusepiirangu märk ja lisatahvel, mis näitab talvisel ajal libeduse ohtu. Kohtu hinnangul on sellisel teelõigul praktiliselt võimatu ohutult liigelda. 3.
4. Eelnevast järeldas maakohus, et kostja ei ole täitnud Uuri-Pudisoo teel EhS § 97 lg 1 ning

§-ga 19 ja §-ga 21 kehtestatud tee talvise hooldamise ja ohutu liikluse tagamise kohustust. Ohutu liiklemise tagamiseks oleks kostja pidanud tee jäiseks muutumise korral kasutama graanuleid või muid libedust tõrjuvaid vahendeid ning enne kurvi oleks pidanud olema paigaldatud liiklusmärk või tähis kurvi olemasolu ja libedate teeolude kohta. Seda ei olnud kostja teinud. 3.

1. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Maakohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemine eesmärk on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid. 3.
2. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ületas lubatud sõidukiirust ning ei käitunud sõidukijuhilt oodatava hoolsusega. 3.
3. Maakohtu hinnangul on hageja kahju 190 eurot tekkimist tõendanud, sest kindlustus jättis kahju 190 euro ulatuses hüvitamata. Kostja tegevus on hagejal tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, sest kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust ning Uuri-Pudisoo teed nõuetekohaselt hooldanud ning paigaldanud ohtlikele kohtadele liiklusmärgid ja tähised, ei oleks hageja teelt välja sõitnud ning tema auto kahjustada saanud. Kostjal tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. 3.
4. Maakohus otsustas, et menetluskulud määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus selgelt põhjendanud, kuidas vald on kahju tekkimises süüdi ning kuidas hageja liiklusnõudeid täites siiski sattus liiklusõnnetusse. Kostja selgitas maakohtu menetluses, et vaidlusalusele teele kehtivad madalama tasemega tee seisundinõuded. Viidatud teelõigul ei ole toimunud peale
6. a detsembrikuud ühtegi liiklusõnnetust. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole käsitlenud liiklusseaduse ohutu liiklemise reegleid ning miks need ei seostu sõitja hoolsuskohustusega. Kostja ei mõista, miks ta peab tõendama, et hageja valis vale sõidukiiruse. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole võimalik välja lugeda, et vald oli liiklusõnnetuses ja sellega kaasnevas kahjus süüdi. Hageja ei sõitnud teelt välja mitte kostja tegematajätmise tõttu, vaid valesti valitud sõidukiiruse tõttu. Kohalkäinud politsei ei teinud vallale etteheiteid valla teeolude mittevastavuse kohta. Maakohus on teinud otsuse hageja esitatud pimedal ajal välguga tehtud fotode põhjal, millel on valguspeegeldus pimeduse tõttu. Kohtule ei ole esitatud politsei vaatlusprotokolli, kus oleks fikseeritud tegelik olukord sündmuskohal. Sõidukijuhi hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kas valitud sõidukiirus oli teeja ilmastikuoludele vastav ning kas juht oli piisavalt ettevaatlik. Maakohus ei ole seda asjaolu üldse kaalunud. Talvisel teel on lubatud sõidukiiruse ületamine käsitatav autojuhi hooletusena. Hageja oleks saanud teelt väljasõitu vältida, kui ta oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse. Hageja pidi seda asjaolu tõendama. Vastavat tõendamiskoormist ei saa panna kostjale. Maakohus ei ole ka analüüsinud, kas kahju võis tekkida mõlema poole süül. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 190 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuse p-s 25 märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu 75 eurot. Kostjal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 5