Obsah (10)

§ 162§ 170§ 168§ 208§ 659§ 667§ 654§ 466§ 423§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. august 2021 Tsiviilasja number 2-20-17805 Tsiviilasi

) § 162 lg 4 alusel jätta

§ 162lg 4 alusel tema enda kanda.

Kohtupraktika kohaselt võib menetluskulud jätta poolte endi kanda seepärast, et menetlusosaline oleks saanud kohtueelselt vastaspoolega läbi rääkides probleemi lahendada (Harju Maakohtu 1. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-16475).

§ 162

lg 4 kohaldub ka

§-s 168 sätestatud eriregulatsiooni puhul (Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-63-11, p-d 13–14). Hageja tegi enda poolt kõik võimaliku, et vaidlus kohtuväliselt lahendada. Asjaolu, et kostja ei võtnud tähitud kirja vastu ning ignoreeris hagejat, tekitaski olukorra, kus hageja esitas hagiavalduse eeltõendamismenetluse raames saadud andmete alusel. Koos

§ 162

lg 4 rakendamisega tohib võtta arvesse ka

§ 170

lg-s 2 sätestatut.

§ 170lg 2 järgi võetakse eeltõendamismenetluse kulud arvesse ka põhiasjas.

Hageja saigi hagi esitamisel tugineda üksnes eeltõendamismenetlusest selgunud asjaoludele ning hagejal ei saanudki olla teavet B.B. surma kohta. Hageja tegi kõik endast oleneva, et esitada hagi õige kostja vastu.

1. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 1970 eurot 40 senti (käibemaksuga). MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus asendas
3. juuni
4. a määrusega senise kostja uuega, jättis hagi kostja vastu läbi vaatamata, kostja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1218 eurot, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Maakohus jättis

§ 168lg 4 alusel kostja vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda.

Ka õiguskirjandus viitab üheselt, et hagi tagasivõtmise korral peab hageja kandma nii enda kui kostja menetluskulud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 424). Seega ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks asjaolusid arvestades ebaõiglane. Hageja viide, justkui oleks kostja jätnud kasutamata võimaluse lahendada vaidlus kohtuväliselt, ei ole piisavaks põhjenduseks menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Maakohus määras kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1218 eurot (7 tundi x 145 eurot + käibemaks) taotletud 1970 euro 40 sendi asemel. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu olnud põhjendatud ja vajalik vaid osaliselt, arvestades käesoleva vaidluse sisu ja nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid, nende vajalikkust, mahtu ja sisu. Maakohus luges põhjendatuks kostja esindaja tunnitasuks 145 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja tasumäär on menetluskulude nimekirja kohaselt olnud 145 eurot/tund (ilma käibemaksuta)

1. aastal ja alates
2. aastast 170 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Tunnitasu 145 eurot on senises kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Küll pole 3 tunnitasu tõus menetluse kestel 170 euroni põhjendatud, kuivõrd kostja vastuste sisu ja olemus ega ka maht pole menetluse jooksul oluliselt muutunud, mistõttu ei ole alust sarnaste dokumentide koostamise eest arvestada varasemast kõrgemat tunnihinda. MÄÄRUSKAEBUS
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada kostja menetluskulusid 638 euro 40 sendini. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulud jäetud poolte endi kanda juhul, kui hageja võttis hagi tagasi põhjusel, mida ta ei saanud enne hagi esitamist teada ega mõjutada ning menetluskulude väljamõistmine oleks selle taustal äärmiselt ebaõiglane (Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17181, p-d 10 ja 12). Asjas kohaldub ka käibekohustuse analoogia. Üldine käibekohustus on isiku kohustus tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid, ning teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada (Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10;
8. detsembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kostja sai kohtuasja vältida, kui oleks edastanud samad tõendid kohtuväliselt. Kostja hea usu põhimõtte vastane tegevus viis hagejale kahju tekkimiseni, sest hageja peab hüvitama kostja menetluskulud (kui kohus nii otsustab). Kõik hagivastusele lisatud tõendid olid kostjal juba varem olemas. Järelikult valis kostja ise teadlikult tee heade kommete vastaselt hagejale kahju tekitamiseks ning pole õiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja tegi endast kõik võimaliku, et vaidlus kohtuväliselt lahendada ning hageja ei saanud teada, kas kommentaari autor on elus või mitte. Alternatiivselt palub hageja vähendada kostja kasuks väljamõistetud kulude suurust. Kuivõrd pooltel ei tekkinud sisulist vaidlust, ei saa pidada kostja kulusid põhjendatuks suuremas summas kui 638 eurot 40 senti, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka asjaga. Kohtupraktika suuniste kohaselt ei peeta põhjendatuks suuremat ajakulu suuremalt kui üks tund ühe lehekülje kohta. Kostja vastus sisaldab u 5 lk sisulist teksti, ajakulu selle koostamiseks on aga u 9 tundi.
10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud kulud hageja kanda.

§ 208

lg 1, § 423 lg 1 p 2 ja § 168 lg 4 kohaselt kannab hagi tagasivõtmise korral kostja menetluskulud hageja. Ka õiguskirjanduses on kinnitatud põhimõtet, et hagi tagasivõtmisel peab hageja arvestama, et ta peab kandma nii hageja kui enda menetluskulud. Hageja viidatud Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 ei tulene, et

§ 162lg 4 saab kohaldada olukorrale, kus hageja võtab hagi tagasi.

Viidatud lahend käsitles olukorda, kus hageja loobus hagist, misjärel ei saa hageja enam kostja vastu kohtusse pöörduda (erinevalt hagi tagasivõtmisest). Seega on hagist loobumine olemuslikult oluliselt erinev hagi tagasivõtmisest. Hageja võttis hagi esitamisel teadliku riski, et võib esitada hagiavalduse vale isiku vastu. Seadusest ei tulene, et kostja kui väidetav IP-aadressi omanik vastutab automaatselt iga kommentaari avaldamise eest, mis on postitatud sellelt IP-aadressilt. Seega võttis hageja teadliku riski, et võib esitada hagiavalduse vale isiku vastu, mistõttu tuleb jätta taolise riski realiseerumise korral kostja menetluskulud hageja kanda. Asjakohane pole ka hageja viide 4 Harju Maakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-17181. Hageja ei saa väita, et ta võttis hagi tagasi põhjusel, mida ta ei saanud enne hagi esitamist teada ega mõjutada. Isegi kui kohalduks

§ 162

lg 4, ei ole hageja põhistanud, et temalt menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamiseks ei piisa hageja märkusest, et pooltel oli teoreetiliselt võimalik asi lahendada kohtuväliselt. Kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. B.B. oli enne surma pikalt haige. Menetluskulude jaotamisel kostja kahjuks ei oma tähendust asjaolu, et kostja ei võtnud vastu tähitud kirja, kostjat ei olnud tol hetkel kodus. Arvestades meedias levinud kriitikat kommentaatoritele saadetud nõudekirjade kohta, pidas kostja hiljem postkastist leitud lihtpostiga tulnud nõudekirja alusetuks. Viited käibekohustuse väidetavale rikkumisele ja hea usu põhimõtte vastasele käitumisele on väärad. Väide, et kostja jättis kasutamata võimaluse lahendada vaidlus kohtuväliselt, on asjakohatu ega ole piisav põhjendus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Ühestki hageja viidatud kohtulahendist, hea usu põhimõttest ega õigusnormist ei tulene kostjale kohustust anda teavet ja tagada hagejale asja kohtuvälise lahendamise võimalus. Väide, et kostja saanuks vältida kohtuasja, kui oleks edastanud samad tõendid kohtuväliselt, on tõendamata. Hageja märkis hagiavalduses selgesõnaliselt, et kommentaari avaldamise eest vastutab igal juhul kostja. Seega on väide, et oleks nõudest kostja vastu loobunud, kui oleks teada saanud, et B.B. oli surmavalt haige või hagi esitamise ajal surnud, vale ja tõendamata. Alternatiivne taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Väide, et vaidlus ei olnud keerukas, kuna kostjal piisanuks teatada B.B. surmast ja tõendada enda viibimist mujal, on eksitav. Hageja märkis hagiavalduses selgesõnaliselt, et kommentaari avaldamise eest vastutab igal juhul kostja, mistõttu oli vaidlus keskmisest keerukam, kuivõrd kostja oli sunnitud otsima võimalusi tõendamaks üle aasta hiljem, kus kostja kommentaari avaldamise hetkel viibis. Lisaks sellele puudutas kohtuasi ka küsimust isiku, kelle nimel on internetiteenuse leping, vastutusest kommentaaride eest. Viidatud õigusliku küsimuse osas puudub kohtupraktika nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Ka väide, et põhjendatuks ei saa pidada suuremat ajakulu kui üks tund ühe lehekülje kohta, on väär. Määruskaebus ei sisalda ühtegi viidet kohtupraktikale, kust väidetavalt taoline põhimõte tuleneb. Määruskaebusest ei nähtu, mille alusel saaks väita, et kohus on rikkunud diskretsiooni piire. Väide, et

§ 162

lg 4 rakendamisel tuleks koos sellega arvesse võtta ka

§ 170lg-s 2 sätestatut, ei ole asjakohane, sest viidatud säte on kehtetu alates 1.

jaanuarist

1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele osaliselt.

Maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb

§ 667

lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 783 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses ei 5 vaidlustata kostja asendamist ning hagi senise kostja vastu läbivaatamata jätmist. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud (

§ 466lg 3 esimene lause).

8.

§ 168

reguleerib menetluskulude jaotust menetluse lõppemisel muudel juhtudel peale asja sisulise lahendamise. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub menetluse kestel oma hagiga taotletud eesmärgist (kostja suhtes), tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda

§ 168lg 4 alusel menetluskulud.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja võttis hagi esitamisel teadliku riski, et võib esitada hagiavalduse vale isiku suhtes. Saades eeltõendamismenetluses sideettevõtjatelt nende lepinguliste klientide andmed, peab hageja möönma, et õige kostja ei pruugi olla isik, kelle nimel vastav leping on sõlmitud. Seetõttu ei ole asjakohane ka hageja viide Harju Maakohtu määrusele tsiviilajas 2-20-17181, kuivõrd kõnealuses asjas võeti hagi tagasi põhjusel, mis ei olnud hagejale hagi esitamise hetkel teada ega ettenähtav. Asjaolu, et õige kostja ei pruugi olla isik, kelle nimel on sideteenuse leping sõlmitud, on ettenähtav.

§ 208

lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Kuna

§ 208

lg 1 teise lause kohaselt loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks, tuleb hagi senise kostja vastu jätta

§ 423lg 1 p 2 alusel läbivaatamata.

Kui hagi jäetakse läbivaatamata, kannab

§ 168lg 2 ja 4 järgi menetluskulud hageja.

Seega tuleb hagejal hagi tagasivõtmise korral arvestada, et

§ 168lg 2 ja 4 järgi peab ta kandma nii enda kui kostja menetluskulud.

Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendatult menetluskulud hageja kanda ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 9.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtu menetluses lepingulise esindaja kulu 1970 eurot 40 senti (käibemaksuga). Lepinguline esindaja on kostja esindamiseks teostanud toiminguid 10,6 tunni ulatuses, tunnitasuks on
2. aastal olnud 145 eurot ning
3. aastal 170 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas saab põhjendatud ja vajalikuks esindaja tunnitasuks lugeda 145 eurot. Lepingulise esindaja tasu võib menetluse kestel küll tõusta, kuid käesolevas asjas asja keerukust ja mahtu silmas pidades ei saa tõusu kuni 170 euroni tunnis pidada mõistlikuks ja vajalikuks, mis kuuluks vastaspoolelt väljamõistmisele.
4. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks 7 tundi. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus oleks käesolevas asjas pidanud arvestama asjaoluga, et kostja oleks saanud tekkinud kulusid vähemalt osaliselt vähendada, vastates hageja nõuetele. Hageja nõudele vastamine ei nõudnud ilmtingimata kostjalt juriidilisi teadmisi ja lepingulise esindaja olemasolu. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et nõudekirja saades oleks kostja pidanud sellele koheselt reageerima. Ringkonnakohus leiab aga, et kui kostja pidas nõudekirja alusetuks, oleks ta vastamisega eelduslikult saanud menetluskulusid vähendada. 6 Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud ajakulu 10,6 tundi ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab käesolevat vaidlust ning kostja käitumist arvesse võttes, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 783 eurot (käibemaksuga) (4,5*145*1,2), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
5. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse, tuleb käesoleva vaidluse sisu ja olemust arvesse võttes jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (

§ 162lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7