Obsah (6)

§ 378§ 383§ 667§ 377§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-3355 Tsiviilasi A.A. ha

§ 378

lg 1 p 3 ja ÄS § 33 lg 12 alusel, et kohus keelaks X ja X suhtes äriregistri kande tegemiseks avalduste esitamise. Hageja juhib tähelepanu, et nimetatud abinõu võimaldab siiski äriregistris kandeavalduse esitamist, kui selleks on isiku nõusolek, kelle taotlusel viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend tehti. Lisaks taotles hageja

§ 378

lg 1 p 10 ja § 378 lg 1 p 2 alusel keelata äriregistris X ja X suhtes kannete tegemine. Sisuliselt on tegemist käsutuskeeluga, milline abinõu on käesolevas asjas rakendatav. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. aprilli 2021 määrusega hagi tagamise avalduse ja keelas hagi tagamise korras äriregistris ettevõtete X ja X suhtes kande tegemiseks avalduste esitamise ja kannete tegemise kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid ja hagi tagamise vajalikkust. Hageja poolt esitatud põhistatud asjaolude alusel on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest kostja on asunud poolte ühisvara väärtust oma tegevusega vähendama ja kostja soovib nii ühisvarasse kuuluvad ettevõtted kui ka 2 iseenda teha varatuks. Hagi tagamata jätmisel esineb hagi tagamise avalduses kirjeldatud oht, et varajagamise kohtuotsuse jõustumise ajaks on kostja varaline seisund selline, et raskendatud on kohtuotsuse täitmine.

§ 378

lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 12 kohaselt kui kohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva lahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub. Maakohus leidis, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning

§ 378

lg 1 p 3 ja ÄS § 33 lg 12 alusel keelata X ja X suhtes äriregistri kande tegemiseks avalduste esitamine. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et nimetatud abinõu võimaldab äriregistris kandeavalduse esitamist, kui selleks on isiku nõusolek, kelle taotlusel viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend tehti. Seega tagab valitud abinõu ainsana PKS § 29 lg-s 1 sätestatud eelneva nõusoleku saamise kohustuse järgimist, millist kostja on käesoleva menetluse ajal rikkunud nii X kui X tehingute suhtes. Samuti on põhjendatud hageja taotlus

§ 378

lg 1 p 10 ja § 378 lg 1 p 2 alusel keelata äriregistris X ja X suhtes kannete tegemine. Sisuliselt on tegemist käsutuskeeluga, milline abinõu on käesolevas asjas rakendatav. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus ei nõudnud hagejalt hagi tagamise tagatist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise eeldused täitmata. Kohus on ebaõigesti seadnud piirangud kolmandatele isikutele, kes ei ole menetlusosalised. Kohtupraktika kohaselt ei tohi kohus hagi tagamise abinõudega sekkuda menetlusosaliseks mitteolevate isikute majandustegevusse ja juhtimisse. Määrusega on äriühingute igapäevane toimimine halvatud, mis on lubamatu ning kahjustab äriühinguid ebaproportsionaalselt. Hageja ei ole põhistanud hagi tagamise vajadust. Hagi on üle tagatud. Maakohus on juba hagi tagamise avalduse rahuldanud ning on seadnud hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi kostja lahusvarasse kuuluva X kinnistu mõttelisele osale. Lisaks eelnevale on hageja X nimel esitanud X vastu hagi, milles nõuab üle 700 000 euro väljamõistmist. Hagi tagamise korras on maakohtu poolt seatud üle 600 000 euro suurune kommertspant äriühingule. Kostja leiab, et hagi on seeläbi üle tagatud, mis on aga kohtupraktika järgi lubamatu. Maakohus ei ole hagi tagamise tagatise küsimust lahendanud. Hagi tagamise tagatist arvestatakse

§ 383

lg 11 sätte sõnastuse (aga ka väljakujunenud praktika järgi) mitte nö tagamisabinõu väärtuselt (sh soovitava kohtuliku hüpoteegi summalt), vaid 5% arvestatakse rahalise nõude väärtuse pealt. Kuna hageja ei ole nimetanud, milline on tema väidetav rahaline nõue, siis tuleb avaldus jätta käiguta ning kohustada hagejat nimetama oma (väidetava) rahalise nõude summa, et oleks võimalik selle pealt arvestada 5% hagi tagamise tagatis.

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Arusaamatu ja tõendamata on kostja väide, millise kohaselt halvab äriregistrisse kantud keelumärge ettevõtte igapäevast tegevust. Mõlemad ettevõtted tegelevad vallasvara müügiga. Vallasvara ostu-müügitehingute tegemine ei eelda igapäevast vajadust teha kandeid äriregistrisse. 3 Kui ettevõtetel peaks olema vaja mõne kande tegemine äriregistrisse, on see ÄS § 33 lg 12 alusel hageja nõusolekul võimalik. Hagi ei ole üle tagatud. Hagi tagamine käsutuskeeldude näol ei piira ühelgi viisil ettevõtetel seadusjärgsete kohustuste täitmist. ÄS § 33 lg 12 võimaldab hageja nõusolekul kõikide vajalike kannete tegemist. Maakohus on õigesti jätnud tagatise nõudmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja

1. aprillil 2021 esitatud taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Hageja nõuab poolte ühisvara jagamist ning, et kostja hüvitaks hagejale ühisvara jagamisel enamsaadu rahas. Hageja on esitanud hagi tagamise taotluse, et säilitada ettevõtted ja ettevõtete väärtus. Hageja hinnangul on oht, et kohtuotsuse jõustumise ajaks on poolte ühisvarasse kuuluvad ettevõtted kostja poolt võõrandatud või ettevõtte väärtust muul viisil oluliselt vähendatud. Hageja on esitanud hagi tagamise korras taotluse keelata äriühingute suhtes äriregistri kande tegemiseks avalduste esitamine ja kannete tegemine.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus äriregistris ettevõtete suhtes kande tegemiseks avalduste esitamise ja kannete tegemise keelamisega

§ 378

lg-t 4, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamise eesmärgiks on

§ 377

lg-st 1 tulenevalt hõlbustada kohtuotsuse täitmist ja

§ 378

lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõu mh kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muuhulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Maakohus keelas äriregistris osaühingute suhtes kande tegemiseks avalduste esitamise ja kannete tegemise. Seega keelas maakohus osaühingute juhtorganil täita seaduse (nt ÄS § 168, § 176) kohaselt tema pädevusse kuuluvaid ülesandeid, mis on vajalikud äriühingute eesmärgipäraseks toimimiseks, sekkudes seega nende osaühingute sisesuhetesse. Kuna äriühingud saavad oma õigusi teostada ja kohustusi täita üksnes juhtorganite kaudu, siis tähendab äriühingutele nende juhtimisel ulatuslike piirangute seadmine ka paratamatut ja põhjendamatut sekkumist äriühingute majandustegevusse ning neile sisuliselt aktiivsete kohustuste panemist, mis ei ole hagi tagamise korras lubatav (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15, p 7). Ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu koormab kostjat ebaproportsionaalselt

§ 378

lg 4 mõttes.

§ 378

lg 1 p 3 ei anna alust sekkuda kostja vastu esitatud hagi tagamiseks vaidluse suhtes kõrvaliste isikute majandustegevusse. Eeltoodud põhjendustel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hageja

1. aprillil 2021 esitatud taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata, siis puudub vajadus vastata kostja teistele määruskaebuses esitatud väidetele. Kostja on määruskaebuses esitanud taotluse saata määrus hagi tagamise tühistamisel Tartu Maakohtu registriosakonnale. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ja määrab, et määrus tuleb saata selle jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale täitmiseks.
2. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei esine muud hagi tagamise abinõud, mida kohus saaks ise omal algatusel kohaldada ilma vastava hageja taotluseta. 4 9.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Kuivõrd praegusel juhul tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotlus rahuldamata, siis saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson