Jätta rahuldamata Oleg Nizamov Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 24.03.2021.a esitatud kaebus Tallinna Vangla teabe - ja uurimisosakonna spetsialist Jane Rosari 22.03.2021.a koostatud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 650021000013 ning jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, seega peab kohus lahendama
loetletud küsimused.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
S § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema olles vahistatu 25.01.2021.a kella 17:14 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla V-hoone II korruse kambri nr VKA-09 juures, lõi käega valvur K. O. suunas kambri nr VKA-09 avatud toiduluugil olevat ühekordset toidunõud, mille sees oli isikule õhtusöögiks väljastatud supp. Ühekordne toidunõu koos supiga tabas valvur K. O.d. Vahistatu Oleg Nizamovi käitumine solvas valvur K. O.d (kohtutoimik tl 3). Märgitud väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et Oleg Nizamovile etteheidetud väärtegu, milline on kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi on tõendamist leidnud väärteoprotokollis kogutud tõenditega s.t otsuse tegemise aluseks on olnud Tallinna Vangla teabe – ja uurimisosakonna spetsialist J. Rosari poolt 18.02.2021.a koostatud väärteoprotokoll. Märgitud väärteoprotokollis on detailselt välja toodud tõendid, millistele on kohtuväline menetleja tuginenud isikule ette heidetud süüteo hindamisel. Kohtuväline menetleja on lugenud isiku süü tõendatuks väärteoasjas kogutud järgmiste tõenditega ja nimelt: menetlusaluse isiku ütluste kohta koostatud protokolliga, tunnistajate K. O. ja R. M. ütluste kohta koostatud ütlustega, 25.01.2021.a koostatud ettekandega nr xxx, vaatluse protokolliga (videosalvestis), K. O. üleviimise käskkirjaga, järelevalve osakonna valvuri ametijuhendiga (kohtutoimik tl 3-4, väärteotoimik tl 19-20, 21-22). Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja on märgitud menetluslikes dokumentides detailselt välja toonud kõik faktilised asjaolud sh loetlenud tõendid, millistele tuginedes on jõutud järeldusele, et Oleg Nizamov on temale etteheidetud väärteo toime pannud. Kohtumenetluses ei ole tekkinud vaidlust selles, et kaebaja Oleg Nizamov oli 25.01.2021.a kella 17:14 ajal vahistatu ja viibis Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla V-hoone II korruse VKA-09 kambris. Kohtu hinnangul antud fakti tõendavad kohtus kaebemenetluse avaldatud ja uuritud tõendid ja nimelt esmalt väljavõte kambritesse paigutatud isikust (kohtutoimik tl 31). Nii nähtub märgitud tõendist, et alates 22.01.2021.a kell 14:10 kuni 03.02.2021.a kell 14:10 oli Oleg Nizamov paigutatud Tallinna Vangla kartserisse – II korrusel asuvasse kambrisse VKA-09 ning ta oli vanglas vahistatu staatuses. Seda, et Oleg Nizamov oli 25.01.2021.a Tallinna Vanglas vahistatu on ka viimane ise kohtuistungil kinnitanud ning seda kinnitavad ka tunnistaja K. O. ütlused (kohtutoimik tl 15-16). Kohtu hinnangul kaebuse esitajale etteheidetud teo toimepanemise koht on lisaks eelpool märgitud tõendile kinnitamist leidnud ka Tallinna Vangla poolt väljastatud V-hoone teise korruse kambrite plaaniga (kohtutoimik tl 32). Vaatamata sellele, et märgitud skeemilt ei nähtu otseselt küll kambrite numbreid, kuid kõrvutades antud tõendit kohtus uuritud videosalvestisega, siis on üheselt arusaadav, millises kambris menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal viibis. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus kaebuse esitaja Oleg Nizamov 08.04.2021.a toimunud kohtuistungil peale tunnistajate K. O. ja R. M. ülekuulamist avaldas, et tema hinnangul sai supijuhtumis supiga piha hoopis teine ametnik, vanem ametnik, kelle nime ta öelda ei oska (hilisemalt nimetatud kui A. E.). Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja sellekohane väide ümber lükatud väärteoasjas kogutud tõenditega, esmalt tunnistajate K. O. ja R. M. ütlustega, samuti ka kohtus avaldatud ja uuritud Tallinna Vangla valveplaani esimese osaga, millise andmetest nähtub, et 25.01.2021a. kella 07.40 kuni 20.10ni viibis tööl Tallinna Vangla II korruse V-hoones valvepiirkonnas K. O. (kohtutoimik tl 33-39) ning märgitud tõendist nähtub, et 25.01.2021.a A. E. Tallinna Vanglas tööl ei olnud. Kohtu hinnangul nii tunnistaja K. O., kui ka R. M. Harju Maakohtu 08.04.2021.a antud ütlused selle kohta, et just K. O. oli selleks isikuks, keda kaebuse esitaja Oleg Nizamov 25.01.2021.a oma käitumisega solvas on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on tunnistaja K. O. kohtuistungil andnud detailseid ütlusi toimunu osas. Kohtu hinnangul saab nii detailseid ütlusi toimunud sündmuse kohta anda üksnes isik, kes on ise toimunut vahetult tajunud. Samuti on usaldusväärsed tunnistaja R. M. poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et tema jagas 25.01 V hoone II korrusel toitu koos ametnik 5 K.ga (kohtutoimik tl 17 pöördel). Tunnistajate sellekohaseid ütlusi kinnitavad ka kirjalikud tõendid ja turvakaamera salvestused, mida kohus on kohtuliku uurimise käigus avaldanud ja vaadelnud. KarS § 275 lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Vangistusseaduse § 111 lg 1 sätestab, et vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla direktor Hannes Liivak on 25.02.2020.a käskkirjaga nr 3-2/20/157 K. O. viinud alates 01.03.2020.a üle Tallinna Vangla neljanda üksuse valvuri ametikohalt, nimetades ta II klassi valvuri ametiastmele vastavale Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale (väärteoasja toimik tl 6). Vangistusseaduse § 112 lg 1 p 5 kohaselt on valvur II klassi valvurina vanglaametnik. Seega on valvur vanglaametnikuna võimuesindaja, kes täidab vangistusseaduse § 111 lg-st 1 tulenevaid ülesandeid, tagades kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve ja julgeoleku ning kaitseb avalikku korda. K. O. töötab vanglas valvurina, tema tööülesanded on välja toodud Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri (kartseri) ametijuhendis, milline on kinnitatud Tallinna Vangla direktor käskkirjaga ning seega on ta KarS § 275 mõttes võimuesindaja (väärteotoimik tl 7-10). Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt toimus sündmus ajal, kui K. O. täitis ametiülesandeid. Nii tunnistaja K. O. ütlustest kui videosalvestuselt selgub, et valvur K. O. teostas 25.01.2021.a toidujagamist kinnipeetavatele, sh ka Oleg Nizamovile, kes oli teadlik, et K. O. näol oli tegemist valvuriga, kes täitis ametikohustusi. Käesolevas väärteoasjas on tekkinud vaidlus selles, kas Oleg Nizamov tegevus suppi sisaldava ühekordse toidunõu käega löömises, millise tegevuse tagajärjel toidunõus olnud supp sattus ametniku K. O. ametiriietusele, oli ametikohustust täitva valvuri K. O. suhtes solvav või mitte. Tunnistaja K. O. ütluste kohaselt leidis see juhtum aset hetkel, mil tema koos kinnipeetavast toidujagaja R. M.ga oli 25.01.2021.a kella 17:14 ajal jagamas toitu Tallinna Vanglas, V hoone II korrusel VK09 kambris olevale vahistatu Oleg Nizamovile. Tunnistaja on kinnitanud, et Oleg Nizamov anti toitu ühekordses plastiknõus ning seda seetõttu, et viimane ei tagastanud tihti nõusid, tekitades sellega täiendavad probleeme. K. O. kinnitas, et tegelikult vanglas pakutaksegi toitu plastiknõudest, kuid see nõu, millises kaebajale toitu anti oli pehmem plastiknõu. Kohus ei pea vähetähtsaks teadmist, et K. O. on kinnitanud ka seda, et kui Oleg Nizamovile toit anti, tundis viimane huvi, küsides eesti keeles, miks toit on ühekordses nõus, näidates üles oma pahameelt Oleg Nizamov karjus ja lõi toiduluugil olnud toidunõud selliselt, et seal olev supp lendas vastu tema – K. O. riideid, mille tõttu tundis ta end alavääristatuna ja rõvedalt, riided olid määritud ja ta pidi katkestama oma töö, minema riideid vahetama. Ka tunnistaja R. M., kinnitas kohtus, et tema nägi hetke, mil valvuril olid riided suppi täis, valvur katkestas toidujagamise. Käesoleva väärteoasja materjalide juures olevast videosalvestises olevast teabest sh kohtuvälise menetleja poolt 08.02.2021.a koostatud vaatluse protokollist, protokolli lisaks olevastest fototabelitest on näha, kuidas tunnistaja K. O. (valvurina, seljas on viimasel ametiriietus) ja R. M. jagavad kambrite juures toitu. Fotodelt on näha avatud kambriluuki, kuhu on asetatud plastiknõu, fotod nr 1, 2, fotolt nr 3 on näha K. O.d, kes seisab avatud toiduluugi kõrval ning tema suunas on liikumas luugil olnud toidunõu koos vedelikuga. K. O.st ca mõne meetri kaugusel on näha seismas tunnistaja R. M. (väärteotoimik tl 11-14). Kohtu hinnangul kinnitavad need tõendid K. O. ütlusi selles, et ta suhtles läbi avatud luugi kinnipeetavaga ajal, mil kinnipeetav lõi käega vastu toidunõud ja selles olnud supp sattus tema 6 ametiriietele. Kohtu hinnangul tunnistaja K. O. ja tunnistaja R. M. kohtus antud ütlusi selle kohta, et kinnipeetav Oleg Nizamov lõi vastu toidunõud, selles olnud supp rikkus valvuri riietuse ja valvur oli sunnitud toidujagamise katkestama kinnitavad ka K. O. poolt 25.01.2021.a koostatud ettekanne, millises ta vahetult peale juhtunut kirjeldab sündmuste käiku (väärteotoimik tl 2). Samuti on kohtuväline menetleja peale juhtunut fotografeerinud K. O. seljas olnud vormiriietust, märgitud fotolt on näha, et isikul seljas olnud pluus, püksid ja kingad on määrdunud (väärteotoimik tl 5). Kohtul ei ole alust kahelda nende tõendite usaldusväärsuses, sest tõendites sisalduv info haakub nii tunnistaja K. O., kui ka tunnistaja R. M. poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et supiga piha saajaks oli just K. O., tema vormiriietus oli määrdunud. Menetlusaluse isiku Oleg Nizamov sõnul tekkis temal valvuriga sõnavahetus seetõttu, et valvur ei rääkinud temaga vene keelt, see väljendab genotsiidi ja diskrimineerimist. Samuti soovis Oleg Nizamov, et talle ei toodaks toitu ühekordsetes nõudes, kuna toidule tuleb juurde plastiku maitse, tahtis ta, et mõõdetaks toidu temperatuuri. Menetlusaluse isiku selgitustest juhtunu asjaolude kohta nähtub, et ta ei soovinud ühekordses plastnõus serveeritud toitu süüa ja lükkas selle eemale. Seda, et toidunõus olnud supp läks valvurile pihta ta sisuliselt ei eitanud, kuid väitis, et tegemist oli teise valvuriga, mitte K. O.ga. Sellekohased väited on kohus varasemalt ümber lükanud. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et KarS § 275 lg 1 objektiivse teokoosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tuvastamist on leidnud fakt, et K. O. olles avalikku korda kaitsev võimuesindaja täitis 25.01.2021.a Tallinna Vanglas kella 17:14 paiku Oleg Nizmovile toitu jagades oma ametikohustust. Kohus asub seisukohale, et KarS § 275 lg 1 koosseisus märgitud solvamine võib väljendada nii teo toimepanija verbaalses väljenduses, kui ka solvavat tagajärge tekitavas aktiivses tegevuses ametiisiku suhtes. Tunnistaja K. O. ja menetlusaluse isiku Oleg Nizamov ütlused lähevad vastuollu selles, kas menetlusalune isik oma tegevusega solvas valvurit või mitte. Oleg Nizamov on kohtus selgitanud, et tema käitumine oli tingitud pahameelest selle suhtes, et talle toitu ühekordsetes nõudes serveeriti ning tema sellise teo eesmärgiks oli esitada selle kohta kaebus, et see vastu võetaks. K. O. tunnistajana ülekuulamisel andis ütlusi aga selle kohta, et tema ametiisikuna tundis end solvatuna, alandatuna ning antud vahejuhtumi tõttu oli ta sunnitud katkestama töö ning minema riideid vahetama. Arvestades tunnistaja K. O. ütlusi ja videosalvestiselt nähtut puudub kohtul alus kahelda tunnistaja K. O. kohtus antud ütluste usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et vanglaametnikul oleks motiiv anda menetlusalust isikuid süüstavaid ütlusi. Vanglaametnik on kinnitanud, et kinnipeetu Oleg Nizamov lükkas käega toidunõud tema suunas, nõus olnud supp läks tema ametiriietusele ja ta tundis ennast sellisest tegevusest alandatud ja see kahjustas tema mainet ametnikuna vanglas. Kaebuse esitaja on leidnud, et vanglas toimub teadlik diskrimineerimine ja genotsiid. Kohtu hinnangul Oleg Nizamov sellekohased väiteid on asjakohatud, ei ole puutumuses käesoleva väärteoasja tõendamiseseme asjaoludega ning kohus jätab need tähelepanuta. Kohus selgitab Oleg Nizamovile, et juhul, kui tal on pretensioone vanglas toimuva osas, siis on tal võimalus pöörduda vangla administratsiooni poole, mitte väljendada oma pahameelt solvava tegevusega oma igapäevatööd tegeva vanglaametniku suhtes. Kohus loeb menetlusaluse isiku Oleg Nizamovi poolt kohtus antud ütlused selles, et tema ei soovinud oma tegevusega kedagi solvata ebausaldusväärseteks, sest need ei haaku kohtus tuvastatuga. Kohtu hinnangul Oleg Nizamovi tegevus - käega ühekordse toidunõu löömine toiduluugilt kambrist välja valvuri suunas, mille tagajärjel nõu sees olnud toit sattus ametiisiku vormiriietusele väljendas üheselt kaebuse esitaja halvustavat suhtumist oma ametikohustust 7 täitnud K. O.sse. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud, et K. O.l oleks olnud Oleg Nizamovi vastu mingit vihavaenu. K. O. selgitas kohtus üheselt arusaadavalt, et tema jaoks tekitas toiduga pihtasaamine alaväärset ja rõvedat tunnet, lisaks pidi ta katkestama oma tööülesannete täitmise. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et vanglaametniku jaoks on oluline tema reputatsioon teiste ametnike ja ka kinnipeetavate seas, kuid temaga juhtunut nägi pealt teine kinnipeetav – toidujagamisel osalenud R. M., seega võis juhtunu olla K. O. jaoks solvav ja tema, kui vanglaametniku autoriteeti õõnestav. Kohus asub seisukohale, et ükski avalikku korda kaitsev võimuesindaja ei pea oma ametikohustusi täites tundma end ebamugavalt, solvatuna või alavääristatuna. Kohus peab menetlusaluse isiku käitumist taunimisväärseks ning tegu isiku poolt toimepanduks eesmärgiga solvata õiguskorda kaitsvat isikut. Seega kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud tegu avaliku võimu esindajat halvustav ning alavääristav ning tema autoriteeti õõnestav. Teo on Oleg Nizamov toime pannud otsese tahtlusega, s.t ta teadis kellega oli tegu ja ta tahtis või vähemalt möönis, et temapoolne tegevus alandab ja solvab ametiülesandeid täitvat valvurit. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale on KarS § 275 lg 1 süüteokoosseisuga kaitstavaks hüveks võimu teostamise tõhusus ning avalik kord ja õigushüvena kaitstakse üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda. Seega ei eelda KarS § 275 lg 1 süüteokoosseis, et koosseisupärase teo toimepanemine leiaks aset avalikus kohas või oleks tajutav asjassepuutumatutele juuresviibivatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra üht vormi, mistõttu saab vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks. Süüteokoosseisu objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas sellise võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku käitumine leidis aset just seoses K. O. ametikohustuste täitmisega valvurina vanglas, kelle ametikohustuseks ongi avaliku võimu teostamine kinnipeetavate suhtes. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat käitumisviisi ning negatiivset suhtumist vanglas kehtivasse korda - isikut on korduvalt vanglas karistatud distsiplinaarkorras, saab kohus teha ühese järelduse selle kohta, et selline on menetlusaluse isiku tavapärane käitumismuster (kohtutoimik tl 55-57). Nimelt nähtub Tallinna Vangla poolt väljastatud Oleg Nizamovi distsiplinaarkaristuse andmetest, et isik on varasemalt olnud korduvalt kartseris seoses allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste ning muude ametnike korralduste eiramisega. Kohtu jaoks on antud teadmine isikut iseloomustavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Oleg Nizamovi käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud
Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Tallinna Vangla teabe - ja uurimisosakonna spetsialist Jane Rosar, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik
p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 8 KarS § 275 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Seega on KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas menetlusaluse isiku süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks
Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks
Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Oleg Nizamov süü suurust talle KarS § 275 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt teo toimepanemise kohta, teo intensiivsust ning tahtluse vormi. Ebatsensuursete väljendite kasutamine olnuks kohtu hinnangul üks kergemaid avalikku korda kaitsva isiku solvamise viise, kuid ametiisiku solvamine aktiivse tegevuse näol ning, kus see toimub veel vanglas teise kinnipeetava juuresolekul s.t solvav aktiivne käitumine on suunatud võimuesindaja vastu, siis tulenevalt teoviisist on isiku süü suurem, kuivõrd teo toimepannud isik näitab enda allumatust vangla reeglitele, mis võib ka teistes vahistatutes ja kinnipeetud isikutes kutsuda üles soovi käituda valvurite ja muu vangla personali suhtes lugupidamatult ja ebaväärikalt. Käesoleval kaasuses solvas Oleg Nizamov valvurit kaaskinnipeetava juuresolekul, seega kohus peab isiku süüd antud juhul mitte väga väikseks. Samuti arvestab kohus siinjuures, et Oleg Nizamov pani võimuesindaja solvamise toime otsese tahtlusega. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses ega oma ütlustes ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu, millega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuuluvad õiguskorra alla ka võimuesindaja suhtes toimepandud süüteod kinnipidamisasutuse piires. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Oleg Nizamovit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Oleg Nizamov enda sõnade kohaselt viibib Tallinna Vanglas vahistatu staatuses, viimast on korduvalt karistatud nii kriminaal – kui ka väärteokorras, kinnitab märgitud teadmist viimase suhtes väljastatud karistusregistri andmebaasi registriväljavõte. (kohtutoimik tl 40-54) Juba eelnevalt märgitud, kohtuvälise menetleja esitatud tõenditest nähtub, et Oleg on karistatud distsiplinaarkorras 42 korral, antud asjaolu arvesse võttes asub kohus seisukohale, kohtuväline menetleja on niigi olnud menetlusaluse isiku suhtes leebe ning valinud viimasele karistuse mõistmisel kergema sanktsiooni s.o rahatrahvi. 9 Kohus asub seisukohale, et eripreventiivsete kaalutluste kõrval karistuse mõistmisel peab arvestama ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Käesoleval hetkel on seda tehtud. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Kohtu hinnangul on avalikku võimu teostavate ametnike autoriteedi tagamine vanglas turvalisuse tagamise huvides, sest mida suurem on avalikku võimu teostava isiku autoriteet, seda vähem tuleb vanglas korra loomisel ning kaitsmisel kasutada sunnivahendeid, s.h jõudu. Seetõttu on vajalik vahistatutele ja kinnipeetavatele mõista anda, et lugupidamatu suhtumine avaliku võimu kaitsvate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse. Siiski ei tähenda see, et käesoleval juhul nõudnuks üldpreventsioon karistuse suurendamist. Kohtu hinnangul tagab ainuüksi asjaolu, et lugupidamatu suhtumisega võib kaasneda karistus, piisava üldpreventiivse mõju. Kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus vaidlustatud otsust karistuse liigse leebuse tõttu ka tühistada ja uue otsusega mõista karmimat karistust, tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määraga lootuses, et määratud karistus täidab oma eesmärgid. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks karistuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on karistust kohaldatud vaid ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistusemäär kaebuse esitaja süüle, kaebuse esitaja isikule ning on ka eeldatavalt küllaldane preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on väärteoasjas Tallinna Vangla turvakaamerate salvestised väärteo toimepanemise koha ja aja kohta ning salvestisi on vaadeldud nii kohtuvälise menetleja poolt kui ka kohtus (kohtutoimik tl 58, väärteotoimik 1 CD plaat toimiku tagakaanel ümbrikus).
lg 1 p 7 kohaselt peab kohus otsuse lõpposas märkima asitõendite ja muude äravõetud esemetega toimimise viisi. Kuivõrd CD plaat on teabekandja, millele on salvestatud asja lahendamiseks oluline tõendamiseset puudutav teave, millisel on asjas tõenduslik tähtsus, tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta väärteotoimikusse. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.