lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Viru Maakohtu 16.10.2014 otsuse kohaselt tuleb kinnisasjad müüa kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel. Müügist saadud tulu tuleb jagada poolte vahel vastavalt võõrandatavate kaasomandi osade suurusele. Kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). 11.05.2016 on kostja Aleksei Kruglov teinud ettepaneku hagejale kinnistute müügiks kaasomanike vahelisel kokkuleppel ja notari juures müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks. Kiri (ettepanek) on hagejale kätte toimetatud 17.05.2016. Pole tõendatud, et hageja reageeris ettepanekule. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et pooled kaotasid võimaluse leppida kokku enampakkumise vormis ja viisis. Täitmisteates tegi kohtutäitur ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning andis selleks tähtaja 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kohtutäituri antud 10 päevane tähtaeg ei vasta
Siiski ei mõjuta nimetatud minetus enampakkumise kehtivust. Enampakkumine toimus 14.05.2018 ehk poolteist aastat hiljem. Hagejal oli võimalik täita kohtuotsus vabatahtlikult või sõlmida kaasomanikega kokkulepe. Viru Maakohtu 16.10.2014 otsuses pole enampakkumise korraldajat ega tingimusi TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määratud, mistõttu oli sissenõudjad (kostjad II ja III) õigustatud kaasomanike vahelise kokkuleppe puudumisel nõudma kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ekslik on hageja seisukoht, 3 mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid kaasomanike kokkuleppel. Kuna hageja kostjate pakkumisele ei reageerinud, olid kostjad II ja III sunnitud kohtulahendi täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 toimub kinnisasja enampakkumine täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada vaid juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel asjaoludel võimalik. Hageja väidetav haigestumine ei takistanud hageja esindajal osaleda enampakkumisel. Hagejal oli võimalik osaleda elektroonilisel enampakkumisel esindaja kaudu. Isegi juhul, kui hageja ise ei saanud ebapiisavate oskuste tõttu orienteeruda ja osaleda elektroonilises oksjonikeskkonnas, oleks seda saanud kas koos hagejaga või tema eest /nimel teha esindaja või keegi lähedastest. Suulise oksjoni läbiviimine oleks olnud koormavam nii hageja enda (väidetav haigestumine) kui kostjate jaoks (arvestades, et viimased ei ela püsivalt Eesti Vabariigis). Maakohtule ei ole esitatud tõendeid hageja raske haigestumise või statsionaarsel ravil viibimise kohta. Esitatud perearsti tõendid tõendavad, et hageja ei saanud 10.04.2018 ja 11.05.2018 – 25.05.2018 kohtusse ilmuda, kuid ei tõenda seda, et hagejal oleks tervislikel põhjustel takistatud elektroonilisel täitetoimingul osalemine. Viru Maakohtu 16.10.2014 tehtud otsuse resolutsiooni kohaselt müüakse kinnistud, mitte kaasomanikele kuuluvad osad eraldi. Vastavalt maakohtu otsuse resolutsioonile jagab kohtutäitur kinnistute müügist saadud tulu poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele.
lg 2 järgi peab elektroonilise enampakkumise võitja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval § 93 lõikes 3 sätestatud viisil. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast 1/10 tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval. Kohtutäituri ametialase konto väljavõttega on tõendatud, et kostjate maksed on tehtud tähtaegselt ning hageja väited vastupidisest on alusetud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pidi maakohus tunnistama enampakkumise nurjunuks. Kuigi enampakkumise alghind oli 107000 eurot (82 000 + 25 000), pakkusid kostjad II-III mõlema kinnistu eest kokku 53 000 eurot ehk alla alghinna.
lg 1 p 2 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses; 2) leidis maakohus vääralt, et hageja haigestumine oli selline, mis ei seganud enampakkumisel osalemist. Hageja tõendas haigestumist; 3) ei olnud hageja kohustatud osalema enampakkumisel esindaja kaudu, see oli vaid võimalus. Hageja rõhutas, et soovib enampakkumisel osaleda isiklikult, mitte esindaja kaudu; 4 4) ei andnud kohtutäitur hagejale võimalust leppida kokku kostjatega II-III enampakkumise korras. Sellega rikuti AÕS § 77 lõiget 1. 6. Kohtutäitur vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Sissenõudjale võlgnetavaks summaks on 50% tulemist. Kohtutäitur on õigesti rakendanud
Kuna enampakkumise võitjad (kostjad II ja III) on täitemenetluses sissenõudjate positsioonis, kelle nõue on 50% tulemist, millest on maha arvatud kõik müügiga seotud kulud, siis pidid nad maksma ainult tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa. Esitatud apellatsioonikaebusest on näha, et hagejale on antud menetlusabi ning hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mis näitab hageja majanduslikku olukorda. Seega võib järeldada, et hagejal puudusid rahalised vahendid enampakkumistel osalemiseks. Maakohus leidis õigesti, et hageja haigestumine ei olnud selline, mis oleks takistanud täitetoimingul osalemist.
lg 1 p 2 järgi, kuna enampakkumisel osaleja ei teinud pakkumist vähemalt alghinna osas, ei ole õige. Kohtutäituri vahendusel kaasomandi lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise läbiviimiseks kaasomandis oleva asja suhtes esitasid avalduse täitemenetluse alustamiseks kaks kaasomanikku - A. Kruglov ja J. Kruglova. Hüpoteetiliselt on sellises menetluses kõik kaasomanikud, sh ka hageja, samal ajal nii sissenõudjad kui ka võlgnikud. Teisalt selleks, et isikut saaks sissenõudjaks pidada, tuleb tal esitada täitmisavaldus. Enampakkumise toimumise ajal ei olnud hageja sissenõudjaks vaid võlgnikuks, sest ta ei olnud täitmisavaldust esitanud. Asja materjalidest nähtub, et enampakkumisele pandi kaks kinnisasja - üks, X, alghinnaga 82000 eurot ja teine, X, alghinnaga 25000 eurot. Kohtutäituri koostatud aktide kohaselt pakkus A. Kruglov X kinnistu eest alghinna 82000 eurot ja X kinnistu eest 25000 eurot. Kohtutäitur arvestas, et sissenõudjale võlgnetavaks summaks on 50% tulemist, millest on maha arvatud kõik müügiga seotud kulud. Kuna sissenõudja positsioonis oli üks kaasomanik, siis pidi ta
lg 2 ja § 95 lg 2 alusel tasuma ostuhinnana vaid võlasumma (s.o 50% ostuhinnast, müügiga seotud kuludest ning korteriomandil lasuvatest kohustustest), mitte aga täieliku ostuhinna. 5 Hageja väide, et enampakkumisel osalenud kaasomanik oleks pidanud tasuma kinnistute eest täishinna, ei ole õige. Kaasomanik tegi alghinna osas pakkumise, kuid tasus õigesti 50 %.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.