järgi lühimenetluses Natalia Duškina Sergei Erstorf – isikukood 37808070238; määratlemata kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxxharidusega; elukoht: xxx xx-xx, xxx; viibimiskoht: xxx; töökoht: xxx; 3 kehtivat kriminaalkaristust, 2 kehtivat väärteokaristust Tõkend: vahistamine Leelo Viil Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Sergei Erstorf
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Sergei Erstorfile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 02.04.2021, s.o 1 (üks) päev, kandmisele jääb 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1448 Sergei Erstorfile mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o 5 (viis) aastat vangistust, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda Sergei Erstorfi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 03.04.
lg 2 järgi muu hulgas sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 11 kuuks, juhtis tahtlikult 02.04.2021 kella 03.17 paiku Tallinnas Raadiku sillal mootorsõidukit Citroen Berlingo, reg/nr xxxxxx, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti Sergei Erstorf juhtis uuesti ja tahtlikult 03.04.2021 kella 19.15 paiku Tallinnas Pärnu mnt xx juures mootorsõidukit Volkswagen Transporter, reg/nr xxxxxx, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Sergei Erstorf 10.03.2021 jõustunud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-1448 temale mõistetud lisakaristuse täitmist. Seega pani Sergei Erstorf toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KrMS §-is 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o
Kohtu seisukoht ja põhjendused 2 Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sergei Erstorfile on esitatud süüdistus selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest.
sätestab vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Tegude toimepanemise asjaoludes, kvalifikatsioonis ja süüdistusaktis nimetatud tõendite lubatavuses vaidlust ei ole. Kohtuistungil süüdistatav Sergei Erstorf selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Sergei Erstorf nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kahetseb tehtut. Sergei Erstorf on kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistanud, et 02.04.2021 kella 03.17 paiku juhtis ta Tallinnas, Raadiku sillal, sõidukit Citroen Berlingo, reg.nr xxxxxx, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Tema selgituste kohaselt sõitis ta koju. Olles Lasnamäel silla peal, peatas teda politsei. Kontrollimise käigus selgus, et tema juhtimisõigus ei kehti. Ta teadis, et ei tohi sõita. Juhiluba on ära võetud 11 kuuks. Sõiduk Citroen Berlingo, mille registreerimisnumbrit ta ei mäleta, on rendiauto. Tuttav T. andis sõiduki talle kasutada (lk 18). Sõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinnitavad ka tunnistaja Margus Koppeli ütlused, mille kohaselt olles 02.04.2021 tööl politseipatrullis, kontrollis ta koos kolleegidega Raadiku sillal kell 03.17 sõiduautot registreerimisnumbriga xxxxxx. Sõidukit juhtis Sergei Erstorf, kellel puudus juhtimisõigus. Juhtimisõigus oli tal karistusena ära võetud (lk 10). Isiku kinnipidamise protokolli ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse järgi peeti Sergei Erstorf 02.04.2021 kell 03.17 kinni Tallinnas, Raadiku sillal ning ta kõrvaldati mootorsõiduki Citroen Berlingo, reg.nr xxxxxx, juhtimiselt, kuna tuvastati, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning vastava sõiduki kasutamise õigus (lk 3-7, 9). Harju Maakohtu 09.03.2021 otsuse kohaselt võeti Sergei Erstorfilt juhtimisõigus lisakaristusena ära 11 kuuks (lk 41-43). Kohtuotsus jõustus 10.03.2021 (lk 56). Juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka väljatrükk juhtimisõiguse andmetega ning Transpordiameti vastus PPA nõudekirjale, mille kohaselt Sergei Erstorfilt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 10.03.2021 kuni 09.02.2022 ning otsus on täitmisele pööratud (lk 11, 14-17). Seega võttes arvesse, et Sergei Erstorfilt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud 11 kuuks ning karistus ka täitmisele pööratud, on tuvastatud, et Sergei Erstorf, juhtides mootorsõidukit 02.04.2021, hoidis kõrvale temale kohtuotsusega määratud lisakaristuse täitmisest. Samuti tunnistas Sergei Erstorf, et juhtis 03.04.2021 Tallinnas, Pärnu mnt xx juures, sõidukit Volkswagen Transporter, reg.nr xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Tema ütluste kohaselt soovis ta sõita Järvele Circle K tanklasse. Politsei peatas ta vilkuritega ning kontrollimisel selgus, et tema juhtimisõigus hetkel ei kehti. Ta teadis, et ei tohi sõita. Juhiluba on ära võetud 11 kuuks (lk 31). 3 Sõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinnitavad lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja Andis Koppeli ütlused, mille kohaselt täites politsei tööülesandeid 03.04.2021 märkas kella 19.15 ajal Pärnu mnt xx juures liikumas mootorsõidukit Volkswagen Transporter, reg.nr xxxxxx. Sõidukit juhtis Sergei Erstorf, kellel puudus juhtimisõigus. Juhtimisõigus oli tal karistusena ära võetud Harju Maakohtu kohtuotsusega 1-21-1448 (lk 28 pöördel). Sergei Erstorfi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 03.04.2021 kell 19.15 peeti ta kinni Tallinnas Pärnu mnt xx juures (lk 22-24). Samas kõrvaldati ta ka sõiduki Volkswagen Transporter, reg.nr xxxxxx, juhtimiselt LS 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (lk 26). Kõnealune sõiduk teisaldati Tallinnas, Rahumäe tee 6/1, asuvasse hoiukohta (lk 27). Kohtule esitatud õiendite kohaselt on sõiduki Volkswagen Transporter, reg.nr xxxxxx omanikuks V. E. ja kasutajaks Sergei Erstorf, kuid juhtimisõigust viimasel ei ole, kuna see on äravõetud 10.03.2021 (lk 29). Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega võeti Sergei Erstorfilt juhtimisõigus lisakaristusena ära 11 kuuks (lk 41-43). Kohtuotsus jõustus 10.03.2021 (lk 56). Juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka Transpordiameti vastus PPA nõudekirjale, mille kohaselt Sergei Erstorfilt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 10.03.2021 kuni 09.02.2022 ning otsus on täitmisele pööratud (lk 11, 14-17). Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest, oli Sergei Erstorfilt juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud 11 kuuks ja karistus ka täitmisele pööratud, kuid juhtides mootorsõidukit 03.04.2021, hoidis ta kõrvale temale kohtuotsusega määratud lisakaristuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist
sätestatud teo objektiivse koosseisu realiseerimine Sergei Erstorfi poolt nii 02.04.2021 kui ka 03.04.2021. Subjektiivsest küljest eeldab
vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu ning teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtes või mööndes seda. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta teadis mõlemas episoodis, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Mõlemal korral on ta kinnitanud, et ta teadis, et ei tohi sõidukit juhtida. Seega leiab kohus, et mõlemad episoodid on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Sergei Erstorf hoidis teadlikult kõrvale lisakaristuse täitmisest, seega on Sergei Erstorfi süü temale
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kummaski episoodis ei ole tuvastatud. Sergei Erstorf on süüvõimeline ning
järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistataval on olemas alaline sissetulek ning töökoht. EMTA andmetel oli Sergei Erstorfile 2020 tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 6038 eurot ning tema keskmine päevasissetulek on olnud 11,90 eurot (lk 12). 25.05.2021 toimunud kohtuistungil Sergei Erstorfi selgitas, et tema igakuine sissetulek on 15004 1800 eurot ning tal on mõningad suuremad võlgnevused, mida ta tasub. Samuti toetab ta materiaalselt oma 20-aastast last. Sergei Erstorf on Harju Maakohtu 05.04.2021 määrusega vahistatud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Sergei Erstorfil lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, siis on kaheldav, kas Sergei Erstorfil oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et Sergei Erstorf on isikuks, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kuigi prokurör, Sergei Erstorf ja tema kaitsja paluvad süüdistatavale rahalise karistuse määramist, ei pea kohus seda süüdistatava käitumist ja suhtumist õiguskorda arvestades võimalikuks. Vaatamata eelnevale karistatusele on Sergei Erstorf jätkanud süütegude toimepanemist, mis viitab süüdistatava õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud. Seega oleks rahalise karistuse kohaldamine Sergei Erstorfi suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning see ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et Sergei Erstorfi tuleb karistada vangistusega. Hinnates süü suurust
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Sergei Erstorfile inkrimineeritakse kahe kuriteoepisoodi toimepanemist, mis on toime pandud kahel järjestikusel päeval. Kuigi 02.04.2021 kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt kuni kõrvaldamise põhjuse ära langemiseni, siis seda nõuet ta eiras juba järgmisel päeval, asudes uuesti sõidukit juhtima. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesolevalt temale süüks arvatud kuriteod on ta toime pannud katseajal. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud kahetsust. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammääras. Võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus Sergei Erstorfile karistuseks 3 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra.
Sergei Erstorf pani käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod toime katseajal.
lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Süüdistatavat karistati Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega nr 1-21-1448
lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi vangistusega, mida osaliselt ei pööratud täitmisele. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süüteod on toime pandud katseajal, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on vangistus 5 aastat.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse alguseks lugeda 03.04.2021, mil süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni (lk 50-52). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Sergei Erstorfi menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid 5 tuvastatud ei ole. Sergei Erstorf ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu ning ta ei ole taotlenud ka vastava teabe väljanõudmist kohtu poolt. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Sergei Erstorf on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Sergei Erstorfi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Sergei Erstorfilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 506,40 eurot ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot. Seega tuleb Sergei Erstorfilt välja mõista menetluskulud kogusummas 1382,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Sergei Erstorfile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 115,20 eurot. Aulike Salo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.