Obsah (7)

§ 184§ 68§ 74§ 121§ 65§ 56§ 58

Kriminaalasi nr. 1-21-3191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 10.06.2021.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk Aime Iva

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat,

§ 68

lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust,

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga ja allutamisega käitumiskontrolli nõuetele Elukoht: enne vahistamist xxx xx-xx, xxx viibib vahistatuna xxx Ei tööta Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetlus 21231500372 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Šandor Korsunov

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.10.2020.a Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-20-7143 mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 28 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamisest, s.o 21.02.

1. a. Tõkend – vahistamine- Šandor Korsunovi suhtes jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt on kannatanu esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 2 sätestatud taotluse, s.t kannatanu soovib, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Šandor Korsunovilt riigi tuludesse: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 876 eurot; KrMS 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 773.52 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Šandor Korsunovil menetluskulude
2. 52 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99921700025967 ja selgitus „Šandor Korsunov, kriminaalasi 1-21-3191, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda 96 eurot (teise kaitsja poolt toimikuga tutvumise tasu). Asitõendid ja salvestised DVD-plaat 21.02.2021 Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisega ja patrullpolitseinike rinnakaamerasalvestistega asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Šandor Korsunovit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on varasemalt Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega nr 1-15-8579 süüdi tunnistatud

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas 21.02.2021 kella 16.30 ajal aadressil xxx xx-xx, xxx, Harju maakond, lõi enda elukaaslast XXt korduvalt jalaga vastu kannatanu vasakut reit. Seejärel Š. Korsunov lahkus korterist ning tulles tagasi kella 16.50 ajal lõi kannatanut korduvalt rusikaga pea piirkonda. Seejärel võttis Š. Korsunov kannatanu kaelast kahe käega kinni ning kägistas teda, mille tagajärjel tundis kannatanu õhupuudust ning tema silme eest läks mustaks. Kui kannatanul õnnestus Š. Korsunovi haardest vabaneda, haaras Š. Korsunov kannatanu juustest kinni ja paiskas kannatanu külili vastu põrandat, tõmmates kannatanul peast juukseid välja. 2 Mõne aja pärast lõi Š. Korsunov kannatanut, kes hoidis süles nende ühist 2-kuust beebit, uuesti rusikaga kaks korda pea piirkonda ning seejärel lükkas kannatanu diivanile. Seejärel lõi Š. Korsunov kannatanut ühe korra rusikaga vastu vasakut rinda ning koheselt peale seda lõi kannatanut ühe korra rusikaga vastu vasakut õla piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Š. Korsunov kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi – vasaku jala reiel punetus, vasakul rinnal lillat värvi hematoom, vasaku käe õlavarrel lillakassinist värvi hematoom, vasakul pool kaelal kriimustused ja punetus, näol vasakul pool otsmikul muhk, otsaesise vasakul küljel paistetus ja kollast värvi hematoom, punetus ja kiilas koht peanahal. Sel moel pani Šandor Korsunov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtu seisukoht Süüdistatav Šandor Korsunov tunnistas end süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud. Kuivõrd süüdistatav enda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud, siis kohus võtab otsuse tegemisel arvesse tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega nähtub, et 21.02.2021 on tuvastatud XXl punetused vasaku jala reiel, vasakul rinnal, kriimustused ja punetus vasakul pool kaela peal, muhk vasakul pool otsmikul. Fotol nr 8 on vaade XX peast tõmmatud juustele. Isiku täiendaval läbivaatusel 22.02.2021 tuvastati XXl vasaku käe õlavarrel lillakassinist värvi hematoom, vasakul rinnal lillat värvi hematoom, punetus ja kiilas koht peanahal, kaela vasakul küljel kriimustused, otsaesise vasakul küljel paistetus ja kollast värvi hematoom. Tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja Kaja Ranna ütlustest nähtuvalt oli 21.02.2021 väljakutse xxx xx korterisse xx, kus toimub perevägivald. Kohale jõudes kell 17.37 nägid trepikojast väljumas meesterahvast, kelleks osutus Šandor Korsunov ja kes ütles, et korteris xx oli tal elukaaslasega tüli. Šandor Korsunovi näol oli näha kriimustusi. Korteris xx viibinud XX rääkis, et Šandor oli terve päeva alkoholi tarvitanud ja oli süüdistanud teda lapsega mittetegelemises, süüa mittetegemises ja oli nimetanud teda üldse halvaks elukaaslaseks. Kannatanu sõnul oli Šandor Korsunov teda tirinud juustest nii, et need tulid peast, oli löönud teda jalaga vastu jalga ning käega vastu vasakut rinda, mille tagajärjel tundis valu ning reiel ja rinnal oli näha punetusi. Lisaks oli X otsmikul hematoom ja kaelal kriimustused. Toas viibis laps. Tunnistaja AA ütluste kohaselt kirjutas X 21.02.2021 kella 16 ajal talle Messengeri, et teda pekstakse kodus ja palus tal kutsuda politsei. Peale konflikti saatis X enda vigastustest pilte. Nägi piltidelt X peas kiilas kohta, paremal rinnal ja kehal hematoome. Kui ta Xga peale juhtumit kokku sai, rääkis X, et tüli Šandor Korsunoviga oli tekkinud sellest, et ei teinud süüa, Šandor oli hommikust alates õlut joonud ning kui X oli talle öelnud, et neil ei ole kodus süüa, muutuski Šandor agressiivseks. Vaatamata sellele, et tunnistajad Kaja Rand ja AA vahetult Šandor Korsunovi ja XX konflikti ja löömist pealt ei näinud, saab nende ütlusi arvestada tõendina KrMS § 66 lg 21 punkt 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Tunnistaja Kaja Ranna ütluste kohaselt rääkis kannatanu talle löömisest vahetult pärast konflikti ja AA ütluste kohaselt sai ta konfliktist ja vägivallast X suhtes teada talle XX poolt saadetud messengeri sõnumist ja vigastusi kajastavatest piltidest. 3 Tunnistaja Kaja Ranna ütlusi ja kannatanu olemist politsei saabumisel tema suhtes toimepandud vägivalla mõju all kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud rinnakaamerasalvestust. Nimelt nähtub sellelt, et juhtunust rääkimise ajal kannatanu nutab, patrullpolitseinikud üritavad teda rahustada. Samuti haakuvad asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatu ja tunnistaja Kaja Ranna ütlused selles, mida rääkis talle kannatanu. Tunnistaja AA ütlusi ja kannatanu poolt vahetult konflikti mõju all olemist tõendab asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud tunnistaja kõne häirekeskusele, millest nähtuvalt AA annab teada, et sõbranna XX kirjutas Facebookis Messengeris, et xxx xx korteris xx mees lööb naist väga tugevasti. Kirjutas, et „Kutsu politsei palun“ ja saatis aadressi. Mehe nimi on Šandor Korsunov. Kannatanu poolt vahetult konflikti mõju all olemist kinnitab ka asitõendi (XX mobiiltelefoni) vaatlusprotokoll, milles vaadeldud rakenduse „Messenger“ vahendusel peetud vestlust XX ja rakenduse „Messenger“ kontakti AP vahel. 21.02.2021 kuupäevaga vestlusi avades on alates kell 16.47 telefoni kasutaja ja „Messenger“ kontakt AP teineteisele sõnumeid saatnud. Viimaseid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis, millest nähtub, et XX küsib, kuhu pöörduda perevägivallaga, kirjeldab peksmist. Kell 16.56 kirjutab, et kui tal oli laps süles, peksis teda jalgadega täie jõuga, jalg on väga valus, jõudis vaevalt voodini, et last mitte maha pillata. Viimasena palub sõbrannat kiirustada helistamisega politseisse sest ta (süüdistatav) võtab lapse ära. Seega asitõendi vaatlusprotokollid tõendavad kannatanu poolt vahetult konflikti mõju all olemist. Lisaks kinnitavad isiku läbivaatuse protokollid kannatanul vigastuste asukohti kohtades, mida kannatanu on nimetanud tunnistajatele, kuhu ja kuidas süüdistatav teda lõi. Asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestusega, milles vaadeldud politseitöötajate rinnakaamera salvestusi näitab eredalt kannatanu emotsioone, kartust ja hirmu tundmist elukaaslase ees ja muret lapse pärast. Kannatanu ise on kohtueelses menetluses ülekuulamisel andnud ütlusi, et 21.02.2021 kella 16.30 tekkis tema ja Šandori vahel konflikt. Šandor oli alkoholijoobes ja sai vihaseks sellepärast, et ta ei teinud süüa. Kannatanu rääkis ülekuulamisel üksikasjalikult Šandor Korsunovi poolt tema peksmisest nii rusikatega, kui jalgadega, samuti kägistamisest ja juustest haaramisest ning põrandale paiskamisest. Kannatanu ütlustest tulenevalt peksis süüdistatav teda ka ajal, mil ta hoidis last süles. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et Šandor ei ole teda löönud, ainult tõuganud, tema ise alustas tüli, tekitas ise valu elukaaslasele, kägistas teda. Šandoril olid vigastused näol. On tegelenud neli aastat poksiga. Kohus nõustub prokuröriga, et isiku läbivaatuse protokollides kannatanul tuvastatud kehavigastused ei saanud kuidagi tekkida üksnes tõukamisest. Selliste mitmete vigastuste tekitamiseks on vajalik jõu kasutamine. Asjaolu, et kannatanu on tegelenud pikemat aega kõrgel tasemel poksiga ei lükka ümber süüdistatava poolt kannatanu löömist jalaga, rusikatega, juuste väljakiskumist. Juhul, kui uskudagi kannatanut, et poksiga tegelenud tugev naisterahvas kägistas süüdistatavat, siis olnuks Šandor Korsunovil punetus või kriimustused kaelal, seal neid aga tuvastatud ei ole. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt on Šandor Korsunovil tuvastatud kriimustused mõlema silma all, lõuapiirkonnas, vasakul oimukohal, vasaku kulmu all ja marrastus alahuulel. Seega vigastused pigem näo keskosas ja üleval pool. Nimetatud vigastuste olemasolu on seletatav kannatanu poolt oma ütlustes kirjeldatuga, et kui süüdistatav kägistas teda kahe käega kaelast, tekkis tal õhupuudus ja silme eest läks mustaks. Haardest vabanemiseks kriimustas mõlema käega süüdistatava nägu. 4 Kohus leiab, et kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused on tõesed, sest need haakuvad teiste tõenditega: isiku läbivaatuse protokollidega, tunnistajate ütlustega, asitõendi – politseitöötaja rinnakaamera salvestuse vaatlusprotokolliga, Häirekeskusesse tehtud kõne salvestuse vaatlusprotokolliga. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlusi tema suhtes toimepandud vägivalla kohta kinnitab ka asjaolu, et Šandor Korsunov tunnistas kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi, kuigi kohtueelses menetluses on eitanud rusikatega löömist ja tunnistanud löömist peopesaga ning eitanud löömist ajal, mil kannatanu süles oli laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaaltoimiku materjalidega ja kohtus süüdistatava enda süüdi tunnistamisega on tõendatud, et Šandor Korsunov pani 21.02.2021. a süüdistuses nimetatud kellaaegadel toime XX suhtes kuriteo, so lõi korduvalt jalaga vastu kannatanu vasakut reit, lõi korduvalt rusikaga pea piirkonda, kägistas kaelast, haaras juustest ja paiskas vastu põrandat, tõmmates peast juukseid välja, lõi vastu vasakut rinda ja õlavart. Selle tulemusena sai XX tervisekahjustused -vasaku jala reiel punetus, vasakul rinnal lillat värvi hematoom, vasaku käe õlavarrel lillakassinist värvi hematoom, vasakul pool kaelal kriimustused ja punetus, näol vasakul pool otsmikul muhk, otsaesise vasakul küljel paistetus ja kollast värvi hematoom, punetus ja kiilas koht peanahal. Kannatanu on tunnistanud, et löömiste tagajärjel tundis ta valu. Kohus peab seda usutavaks, sest jalaga ja rusikaga löömine, aga samuti juuste välja tõmbamine tekitab valu. Kohus leiab, et Šandor Korsunovi tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi.

Esiteks on Šandor Korsunov väärkohelnud oma elukaaslast, oma lapse ema s.o lähedast isikut

§ 121lg 2 p 2 mõttes.

Nii süüdistatav kui ka kannatanu on avaldanud, et 21.02.2021.a sündmuste ajal olid nad elukaaslased, neil on ühine laps. Teiseks on Šandor Korsunov pannud kehalise väärkohtlemise toime korduvalt. Ta on Viru Maakohtu 18.11.2015. a otsusega kriminaalasjas 1-15-8579 süüdi tunnistatud

§ 121

järgi (alates 01.05.2015 kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi) ja mõistetud karistus ei ole kustunud.

Kohtu hinnangul on Šandor Korsunov teo toime pannud kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Šandor Korsunov tegutses tahtlikult, sest löömine rusikaga, jalaga, juustest kinni hoides maha paiskamine on eesmärgipärased tegevused. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse, et Šandor Korsunov lõi oma elukaaslast. Lööke oli palju ja need tabasid erinevaid kehapiirkondi, tõmbas juuksed välja. Tegemist ei olnud lühiajalise tegevusega, sest vahepeal süüdistatav lahkus korterist ja tagasi tulles jätkas vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Kuna XX vigastused ei olnud siiski rasked, hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Prokurör leidis, et karistust raskendava asjaoluna saab arvestada süüdistatava poolt isikuvastase kuriteo toimepanemist alaealise lapse juuresolekul (

§ 58p 13).

Kohus on siiski vastupidisel seisukohal ja seda põhjusel, et kannatanu süles olnud laps oli 2-kuune.

§ 58

p 13 arvestamisel raskendava asjaoluna ei piisa kohtu arvates ükskõik millises vanuses alaealise lapse 5 lihtsalt juuresolekust vägivalla toimepanemisel, vaid oluline on, et laps vägivalda ka tajub ja see häirib teda. 2-kuune laps võis küll ajal, mil ta oli XX süles, näha Šandor Korsunovi poolt ema peksmist, kuid sellises vanuses laps ei ole võimeline aru saama toimunu tähendusest. Eeltoodu alusel ei arvesta kohus

§ 58p 13 süüdistatavale karistuse mõistmisel raskendava asjaoluna.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanuga leppimist. Süüdistatav vabandas kannatanu ees ja kannatanu on talle andestanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad süüdistataval rahalised vahendid, teda on korduvalt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Seega taas järjekordse kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mistõttu karistab kohus süüdistatavat vangistusega. Hinnates süü suurust keskmiseks ning arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, mõistab kohus Šandor Korsunovile karistuseks 1 aasta vangistust. Lühimenetluse tõttu kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb vangistu 8 kuud. Süüdistatav on talle omistatud kuriteo toime pannud Pärnu Maakohtu 14.10.2020.a otsusega nr 1-20-7143 mõistetud katseajal, seega tuleb kohaldada

§ 65

lg 2 sätteid ning suurendada mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Pärnu Maakohtu 14.10.2020.a otsusega on Šandor Korsunovi ärakandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi

§ 74lg 1, 3 alusel kohaldamata katseajaga 4 aastat.

Seega tuleb mõistetud karistust suurendada 1 aasta 11 kuu 28 päeva võrra ning liitkaristuseks jääb 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et mõistetud vangistuse võib

§ 74

lg 5 alusel jätta täitmisele pööramata, allutades süüdlase elektroonilisele valvele. Šandor Korsunov on korduvalt, vaatamata küllalt noorele eale, kriminaalkorras karistatud. Käesoleva kuriteo elukaaslase vastu pani ta toime katseajal. Šandor Korsunov on ka varasemalt pannud toime kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda karistatud Viru Maakohtu 18.11.

1. a otsusega ja milline karistus ei ole kustunud. Šandor Korsunovil on kokku neli kehtivat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Šandor Korsunov soovib elama asuda kannatanu juurde. Kannatanu on öelnud, et varasemalt lõi Korsunov teda ülepäeviti. Alkoholi tarvitades ei pruugi Šandor Korsunov ennast jällegi kontrollida ja võib muutuda elukaaslase suhtes taas vägivaldseks. Kohtu hinnangul ei ole Šandor Korsunovi motiveerinud õiguskuulekalt käituma ei ühises kooselus kannatanuga sündinud laps ega eriala omandamine. Katseajal uue kuriteo toimepanemine on kõige raskem rikkumine, mis näitab, et ei ole õigustanud varasema kohtu poolt antud usaldust, s.o anda võimalus mitte minna kinnipidamiskohta karistust kandma. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib jätkuvalt tingimisi vabastatuks, ka mitte elektroonilise valvega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on elamispinna, kuhu süüdistatav vabanedes elama asuks, üürileping sõlminud kannatanu elukaaslase emaga kuni 31.08.
2. Seega, kas nimetatud kuupäevast edasi saab süüdistatav seal elada, puudub selgus.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata Šandor Korsunovi eelvangistuses alates 21.02.2021 .a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise algust kinnipidamisest, s.o 21.02.

1. a. Šandor Korsunovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 6 KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda või määrata hüvitamisele ositi. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Šandor Korsunovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsjaks Jelena Benelovenskaja, asenduskaitsjana oli kohtueelses menetluses Kristina Suvalova. Kohus peab põhjendatuks jätta riigi kanda teise kaitsja poolt toimikuga tutvumise tasu 96 eurot. Šandor Korsunovilt kuulub kaitsjatasudest väljamõistmisele 773.52 eurot. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Šandor Korsunovil ilmselgelt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude, kokku
2. 52 eurot, osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kannatanu teavitamine Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanu esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 2 sätestatud taotluse, s.t kannatanu soovib, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Kannatanu on küll kohtuistungil selgitanud, et on andestanud ja soovib jätkata ühist kooselu Šandor Korsunoviga, kuid selleks, et ära hoida võimalikku vägivalda on põhjendatud sellise teavituse edastamine kannatanule. Asitõendid ja salvestised Käesolevas kriminaalasja toimikus asuvad DVD-plaat 21.02.2021 Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisega ja patrullpolitseinike rinnakaamerasalvestistega. Kohus jätab need KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p
3. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav 22.06.2021.a kell 12.
4. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7