lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - määratud kaitsja tasud kogusummas 1432,80 eurot; - kohtuarstliku ekspertiisikulu summas 84 eurot. Alla Zozulya kohta riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvad andmed – kustutada registritest kohtuotsuse jõustumisel.
lg 2 alusel jätta kannatanu XX esindaja Vahur Kivistiku poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Mõista Eesti Vabariigilt kannatanu XX kasuks 2766 eurot koos käibemaksuga valitud esindajale osutatud õigusabi tasu katteks. Asitõendid ja salvestised: - 3 CD-plaati, 1 mälupulk salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 25.01.
p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - Sotsiaalkindlustusameti pensionitunnistuse koopiad XX osas /t kd 1 lk 121/; - XX osas Ida-Tallinna Keskhaigla 04.05.2018.a epikriis /t kd 1 lk 122-123/; - saatekiri, Magdaleena Tervisekeskuse OÜ dr. Kaja Pohla poolt 20.09.2018.a välja antud arstitõend nr 4568 /t kd 1 lk 125, 125-126/; - 11.05.2018.a kuriteoteade /t kd 1 lk 129-130/; - Ida-Tallinna Keskhaigla 04.05.2018.a epikriis /t kd 1 lk 131/; - 04.05.2018.a VV koostatud ettekanne Kesklinna politseijaoskonna politseikolonelleitnant Kaido Saarniidule /t kd 1 lk 142-143/; - 05.11.2019.a ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel koostatud isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 19E-PÕI0202 /t kd 1 lk 144-145, 146-153, 154/; - asitõendi vaatlusprotokoll (häirekeskuse kõnesalvestused), tõlge, CD-plaat /t kd 1 lk 156, 157159, 160-163, 179/; - 04.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (vaadeldud videolõik), tõlge, CD-plaat /t kd 1 lk 164165, 166-167, 168/; - A. Zozluyla poolt esitatud fotod /t kd 1 lk 180-183/; Muu iseloomustav materjal: - tsiviilhagi /t kd 1 lk 127-128/; - 11.03.2019.a XX menetluskukude nimekiri /t kd 1 lk 132-133/; - A. Zozulya karistusregistri väljavõte /t kd 1 lk 169/; - A. Zozulya tõend isiku maksustatava tulu kohta /t kd 1 lk 170/; - kaaskiri A. Zozulya DNA proovi, DNA proovi võtmise vormi ja sõrmejälgede kaardi registrisse kandmiseks /t kd 1 lk 171/; - määratud kaitsjaga seotud menetluskulusid kinnitavad dokumendid /t kd 1 lk 172-173, 174178/; - 27.12.2018.a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus kriminaalasjas nr 18730000190 /t kd 2 lk 80-82/; - 23.09.2019.a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus kriminaalasjas nr 18730000190 /t kd 2 lk 83-85/; Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Kaitsja taotles kriminaalasja materjalidele lisada: - 29.07.2019 kaitsja taotlus prokurörile
korras, 11.02.2020.a kaitsja taotlus prokurörile
Zozulyale adresseeritud kohtukutse, 22.05.2018.a kannatanu A. Zozulya ülekuulamise protokoll /t kd 2 lk 60, 61-62/; - uurija Irina Tšugart’i koostatud õiend kriminaalasjas nr. 18231600941 /t kd 2 lk 63/; 3 - kriminaalmenetluse nr 18730000190 alustamise ja uurimisalluvuse teatise /t kd 2 lk 64-65/; - uurija Irina Tsugart’i koostatud õiend kriminaalasjas 18730000190 /t kd 1 lk 66/; - süüteoteate vorm, tõlge /t kd 2 lk 67-68, 69-70/; - 25.10.2018.a PPA vastuskiri /t kd 2 lk 71/; - prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus kriminaalasjas nr 18231600941 /t kd 2 lk 72-73/; - kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus kriminaalasjas 18730000190 /t kd 2 lk 7477/; - põhistused kriminaalmenetluse lõpetamise juurde /t kd 2 lk 78-79/ Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu kannatanu XX poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest t kd 1 lk 135 alt 6-s rida, algab sõnadega ,,tüdruku ema’’. Prokurör, kanntanu esindaja vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja ülekuulamise protokollist avaldati järgmine lause: ,,tüdruku ema lõi mulle rohkem kui 5 korda mõlema käe rusikatega vastu õlga’’. Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja NN poolt kohtueelsel menetlusel 02.10.2018.a antud ütlustest t kd 1 lk 138 ülevalt teine lõik, algab sõnadega ,selleks’’ kuni sidekriipsuni. Prokurör vaidles sellisele avaldamisele vastu ja pidas terve lause avaldamist põhjendatutuks. Kannatanu esindaja vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse, avaldas lause terves ulatuses ja ülekuulamise protokollist avaldati järgmine lause: „Selleks proovis ta haarata karuselli käepidemest, kuid mina sain aru, et tema tabas just karuselli keerutavat tüdrukut ning haaras teda – mina istusin piisavalt kaugel, seega ei näinud, millisest tüdruku kehaosast see naisterahvas haaras.“ Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja NN poolt kohtueelsel menetlusel 02.10.2018.a antud ütlustest t kd 1 lk 138 viimasest lõigust keskelt, algab sõnadega ,,kui tema ema’’. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid taotlusele vastu. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja ülekuulamise protokollist avaldati järgmine lause: ,,Kui tema ema pööras temale tähelepanu, näitas tüdruk emale, et temal oli külg valus’’. Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja JJi poolt kohtueelsel menetlusel 03.10.2018.a antud ütlustest t kd 1 lk 141 ülevalt esimesest reast algav 1 lause, algab sõnaga ,,politsei’’. Prokurör, kannatanu esindaja vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja ülekuulamise protokollist avaldati järgmine lause: „Politsei juuresolekul tüdruku ema käitus hüsteeriliselt, siis kutsus ta oma tütre, kes ütles, et temal on väga valus, valutas kõht, samas mina sain tüdruku käitumisest aru, et laps mängis ette.“ Kohus avaldas Alla Zozulya 22.05.2018.a kannatanuna ülekuulamise protokollist (t kd 2 lk 62): „Kriminaalasja raames minul nõudeid ei ole, kuna tütrel ei tekkinud sellest naisterahva tegevusest mingit tervisekahjustust. Mina ei soovi, et kriminaalmenetluses küsitletakse või kuulatakse üle minu tütart.“ Süüdistatav esitas kaitsja vahendusel kohtule 04.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks oleva videolõigu CD-plaadil, kuivõrd prokuröri poolt kohtule esitatud CD-plaat mängis videolõiku ette katkendlikult. 4 Kannatanu esindaja esitas kohtule Google Mapsi-st pildi (t kd 2 lk 87) karuselli kohta. Pooled vastu ei vaielnud. Kohus täiendavate tõendite voorus kohustas süüdistatavat kohtule edastama 2014.a pärit videosalvestise karusellist. Süüdistatav esitas kohtule videosalvestise mälupulgal. Kohtuistungil kuulati vahetult hädaabikõnede helisalvestisi ja vaadeldi vahetult 04.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat CD-plaati ning sama videolõiku kaitsja poolt esitatud CD-plaadil. Samuti vaadeldi mälupulgal olevat videolõiku karusellist. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Alla Zozulya tegevus KarS § 121 lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü antud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör taotles A. Zozulya süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses ehk miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2000 eurot. Lisaks taotles prokurör välja mõista menetluskulud ning kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Prokurör märkis, et süüdistatav põhjustas hageja õigusabikulud ning varalise- ja mittevaralise kahju nõue vastab kohtupraktikale. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamata ning kaitsja taotles A. Zozulya õigeks mõistmist KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüteo koosseisu puudumiste tõttu, ka taotles jätta tsiviilhagi rahuldamata ning palus A. Zozluya menetluskulud jätta riigi kanda. Alternatiivselt leidis, et kui kohus peaks leidma, et A. Zozluya on teo toime pannud ja kuulub süüdimõistmisele, siis tsiviilhagi on alusetu ja summaliselt ülepaisutatud. Kannatanu esindaja taotles süüdistatava süüdimõistmisel jätta karistuse kohtu otsustada ja seda kohtu õiglasel äranägemisel. Ka palus rahuldada tsiviilhagi ja mõista välja kannatanutele nii kohtueelses, kui ka kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud ja mittevaraline kahju. Varalise kahju hüvitamise jättis kannatanu kohtu otsustada. Kannatanu märkis repliigi korras, et ta ei taha, et teda haletsetakse ning ta vajab õiglast suhtumist kõigesse, mis juhtus. Süüdistatav A. Zozulya end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ning tsiviilhagi omaks ei võtnud. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas tõendamist leidnud ei ole. Süüdistatav selgitas kohtus, et konflikt tekkis lastekarusellil toimunu tõttu, kus lapsed keerlesid ja millise läheduses seisid nende saatjad ning kannatanu haaras tema karusellil oleval lapsel küljest kinni ja pigistas last, mistõttu süüdistatav tõmbas ta eemale temast haarates ja lubas kutsuda politsei (t kd 2 lk 24). Tema ei ole kannatanut löönud ega pannud toime süüdistuses nimetatud tegusid (t kd 2 lk 25). Süüdistatav väitis ka, et mitu last tegid karusellile hoogu ja ükski laps sellest maha ei kukkunud, meeleolu oli lastel hea (t kd 2 lk 22). Kannatanu väitis, et antud karusellil tegi süüdistatava tütar lastele ohtlikku hoogu, üks laps kukkus maha ja seepärast pidi ta karuselli peatama ja selleks haaras ta kinni hoogu teinud lapse ehk siis süüdistatava tütre jopest. Kogu antud sündmus keerlebki karuselli ümber. 5 Nagu kohus eelnevalt refereeris, selles osas, kas esines vajadust karusell peatada, on nii kannatanu ja süüdistatava kui ka tunnistajate ütlused erinevad. Ülekuulatud laps, tunnistaja YY väitis, et igaüks oleks saanud karusellilt maha hüpata, hoog ei olnud kiire, tunnistaja NN väitis, et ta viibis eemal, aga nägi, et üks laps kukkus, kuid ise ta ei pidanud vajalikuks sekkuda, seal seisis lähedal palju täiskasvanuid (t kd 1 lk 73), ka nägi ta, et maha kukkunud laps lahkus (t kd 1 lk 72). Tunnistaja JJ ristküsitlusel väitis, et keegi ei kukkunud karusellilt maha, vaid üks laps hüppas sellelt maha (t kd 1 lk 84), karusell keerles kiiresti. Kuna karuselliga seotud olukorda, selle ohtlikkust, kirjeldavad isikulised tõendid on vastuolulised, oli antud süüdistuse puhul olulise tähtsusega tuvastada, milline oli karusell, selle ehitus ja tehnilised omadused (võimalik kiirus jne), et otsustada isikute tegevuse üle, kuid kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel antud karuselli kahjuks ei vaadeldud. Kohus üritas saada teavet karuselli kohta, ilmnes, et antud karuselli enam ei eksisteeri, kuid kannatanu esindajal oli alles 2016 aastast Google Maps-i foto antud karusellist ning kohtus kinnitas ka süüdistatav, et tegemist on sama karuselliga ning kohus uuris antud tõendit (foto t kd 2 lk 87). Ka vaatles kohus videosalvestist, millisel on sama karuselli kujutatud, millise tegi süüdistatav 2014.a ning karusell oli sama, mis eelneval fotol, ka selles olid pooled ühel meelel. Kohus pidas tõendeid (foto, videosalvestis), kui antud karuselli kujutavaid, usaldusväärseks, kuna mõlemad menetluspooled, nii süüdistatav ja kannatanu kinnitasid, et tegemist on sama karuselliga, mis asus seal ka kuriteosündmuse ajal. Antud tõendite pinnalt kohus tuvastas, et karusell oli ehituselt imelihtne, ülimadal ja lastele mitteohtlik, pigem nagu väikelaste (mudilased) atraktsioon (vt foto t kd 2 lk 87). Juba selle vaatlemisel ilmneb, et selle peatamine ei saa olla keerukas ega vaevanõudev ega ei saa tingida vajaduse haarata kinni mõnest lapsest talle valu tekitades. Sellise karuselli peatamine ei saa olla vaevanõudev ega raske ei lapsele ega vanainimesele. Isegi, kui eeldada, et karusell keerles kiiresti ja oli tarvidus seda peatada, nt keegi soovis maha minna, ei saanud antud karusell kujutada sellist ohtu, et oleks olnud põhjendatud mõnele lapsele haiget tegemine. Kohtus leidis tuvastamist, et kannatanu haaras kinni karusellil olnud süüdistatava lapsest ja selles asjaolus esinenud vaidlust. Seda kinnitas süüdistatav (t kd 2 lk 23), seda ei eitanud ka kannatanu (t kd 2 lk 40), tõsi kannatanu märkis, et haaras lapsel seljas olnud jopest, samuti kinnitas seda sündmuskohal viibinud tunnistaja JJ, kes ütles, et kannatanu haaras tüdruku jopest. Tunnistaja NN väitis, et aga ta mõistis, et haarati tüdrukust (t kd 1 lk 74). Kohus kuulas tunnistajana üle ka 10 aastase YY (t kd 2 lk 7-8), kes kirjeldas lapseliku siirusega kõiki sündmusi ja ka seda, et ta tõesti keerutas karuselli, kuid see keerles aeglaselt ja igaüks oleks sealt saanud maha hüpata, aga kannatanu karjus, et peatagu karusell ja haaras kinni tema küljest ning pigistas teda ribidest ja tal oli valus ja ta hoidis kummargile (t kd 2 lk 12) ja ema kurjustas kannatanuga, et ta ei tohi võõraid lapsi puutuda. Tema poolt nimetatud asjaolu, et tal oli valus, et ta oli kummargil, nähtub ka menetluspooli isiklikult mittetundva tunnistaja NN ütlustest, tema poolt kohtus näidatud lapse poosist ja tunnistaja kinnitas, et ta nägi, kuidas tüdruk hoidis pärast kõhtu kinni (t kd 1 lk 75). Selline asendi kirjeldus riimus lapse poolt räägituga. Ka riimub antud väide teise tunnistaja, politseiniku VV ütlustega, kes väitis, et väljakutse tehti põhjusel, et oli rünnatud last (t kd 1 lk 98), sama nähtus kohtus uuritud hädaabi kõnedes helistamise põhjuse nimetamisel (t kd 1 lk 160-162, 179). Samuti kinnitas süüdistatav, et lapsel oli valus. Kannatanu tegevus lapsest haaramisel leidis tõendamist eelnimetud tõenditega ja kuna need on riimuvad, puudub põhjus lapse haaramist puudutavas osas eelnimetatud tõendites, sh 6 eelnimetatud isikute ütlusetes selles osas kahelda. Ka leidis eelpool nimetatud tõenditega tõendamist, et laps sai haiget. Süüdistatav märkis kohtus, et ta ei kutsunud kiirabi, kuna laps oli kurnatud ja ehmunud ja tal oli vaid punetus ja iiveldus ja seda nagunii ei saaks ravida , ka oleks traumapunktis kaua aega läinud, siis oleks laps kaua ka söömata olnud (t kd 2 lk 29). Ta selgitas, et õhtul käis ta lapsega Lasnamäel asuvas Balneom arstipunktis (t kd 2 lk 37), kuid neid jutule ei võetud, öeldi, et peavad lastehaiglasse minema ja selgus, et nende visiiti ka antud põhjusel ei registreeritud, mistõttu ei saanud ta kohtule teatist esitada, ka selgitas süüdistatav, et kuna ta ei soovinud oma tütart jätkuvalt mingil moel emotsionaalselt kahjustada, ta hiljem ülekuulamisel kannatanuna uurija juures ka märkis, et ta ei soovi kriminaalasja X vastu, sest lapsel enam mingeid tervisekahjustusi ei olnud ja ta ei soovinud lapse ülekuulamist ja häirimist, kuna laps ei julgenud isegi sellele mänguväljakule enam minna (t kd 2 lk 32, 31, 29). Selline väide riimub toimikus oleva õiendiga, millisest nähtub, et uurija juures oli laps väga hirmunud, hoidis emal käest kinni, ei lasknud sellest lahti (t kd 2 lk 63). Süüdistatava nimetatud põhjendused selle kohta, miks kiirabi ei kutsunud olid eluliselt usutavad, kui lapsel ei ole tõsiseid vigastusi on parim paik rahunemiseks kodu. Asjaolu, et süüdistatav püüdiski last säästa ja sellekohased ütlused on tõepärased, näitab riimuv õiend ja seda iseloomustab ka asjaolu, et kui süüdistatav oli kannatanu, ei soovinud tema X vastutusele võtmist just lapse säästmise põhjusel. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). On eluliselt usutav, et ema püüab säästa üleelamistest oma last ja see võiski olla põhjuseks, miks ta lihtsalt kallaletungi fikseerimiseks koheselt traumapunkti ei pöördunud, kuna antud tegevus oleks last, kes oli niigi haiget saanud, emotsionaalselt kurnatud, koormanud. Eelnevalt tuvastas kohus, et konflikti algusmomendiks oli kannatanu poolt süüdistatava lapsest kinni haaramine, mille tagajärjel laps tundis valu. Kannatanu ise väitis, et ta tõmbas tüdrukut jopest, (t kd 1 lk 40) alaselja piirkonnast, hiljem rõhutades, et „tõmbasin loomulikult“ (t kd 1 lk 47), ja ta hiljem väitis, et mitte ei tõmmanud, vaid haaras (t kd 1 lk 47). Ei ole oluline, kuidas sellist tegevust nimetada, kuid eelpool analüüsitud tõenditega leidis tõendamist, et selline haaramine või tõmbamine tekitas lapsele valu. Kannatanu ise lisas ka, et seda (haaramist) oli väga lihtne teha, sest lapsel oli siidjas jope (t kd 1 lk 48). Ka süüdistatav väitis, et lapsel oli õhuke jope ja seetõttu on ka usutav, et laps sellise haarde tõttu haiget sai, kohus küsitles 10 aastast last ja tegemist oli kõhna ja õblukese tütarlapsega, kes ka ise kinnitas, et ta sai haiget, ka refereeris kohus eelnevalt teisigi tõendeid, millest sama asjaolu nähtus (hädaabi kõned, tunnistajast politseinik VV ütlused, süüdistatava ütlused, tunnistaja NN ütlused). Nagu kohus juba eelpool ka märkis, ei leidnud tuvastamist hädavajadus lapsest haarata, ei leidnud tuvastamist, et karuselli ei oleks saanud peatada muul moel, et keegi lastest oleks karusellil eelnevalt vigastusi saanud või oleks esinenud muid asjaolusid, mis oleksid tinginud vajaduse kasutada füüsilist jõudu lapse suhtes. Sellist asjaolu iseloomustas ilmekalt karuselli, kui mudilaste atraktsiooni, foto (t kd 2 lk 87). Kohtus ei leidnud tuvastamist, et kannatanu poolt lapsest haaramine oleks olnud põhistatud, hädavajalik, kindlasti oleks sellist mudilaste karuselli saanud peatada ka teisel moel, nt karuselli käepidemetest haarates (käepidemed nähtaval fotol t kd 2 lk 87, video t kd 2 lk 88), kuna karuselli diameeter väike, puudus hädavajadus lapsele haiget teha, temast haarata, ei leidnud tuvastamist, et karusellil viibinud laste elu ja tervis reaalses ohus oli. Seega ei esinenud kannatanul hädaseisundit. 7 Kohus eelnevalt tuvastas, et kannatanu ja süüdistatava konflikti aluseks oli kannatanu poolt lapsest haaramine. Antud konflikti järgseid sündmusi kirjeldavad tõendid on vastuolulised. Süüdistatav väitis, et ta tõmbas kannatanu oma lapsest eemale, kuid ta ei ole kannatanut löönud. Kannatanu väitis, et kui tema oli tõmmanud karuselli peatamiseks süüdistatava last jopest (t kd 1 lk 39-40), hüppas süüdistav üle karuselli ümbritsenud aia, lõi teda rusikatega nagu poksiks, lõi agressiivselt ja küsis, kas niimoodi on valus, lõi rindu, ribidesse, õla piirkonda, käe vastulöögid tegi mõlema käega (t kd 1 lk 41). Kannatanu märkis seda tegevust kirjeldades, et süüdistatav nagu lõi trummi (t kd 1 lk 50), ta tundis valu. Kannatanu väited lapse haaramise järgsete sündmuste osas sisaldavad vastuolusid, ka ei riimu need teiste kohtus kogutud ja usaldusväärsete tõenditega ja kohtul on alus neis kahelda ning neid tõendina arvestada. Nii avaldati kaitsja taotlusel vastuolude tõttu varasemalt kannatanu poolt väidetu, kus ta märkis, et tüdruku ema lõi teda mõlema käe ruskiga rohkem kui 5 korda vastu õlga, kätt, selja ja rindkere piirkonda (t kd 1 lk 50, 135) ja sõimas ebatsensuurselt. Kohtus ta prokurörile vastates kirjeldades toimunut (lööke) märkis aga, et süüdistatav lüües küsis, kas tal on ka valus, ebatsensuursetest sõnadest kannatanu ei rääkinud (t kd 1 lk 42), ka märkis ta kohtus esmalt, et löödi 4-5 korda (t kd 1 lk 49), hiljem kohtus muutis ütlusi ja väitis, et löödi 7-10 korda (t kd 1 lk 51). Kohtus tunnistajana üle kuulatud politseinik VV väitis, et kannatanu väitis kohapeal, et teda löödi vastu kätt 4-5 korda kergelt (t kd 1 lk 98). Samal päeval traumapunktis on ta märkinud lööke vaid vastu õlga ja paremat kätt (epikriis t kd 1 lk 131). Seega- mida aeg edasi, seda suuremat arvu lööke kannatanu väidab. Kohtus jõudis kannatanu löökide arvuni 7-10. Kohtus väitis ta, et tundis valu. Kohtus väitis tunnistajana üle kuulatud politseinik VE (t kd 1 lk 191), et ta ei mäleta, et keegi oleks väitnud, et ta tundis valu, pigem oli tegemist kannatanu eneseuhkuse riivega (t kd 1 lk 191). Valule ei viidanud ka kohtus vaadeldud videosalvestis, mis kajastas kannatanu reipalt ja naeratades sündmuskohalt lahkumist. Kui kannatanu kohtus väitis, et löökide järgselt tal oli väga valus ja halb, ta ei teadnud, kas suudab liikuda (t kd 1 lk 54), et ta värises ja kõik valutas (t kd 1 lk 55), siis videosalvestiselt (t kd 2 lk 86 ), mida kohus vaatles ja kus on kajastatud kannatanu lahkumine sündmuskohalt, on näha, kuidas ta koos tunnistaja JJiga naeratades lahkub, miski ei viita ei valule ega liikumishäiretele, ka nähtus heli sisaldavalt salvestiselt, et kannatanu lahkus vaatamata süüdistatava taustal kostvatele palvetele oodata ära politsei ja vaatamata asjaolule, et politsei sireen taustal lähenes. Seega – kohus ei pea usaldusväärseks ega arvesta tõendina kannatanu ütlusi tema peksmise kohta süüdistava poolt. Isikut, kelle suhtes on kannatanu ütlustes nimetatud viisil vägivald toime pandud, ei lahkuks sündmuskohalt naeratades ja kiirustades vaatamata eemalt kuuldavale politsei sireenidele ja süüdistatava palvetele mitte lahkuda, kuna tuleb politsei, see ei ole eluliselt ustutav, pigem püüab kutsuda ise politsei või vähemasti jääb sündmuskohale teades politsei saabumisest. Siinkohal on taas asjakohane märkida, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Ka väitis kannatanu kohtus (t kd 1 lk 54), et ta helistas sündmuskohalt pojale, kuna tal oli väga valus ja halb ja ta ei saanud edasi liikuda, oli šokis, samuti, et ta värises ja kõik valutas (t kd 1 lk 55), milline asjaolu on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega, milliste objektiivsuses puudub alus kahelda (videosalvestis kannatanu lahkumisest, politseinikest tunnistajate ütlused), antud videosalvestiselt nähtus tema naeratamine ja ka politseinike ütlusest asjaolu, et valu ja vigastusi ei kurtnud keegi. Kõik eelnimetatud paljud vastuolud annavad aluse kannatanu ütluste tõepärasuses kahelda. 8 Tõsi, kannatanul on tuvastatud samal õhtul EMO-s vigastused. Kohtus uuritud epikriisist nähtub, et traumapunkti pöördus kannatanu alles 5 h pärast juhtumit ja tulenevalt epikriisist (t kd 1 lk 122) oli pöördumise eesmärgiks soov fikseerida vigastusi. Tuvastati kannatanu sõnadest tulenevalt valu, hematoome ei leidunud, tuvastati vaid punetus, minimaalne turse õlaliigese piirkonnas. Kui oleks aset leidnud rusikatega korduvate tugevate löökide tegemine kannatanu poolt nimetatud paljudesse piirkondadesse, oleks ilmselt esinenud mingeid kahjustusi ka mujal. Epikriisis tuvastatud ühe õlavarre punetus, minimaalne turse on niivõrd tühised vigastused, et ei saa välistada, et selle võis kannatanu saada ka hiljem, kuna traumapunkti suundumise ja sündmuse vahel on mitmetunnine ajavahemik ja politseinike sõnul sündmuskohal kannatanu valust ei rääkinud, ka oli ta videosalvestisel vahetult sündmuse järgselt reibas. Ka märgib kohus, et eluliselt usutavalt ei tekita minimaalne punetus reeglina valuaistingut. Ka tuleb silmas pidada asjaolu, et kannatanu enda kohtus väidetu põhiselt ja tulenevalt ekspertiisiaktis (t kd 1 lk 152) esitatud ekspertarvamusest põeb kannatanu skolioosi ja osteoporoosi ja talle ongi omased valud ja valuravi ja ekspertarvamuse pinnalt ei saa välistada, et temal esinenud valuaistingud võivad olla seotud antud diagnoosidega (lk 152 kirjeldus, arvamuse p.1) Samuti ei saa välistada, et punetus tekkis süüdistava poolt kannatanu lapsest eemale tõmbamisest, milline oli aga õigustatud tegevus. Kohtus kuulati üle kaks lastega väljakul viibinud tunnistajat, kes samuti karuselli juures viibisid. Üks neist, tunnistaja JJ andis ütlusi, millistes on kohtul samuti põhjust kahelda. Nii ta kasutas väljendit „peksma“ süüdistatava tegevust kirjeldades (t kd 1 lk 85). Ta algselt väitis, et peksti käega (t kd 1 lk 85), hiljem täpsustas, et rusikaga (t kd 1 lk 85), siis lisas veel, et süüdistatav hoidis kannatanut kinni (t kd 1 lk 86), mida ei ole isegi kannatanu väitnud. Kui kohtus küsiti, kuhu löödi, vastas ta, et kindlasti vastu kätt, hiljem lisas ka, et löödi tugevalt, samas lisas, et süüdistatav pekstes seisis üldse seljaga tema poole (t kd 1 lk 86) ehk siis ei olekski ta saanud detaile (löökide tabamispunkti, löökide tugevust) näha, kuna vaateväli oli piiratud. Ka avaldati vastuolude tõttu ütlustes tunnistaja kohtueelsel uurimisel väidetu, ta väitis kohtus, et süüdistav ei käitunud politsei juuresolekul hüsteeriliselt (t kd 1 lk 89), samas vastuolude tõttu avaldatud varasemates ütlustes oli ta väide vastupidine (t kd 1 lk 89). Lisaks asjaolule, et tema end ütlustes esinesid vastuolud, esinesid vastuolud ka teiste tõenditega. Nii väitis tunnistaja, et nad ootasid kannatanuga koos politseid 45 minutit, olid šokiseisundis (t kd 1 lk 86, 92), samas nähtub kõnest häirekeskusele, et politseid palus süüdistatav sündmuskohale esimeses kõnes kell 12:21 (t kd 1 lk 156) ja ettekandest (t kd 2 lk 142) nähtub, et politsei jõudis sündmuskohale kell 12:37, seega 16 minutit hiljem, mitte aga 45 minutit hiljem ning ka politseinikust tunnistaja VV kinnitas kohtus, et sündmuskohale jõuti umbkaudselt 10 minutiga, milline riimub ettekande ajaga. Ka on tunnistaja väited vastuolus kohtus vaadeldud videosalvestisega, mis kirjeldab kannatanu ja tunnistaja koos lahkumist sündmuspaigast, vaatamata taustal kostuvatele süüdistatava palvetele mitte lahkuda ja vaatamata taustalt kostavale lähenevale politseiauto sireenile ning midagi šokiseisundile viitavat kannatanu ega tunnistaja käitumises ei esine, nad naeratavad, lahkuvad rahulikult jalutades. Seega ei ole tunnistaja JJi ega ka kannatanu ütlused lapse haaramisjärgsete sündmuste kohta usaldusväärsed ega tõendina arvestatavad. Lisaks eeltoodud põhjustele on alus pidada tunnistaja ütlusi mitteusaldusväärseteks ka põhjusel, et ilmaselgelt olid tunnistaja ja kannatanu vahel head suhted, tunnistajana üle kuulatud politseinik pidas neid nende omavahelise käitumise tõttu sõbrannadeks (t kd 1 lk 101), kuna nad liikusid koos, arutlesid koos, said hästi läbi (t kd 1 lk 101) , ka kohtus vaadeldud videosalvestisel nähtus nende sõbralik koos vestlemine, lahkumine ja naeratused, seega on tunnistaja JJi usaldusväärsus ka seetõttu kaheldav, kuna ilmselgelt oli sündmuse ajal ja järel tunnistaja ebaobjektiivne, ka annab sellest tunnistust asjaolu, et ta on andnud hinnanguid juba sündmuse järgselt, nii näiteks kohtus avaldati vastuolude tõttu tema 9 eeluurimisel väidetu, kus ta väitis, et kui tüdruk politseile väitis, et ta kõht valutab, ta mängis (näitles) (t kd 1 lk 89-90). Kohtus kuulati tunnistajana üle ka väljakul olnud lapsevanem NN, kes väitis, et ta viibis küll eemal, kuid mingit löömist ta ei näinud (t kd 1 lk 74), samas, kui oleks aset leidnud kannatanu poolt kirjeldatud korduvate löökide tegemine erinevatesse piirkondadesse, oleks eluliselt ustutavalt pidanud seda tunnistaja siiski märkama, kuna eelnevaid sündmusi ta ju nägi, kannatanu kirjelduste kohast peksmist oleks tunnistaja ilmselt näinud vaatamata asjaolule, et tema sõnul seisid teised tema poole seljaga (t kd 1 lk 77). Tunnistaja väitis, et ta nägi, et kannatanu istus pargipingile, nuttis ja väitis, et teda lükati ja tema peale karjuti, milline asjaolu oma olemuselt riimub süüdistava ütlustega, et ta tõesti eemaldas kannatanu lapse ribidest teda tõmmates ja karjus (t kd 2 lk 24). Ka kirjeldab tunnistaja seda, et süüdistatav asus filmima, milline asjaolu samuti tõendamist leidis nii süüdistatava enda ütlustega kui ka vaadeldud videosalvestisega ja kõige eelnimetatud tõttu puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda. Kohtus üle kuulatud politseinike ütlustes puudub alus kahelda, neis ei esinenud vastuolusid omavahel ega ka teiste usaldusväärsete tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda süüdistava ütlustes selle kohta, et tema lihtsalt last kaitses X poolt lapse suhtes tehtud ründe lõpetamiseks tõmbas ta eemale. Sama väitis lapseealine tunnistaja, kes ütles, et ema tõmbas kannatanu eemale, sest kannatanu hoidis temast valu tekitades kinni (t kd 2 lk 8). Samuti riimusid süüdistava ütlused häirekeskuse kõnedega, samuti videosalvestisega sündmuskohalt, samuti kohtus üle kuulatud kahe politseinikust tunnistaja ütlustega, üldjoontes ka tunnistaja NN ütlustega, kes nägi, et laps sai haiget, ta ei näinud süüdistatava poolt kannatanu peksmist. Kui tegemist oleks olnud korduvate tugevate rusikalöökidega kannatanu erinevatesse kehapiirkondadesse, oleks seda näinud ka tunnistaja NZ. Ka on ülimalt oluline asjaolu, et tõendil, mis on igati objektiivne- videosalvestisel, mis tehti vahetult konflikti järgselt ja millist kohus vaatles, kannatanu naerab, miski ei viita valu olemasolule või halvale enesetundele (foto videost t kd 1 lk 180), samuti on oluline, et kannatanu kinnitas süüdistava poolt nimetatud asjaolu, et politsei kutsumise initsiaatoriks oli süüdistatav ja kannatanu oli isikuks, kes püüdis sündmuskohalt eemalduda ja lahkuda. Ka nähtus kohtus uuritud helisalvestustest tehtud kõnede kohta, et politseisse helistajaks oli süüdistatav, kes palus sündmuskohale politseid just tema poolt kohtus kirjeldatud sündmuste tõttu- rünne lapse osas (t kd 1 lk 156-162), samuti kinnitab ta viimases kõnes, et kannatanu eemaldub vaatamata süüdistatava palvetele ja kostvale sireenile sündmuskohalt. Seega puudub alus süüdistatava ütlustes kahelda. Kõige eelneva tõttu leiab kohus, et puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks pannud toime süüdistuses nimetatud teod kannatanu suhtes. Ka märgib kohus, et tegelikult samale järeldusele jõudsid kohtueelse uurimise ajal ka kahel korral Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurörid (t kd 2 lk 74-77, t kd 2 lk 78-79). Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kohtu seisukoha kohaselt ei ole kohtueelsel uurimisel alla 10 aastase tunnistajaga toimunu menetlusnormide kohane. Nimelt, kui esmalt algatati kriminaalasi, millises oli A. Zozulya kannatanu ja tuvastati, et laps sai haiget, oleks pidanud alaealise üle kuulama
nõuete kohaselt ja kuna tegemist oli sel ajal alla 10 aastase isikuga, oleks olnud kohustuslik ka lastekaistetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi osavõtt, on ju ka koostatud õiendist näha, et laps on hirmunud ja korduv ülekuulamine võis mõjuda ta psüühikale. Ka on oluline, et alla neljateistaastast tunnistajat ei hoiatata ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluse andmise eest, kuid siiski peab talle selgitama tõe rääkimise vajadust ja seda juba ülekuulamise alguses ning igal juhul enne, kui kannatanu annab ütlusi kuriteosündmuse kohta. Sõltumata tunnistaja (kannatanu) vanusest tuleneb tõe rääkimise kohustus
lg-st 3 ja ka seda, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ema vastu (RKKKo 3-1-1-73-15 p. 18). Korrektse ülekuulamise asemel koostati 10 õiend, millest nähtub, et alaealisega siiski vesteldi ja seda ka ema teemal (t kd 2 lk 63). Kohus käsitleb õiendit tõendina vaid osas, mis puudutab alaealise seisundi kirjeldust (hirmunud olek, emal käest kinni hoidmine). Kannatanu antud seletused ei ole sellisel moel tõendina arvestatavad. Antud sündmus toimus mais 2018 ja kohtusse saadeti kriminaalasi alles 31.03.2020, tegemist ei olnud mahuka ega keeruka kriminaalasjaga. Samuti tuleb märkida, et süüdistatavat A. Zozulyat kuulati esmalt üle kannatanuna, isikuna, kelle menetluslik staatus on hoopis teistsugune, lapsega viidi läbi vestlus, milline oleks eeldanud siiski menetlusnormide järgimist, samuti kohus eelnevalt ka märkis, et üks oluline puudus, mis küll kohtul õnnestus likvideerida kohtumenetluse ajal oli see, et üliolulist karuselli ei vaadeldud. Ühegi kohtus uuritud tõendi pinnalt ei saa süüdistatavale etteheidetava teo (korduvate rusikalöökide tegemine kannatanu erinevatesse kehaosadesse ja kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamise) toimepanemist tõendatuks lugeda. Tõendamist leidis süüdistava poolt kannatanust haaramine ja ta lapsest eemale tõmbamine, kuid leiab, et selline tegevus oli põhjendatud. Kohus märkis, et esmalt ei ole ka tõendamist leidnud, et kannatanu oleks tundnud valu ja et tema punetus ja minimaalne turse oleksid seotud just antud sündmusega. Samas eelnevalt kohus ka märkis, et juhul, kui ta ka tundis valu, siis kannatanu poolt tuntud valu puhul ei ole välistatud, et see oli tingitud tema põetud haigustest (see nähtub ekspertarvamusest, eelnevalt viidatud). Ka selgitas kohus, et samuti ei ole välistatud, et tuvastatud punetus ja minimaalne turse tekkisid kannatanul süüdistatava poolt kannatanu lapsest eemale tõmbamisest. Kohus eelnevalt selgitas, et kannatanu lapsest haaramise järgselt tundis laps valu ja kuna ta oli kannatanu haardes, soovis lapse ema ta vabastata ja tõmbas kannatanu eemale. Kohtul on põhjust järeldada, et süüdistatav tõmmates kannatanu lapsest eemale tegutses hädakaitses, tema lapsete tehti füüsilist valu ja lapse suhtes teostatud ründe lõpetamiseks pidi ta tõrjuma, lõpetama ründe, selleks ta eemaldaski kannatanu käe lapsest ja kohus leiab, et selline ründe lõpetamine oli vajalik ja põhjendatud, ka oli selline tegevus minimaalne ja ründe lõpetamiseks vajalik ja sellega ei ületatud hädakaitse piire. Seega süüdistatava tegevus (kannatanu lapsest eemale tõmbamine) oli õiguspärane ja ei leidnud tõendamist süüdistatavale süüdistuses inkrimineeritu toimepanemine (korduvad rusikalöögid, valu ja tervisekahjustuste tekitamine) ja ta kuulub õigeksmõistmisele. Ka nõustub kohus kaitsjaga selles, et käesolevas kohtuasjas esinesidki mõningad kahtlused, mida ei suudetud kõrvaldada. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-82-06, p 11). Nii tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada asjaolu, et ekspertarvamuses ei välistatud, et kanatanu valuaisting on hoopis seotud tema poolt põetavate haigustega, ka ei ole välistatud, et süüdistatav pöördus lapsele kannatanu poolt valu ja tervisekahjustuse tekitamise tõttu meditsiiniasutusse, kuid neid keelduti teenindamast ja pöördumist ei fikseeritud, neil paluti suunduda lastehaiglasse. IV MENETLUSKULUD Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluskulude otsustus tuleb vastavalt
detsembri 2008. a määrus asjas nr 3-1-1-70-08, p 9), seda muu hulgas põhjusel, et menetlusseadus seob otsustuse menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku kohta üldjuhul kriminaalasja lõpptulemusega 11 (RKKK 1-16-4197). Vastavalt
lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades
§-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on menetluskuludeks Alla Zozulya määratud kaitsja Madis Mahlapuu riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtueelses ja kohtumenetluses esitanud taotlusi menetluses osalemise eest kogusummas 1432,80 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb jätta riigi kanda. Samuti jääb riigi kanda kohtuarstliku ekspertiisikulu summas 84 eurot.
Seonduvalt kannatanu lepingulise esindaja õigusabi kuludega märgib kohus järgmist: menetluskuludeks
lg 1 p-st on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Valitud esindajana tuleb käsitleda kannatanu valitud esindajat
Mõistlikku suurust ületav esindajatasu menetluskuluna käsitatav pole ja seda ei hüvitata. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nt. kriminaalasja keerukust ja mahukust (RKKK 3-1-1-99-11 p. 12; 3-1-1-28-11 p. 18; 3-1-1-25-04 p. 9), aga samuti esindaja töökvaliteeti ja muid asjaolusid. Käesolevas kohtuasjas on kannatanu XX sõlminud õigusabi lepingu HansaLaw OÜ advokaatidega, osa dokumente on koostanud vandeadvokaat Vahur Kivistik ning kohtus esindas kannatanut vandeadvokaat Gerly Kask. Kohtule esitati õigusabikulude suurust tõendav dokumentatsioon kogusummas 5106,28 eurot (ei sisalda bürootasu). Menetlusekulude dokumentatsiooni kohaselt hõlmab see summa tasu 32 tunni 21 minuti ja 12 sekundi õigusteenuse eest, seejuures on õigusteenuse tunnihind perioodil 04.10.2018-13.03.2020 125 eurot (lisandub käibemaks) ning perioodil 04.05-07.12.2020 135 eurot (lisandub käibemaks). Kohus peab õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, see vastab väljakujunenud õigusabi tasu määradele. Õigusabikulude osas (mis ei seondu tsiviilhagiga) leiab kohus, et kohtule esitatud dokumentatsioon on suures osas konkretiseerimata ja osaliselt arusaamatu, nii nt on 04.05.2020.a arvel (t kd 2 lk 126-126pö) märgitud 20 minutit konsultatsiooni kellegi Stanislaviga, kelle nimi on kohtu jaoks tundmatu, sellenimeline isik ei kuulu menetlusosaliste hulka. Samuti on samal arvel märgitud nt. loendis töö sisuks ,, muu – töö korraldamine’’, ka selle sisu jääb arusaamatuks. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas oli tegemist üheepisoodilise sündmusega, kohtumaterjalid ei olnud ei mahukad ja kriminaalasi ei olnud keerukas, seega ei pea kohus mõistlikuks kohtuistungiteks ettevalmistust 6 tunni 40 minuti ulatuses, kuna ilmselgelt antud kohtuasjaks ettevalmistus sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Samuti ei nõustu kohus arvetelt nähtuva asjaoluga, et kohtuvaidlusteks ettevalmistuseks kulunud 3 tundi 45 minutit on põhjendatud, kuna kohus juba mainis, et tegemist polnud mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ka polnud kannatanu esindaja kohtuvaidluste tekst pikk (kokku 2,5-l leheküljel) ning kannatanu esindaja kohtuvaidlus kohtuistungil kestis vaid 16 minutit. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas kuulati kohtus üle ainult 7 isikut (sh kannatanu ja süüdistatav), mistõttu peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kohtuistungiteks ettevalmistust 3 tunni ulatuses. Kannatanu esindaja viibis kõikidel kohtuistungitel, seega on põhjendatud ja mõistlik kohtuistungitel osalemise eest tasu 10 tunni 50 minuti ulatuses. Seega peab kohus mõistlikus ja põhjendatuks õigusabile kulunud aega (va tsiviilhagi puudutav osa) 13 tunni 50 minuti ulatuses, s.o summas 2241 eurot (sh käibemaks).
lg 5 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Menetluskulude dokumentatsioonist nähtub, et tsiviilhagiga 12 seonduvalt (kliendiga nõupidamine, tsiviilhagi koostamine, selle täpsustus jne) on kokku kulunud 8 tundi 55 minutit 48 sekundit (tunnihind 125 eurot). Antud kriminaalasjas koosnes tsiviilhagi nii varalisest, kui ka mittevaralisest kahjust, millise puhul varaline kahju seisnes EMO visiiditasust ja 2 ravimi maksumusest ja moraalset kahju nõuti 550 eurot. Sellise hagi koostamine, ettevalmistamine ei ole aja- ega töömahukas (tsiviilhagi koos õiguslike põhjendustega 3 lk), ka kulutas kohus tsiviilhagi temaatika käsitlemiseks kokku maksimaalselt 1 tunni. Tsiviilhagiga seonduvalt peab kohus mõistlikuks tasuks 3 tunni 30 minuti ulatuses, s.o summas 525 eurot (sh käibemaks). Arvestades kõike eeltoodut, loeb kohus kannatanu valitud esindajale makstud tasu mõistlikuks ja põhjendatuks 17 tunni 20 minuti ulatuses, s.o summas 2766 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb
Kohus peab vajalikuks siinkohal peatuda ka võimaliku
p 4 kohase lisakulu, s.o süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel makstava hüvitise küsimusel. Käesolevas kriminaalasjas ei ole A. Zozulya ega tema kaitsja kohtueelses ega kohtumenetluses taotlenud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SHKS) alusel hüvitise maksmist.
lg 1 p 16 kohaselt saab kohus sellekohase otsustuse teha aga üksnes isiku taotluse alusel. Sama menetlusõiguslik põhimõte sisaldub ka
Samuti, ka SKHS § 18 lg 1 kohaselt tuleb kohtumenetluses vastav taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Eelnevat arvestades ei ole kohtul käesoleval hetkel põhjendatud isikule vastava hüvitise väljamõistmine. V TSIVIILHAGID Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XX esindaja Vahur Kivistik varalise (summas 19,07 eurot) ja mittevaralise (summas 550 eurot) kahju osas. Kuivõrd eelpool leidis tuvastamist, et Alla Zozulya süü antud kuriteo toimepanemisel ei ole tuvastamist leidnud, ei kuulu kannatanu tsiviilhagi läbivaatamisele ei varalise ega mittevaralise kahju osas. Tulenevalt
lg-st 2, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul, süüdistatava õigeksmõistmisel, on viidatud säte kohtule täielikult siduv ning tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas edasise põhistuse esitamine ei ole enam seega vajalik. VI ASITÕENDID Kriminaalasjas olevad 3 CD-plaati ja 1 mälupulk on dokumentaalsed asitõendid ja tuleb
Kuivõrd kohus mõistab A. Zozulya õigeks, tuleb
p 51 kohaselt kustutada Alla Zozulya kohta riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvad andmed. Kohus juhindub
Merle Parts kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.