Obsah (10)

§ 42§ 4034§ 402§ 1§ 8§ 76§ 82§ 94§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-103516 Tsiviilasi IPF Digital SA hagi K.

§ 42

ja

§ 4034. 7.2.

Tabelist lähtub, et krediidifima on A.U. võimaldanud krediiti kogusummas 3143 eurot 14 senti. A.U. on kogu perioodi vältel teinud tagasimakseid 3308 euro 84 sendi ulatuses. Põhiosaks on arvestatud kõigest 643 eurot 14 senti (19,4% kogusummast) ja intressideks on arvestatud 2640 eurot 24 senti (80,4% kogusummast). Tabelist lähtub, et 7 makse korral pole põhiosa üldse arvestatud, kuigi üldtingimuste punkt 7.

1. ütleb selgelt, et summadest, mida klient krediidiandjale tasub, loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmiskulud, seejärel krediidi põhiosa summa, seejärel kogunenud intress jne. Tabelist ei ole kuskilt väljaloetav ei põhiosa ega ka intressi kujunemise arvutuskäiku. Samuti ei kajastu kuskil minimaalse kuumakse suurus. Pole ka igalt väljamakselt kajastuvat intressi suurust ja lepingu numbreid millega antud 4 2-21-103516 summasid siduda, kuigi kostja on korduvalt neid andmeid krediidiandjalt ja nende esindajatelt palunud. 7.
2. Tabelit analüüsides on arusaadav, et intressi ja põhiosade maksete tasakaal on paigast ära, koormates ebamõistlikult A.U. Samuti on selgelt tuvastatav vastuolu krediidilepingu üldtingimuste punktiga 7.
3. Joonistub välja muster, kuidas on proovitud laenu tagasi maksta, aga tohutute intresside tõttu pole see olnud võimalik. Ka on tabelist selgelt näha palju on A.U. võlg iga uue krediidilepingu sõlmimise eelneval perioodil ja tema maksemuster. 7.
4. Krediidiandja on hagiavalduse täpsustuses välja toonud üldtingimuste punkti 2.4., mis kirjeldab, kuidas krediidiandja peab kontrollima inimese krediidivõimekust. Antud üldtingimuste punkt ei tõenda, et krediidivõimekust oleks kontrollitud vaid kirjeldab, kuidas seda peab tegema. Seega pole krediidiandja seda teinud, kuigi palus kohtult selleks pikendust.

§ 4034

on selgelt määratletud, kuidas krediidiandja peab inimese krediidivõimekust kontrollima. Kostja hinnangul seda pole tehtud või pole teadlikult esitatud ühtegi tõendit kontrollimise kohta. Võttes aluseks tabeli, siis on selgelt näha, et kolmel korral on võimaldatud A.U. ile krediidilimiidi tõstmist, kuigi eelnevad võlad on ees. On väga vastutustundetu võimaldada inimesele krediidi tõstmist eelnevate võlgnevuste olemasolul viies inimese veel suuremasse võlaorjusesse. Ja seda on tehtud lausa kolmel korral, kuigi on olnud maksemustrist ja võlgadest täielik ülevaade. Kostja hinnangul pole krediidiandja korrektselt tõendanud hagi olemasolu ega ka A.U. krediidivõimekuse kontrollimist. 7.

1. Alates
2. oktoobrist 2020 on olnud krediidifirma esindajatel võimalus esitada nõudega seonduvad dokumendid (sh võla kujunemine, kõikide väljamakstud summade intressi kujunemine, tagasimaksete põhiosa ja intressi kujunemine arvutuskäik, minimaalse kuumakse suurus jne), aga suurem osa nendest dokumentidest on endiselt esitamata. Samuti pole esitatud dokumente, mis tõendavad, et oleks krediidivõimekust kontrollitud. Kostja möönab, et A.U. on võimaldatud laenu ja ta ka on seda kasutusele võtnud. Kostja hinnangul on seda tehtud mitmeid olulisi lähtepunkte hindamata või liiga kergekäeliselt hinnates, mille tulemusel on A.U. viidud suurde võlaorjusesse. Laen on tasakaalust väljas ja kohati nii suure intressiga, et seda polekski võimalik tagasi maksta. Kostja hinnangul pole arvestatud

§ 42

,

§ 4034ja krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (KAVS) §-ga 49.

Eiratud on krediidifirma enda üldtingimuste punkte 2.4 ja 7.

1. 7.
2. Kuna hageja pole ligi 8 kuu jooksul (alates
3. oktoobrist 2020) suutnud korrektseid dokumente esitada, kuigi kostja on neid korduvalt palunud, siis ei saa nõuet põhjendatuks pidada. Kostja leiab, et hagejal pole õigust nõuda viivisintressi ega muid kohtuga kaasnevaid kulusid, kuna just hageja ise on tegelenud asjas viivitamisega ja pole kogu perioodi jooksul esitanud kõiki palutud dokumente. Endiselt on tõendamata A.U. krediidivõimekuse kontrollimine ja esitamata on arusaadavad arvutuskäigud kõikide tekkinud summade kohta (sh tagasimakstavate summade põhiosa ja intressi tekkimine, minimaalse kuumakse suurus). Hageja pole mitte midagi teinud selleks, et kostjale esitada alates
4. oktoobrist 2020 korrektsed dokumendid ja vältida vaidlust kohtus. Kostja leiab seetõttu, et kõik kohtukulud ja hageja juristi kulud peaksid jääma hageja kanda. Hageja lõplikud seisukohad
5. Kohus määras
6. juunil 2021 pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja
7. juuni
8. Hageja esitas oma viimase seisukoha
9. juunil
10. 5 2-21-103516 8.
11. Hageja viimase seisukoha kohaselt on hageja märkinud korduvalt, et krediidikonto limiiti on suurendatud järk-järgult. Kõigepealt on avatud krediidikonto limiidiga 1000 eurot, siis on suurendatud limiiti kuni 2000 eurot, edasi on suurendatud limiiti kuni 2400 eurot ja viimane avatud nö leping on siis krediidikonto suurendamine kuni 2500 euroni. See, et väljamakse on ainult 188 eurot 64 senti viimase lepingu tingimuste all olnud, ei tähenda, et see on tagasimakstav summa. 8.
12. Hageja on esitanud hagi tuginedes XX.XX.XXXX sõlmitud lepingule nr XXX, mille alusel sai A.U. kasutada krediidikontot limiidiga 2500 eurot, lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,28% aastas ja 0,13% päevas, tagasimakse päevaks määrati
13. kuupäev. Täiendavalt esitas hageja limiidi suurendamise lepingud nr XXX, XXX ja XXX. 8.
14. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole selge nõude kujunemise käik, samas on hageja esitanud arvestused nõude kujunemise osas. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja lõplikud seisukohad
15. Kostja esitas oma lõplikud seisukohad
16. juunil
17. Kostja jäi üldjoontes oma seniste seisukohtade juurde. 9.
18. Kostja lisas täiendavalt, et hageja esitatud tabelist ei ole kuskilt välja loetav väljamakstud summadelt kogunenud intresside arvutuskäik. Välja on toodud tagasimakstud summade jaotus, aga see kuidas nende summade intressi ja põhiosa osakaal on kujunenud on endiselt selgusetu. Hageja pole üles näidanud mitte mingisugust huvi, et esitatud tabel oleks läbipaistev ja sisaldaks kõiki vajalikke arvutuskäike (põhiosa ja intressi kujunemise arvutuskäik, minimaalse kuumakse suurus, igalt väljamakselt kajastuv intress jne). On vaid võimalik ise arvutades aru saada, et tagasimakstava summa tasakaal on täiesti paigast ära, olles üldjuhul 80% kandis intressi kasuks. 9.
19. Hageja on eksinud üldtingimuste punti 7.3 vastu, mis määratleb, mida loetakse esmalt tasutuks tagasimakstavatest summadest. Seitsmel korral pole tagasimakstavast summast põhiosa üldse arvestatud. Seega on kogu tagasimakstav summa (100%) arvestatud intressiks. Hageja väide, et see tuleneb sellest, et kui tagasimakse on kõigest minimaalse kuumakse ulatuses, siis loetakse seda intressi katteks on arusaamatu. Hageja pole siiamaani esitanud ühtegi minimaalse kuumakse suurust näitavat dokumenti, kuigi kostja on seda korduvalt palunud. Seega ka seda punkti on võimatu analüüsida, sest taaskord ei soovi hageja olla läbipaistev, et asi saaks reaalse lahenduse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud 6 2-21-103516 õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
22. Hageja nõuab kostjalt A.U. ja IPF Digital AS vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva 2500 euro suuruse põhivõlgnevuse, intressi 296 euro 62 sendi ja viiviste 461 euro 50 tasumist.
23. Kohus võtab esmalt seisukoha 2500 euro suuruse põhivõla ja intressi hüvitamise nõude kohta (I), seejärel käsitleb kohus viivisega seonduvat (II) ning lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (III). I
24. Hagiavalduse kohaselt taotles A.U. esmast krediiti XX.XX.XXXX summas 1000 eurot. Hageja esitatud kontoväljavõtetelt nähtuvana (dtl 27, 28) on A.U. tehtud väljamakseid kokku 3143 euro 14 sendi ulatuses. XX.XX.XXXX on sõlmitud viimane krediidikonto leping nr XXX (dtl 29-36) krediidikonto limiidiga 2500 eurot, millega lepiti kokku aastases intressimääras 47,28%.
25. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärs § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
26. XX.XX.XXXX A.U. suri ning notar S.V. XX.XX.XXXX tõestatud pärimistunnistuse alusel on pärijateks S.U, K.U. ja K.U. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja K.U. on A.U. pärijana tema õigusjärglane ja talle on A.U. kohustused hageja ees PärS § 130 lg 1 alusel üle läinud. 17.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. A.U. oli tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kostjale laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.
2. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse 7 2-21-103516 hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 9 sätestab, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

1. Kostja on omalt poolt toonud menetluse kestel korduvalt välja, et tema hinnangul ei olnud A.U. maksevõimeline, seda kõige põhjalikumalt
2. juuni
3. a vastuses hagiavalduse täpsustusele. Kostja tõi välja, et A.U. võimaldati kolmel korral krediidilimiidi tõstmist, kuigi eelnevad võlad on ees (dtl 118-119). Hageja on ka ise välja toonud, et A.U. kasutas korduvalt krediidilimiiti, kuid arveid kohustuse täitmiseks ei ole maksnud (dtl 66). Hageja on samuti viidanud, et krediidikonto limiidi suurendamiseks edastab kliendile vastava pakkumise krediidiandja. Klient loetakse pakkumisega nõustunuks, kui klient ei teata ühe kuu jooksul, et ta ei soovi krediidikonto limiidi tõstmist (dtl 82).
4. Kohtuistungil soovis kostja hagejalt teada saada, kuidas on A.U. krediidisuutlikkust kontrollitud ja miks on võimaldatud korduvalt krediiti suurendada kui eelnevad võlad on maksmata (dtl 76). Selles tulenevalt selgitas kohus hagejale, et tal tuleb selgitada kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli krediidiandja poolt ning andis hagejale tähtaja esitada kohtule dokumendid, millest on näha kuidas on krediidiandja kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 77).
5. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kohustus tõendada, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hindamaks seda, kas krediidiandja veendus lepingut sõlmides tarbija krediidivõimelisuses, tuleb kontrollida krediidiandja poolt

§ 4034

lg-tes 1 ja 2 ette nähtud kohustuste täitmist, st kas krediidiandja kogus piisaval hulgal asjakohast teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ja hindas teavet nõuetekohase hoolsusega, mille tulemusena oli võimalik järeldada tarbija poolt krediidi tagasimaksmise tõenäosus (M.K, A.Õ.

§ 4034kommentaarid, p 3.2.

Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn: Juura, 2019, lk 615-616). Hageja ei ole selgitanud, milliseid toiminguid on tehtud kostja õiguseellase krediidivõime hindamiseks ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, kas üldse ja milliste andmete alusel on kontrollitud laenu andmisel kostja õiguseellase krediidivõimet ning veendutud tema võimes lepingulisi kohustusi täita. Seetõttu leiab kohus, et hageja on jätnud oma kohustuse selles osas täitmata ja tuleb nõustuda kostjaga, et A.U. laenu andmisel on rikutud vastustundliku laenamise põhimõtet. 23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lõike 7 järgi loetakse tarbijakrediidilepingu 8 2-21-103516 intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest kostja hagejale muid tasusid.

A.U. sõlmitud lepingute järgi oli intressimääraks 45,00%, 45,00%, 46,80% ja 47,28% aastas.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0,00%. Seega on hagejal õigus nõuda intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud määras ning intress perioodi 31.

märts 2017 kuni –

1. märts 2020 eest (mil hageja on intressi arvestanud) on 0 eurot. Seetõttu jätab kohus hageja 296 euro 62 sendi suuruse intressinõude rahuldamata.
2. Laenulepingute alusel sai nähtuvalt hageja esitatud konto väljavõtetest (dtl 27, 28) A.U. laenu kokku 3143 eurot 14 senti (247,47 + 2895,67=3143,14). A.U. on lähtuvalt hageja
3. juunil 2021 hagiavalduse täpsustuses esitatud väljamaksete ja tagasimaksete arvestusest (dtl 8285) teostanud tagasimakseid kokku 3308 euro 84 sendi ulatuses. Arvestades, et A.U. tehtud tagasimaksed ületavad põhivõlgnevuse suuruse, ei ole hagejal kostja vastu põhivõla nõuet. Kohus jätab hageja 2500 euro suuruse põhivõla nõude rahuldamata. II
4. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 461 eurot 50 senti.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

1. Hageja nõuab kostjalt viivist alates K.U. kohustuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast
2. oktoobrist 2020 hagiavalduse esitamiseni
3. märtsil 2021 intressiga võrdsed määras 0,13% päevas.
4. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hagejal puudus perioodil
5. oktoober 2020 kuni
6. märts 2021 kostja vastu põhivõla ja intressinõue. Vastavate nõuete puudumise tõttu ei olnud kostja
7. oktoobrist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni nõude täitmisega viivituses, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu viivise nõuet. Seetõttu tuleb hagi viivisenõude 461 euro 50 sendi osas jätta rahuldamata. III
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis IPF Digital AS hagi K.U. suhtes täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad hagimenetluse kulud hageja kanda.
9. Kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja esitanud ning kostjal puudub menetluses esindaja. Eelnevast on kohus tuvastanud, et kostjal puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud.
10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9 2-21-103516 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 10