RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-21-7 28. september 2021 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Bre

) §-des 24 ja 44 sätestatud õigust võtta osa avalikust kohtupidamisest ja õigust informatsioonile, s.o ligipääsu kohtulahenditele menetluse kestel. 8. 20. augustil 2021 esitas kaebaja Riigikohtule kaebuse täienduse. KAEBAJA SEISUKOHAD 9.

§ 24

sätestab kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte, millest tuleneb kaebaja subjektiivne õigus, et talle tagatakse võimalus kohtumenetluses tehtud otsustega tutvuda. Ka

§-st 44 tuleneb kaebaja õigus kohtumenetluses loodud informatsioonile. Kaebajal on nimetatud õigused sõltumata sellest, et ta ei ole konkreetse kohtuasja menetlusosaline. Kaebajale ei ole võimaldatud kriminaalasjas nr 1-18-10214 ligipääsu kohtuotsustele ega ka kohtumenetlusele, milles oleks võimalik nimetatud lahendeid nõutada. Kui isikul ei ole võimalik oma subjektiivseid õigusi kohtumenetluses kaitsta, on rikutud ühtlasi tema

§-st 15 tulenevat kohtusse pöördumise õigust. Kuna kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, siis ei ole tegemist abstraktse kaebusega. Kaebaja on läbinud kõik kohtuastmed ning tal ei ole muid tõhusaid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Seega on individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuse esitamise eeldused täidetud. Kaebuse täienduses palus kaebaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ka KrMS § 1604 lõige 1, mis ei võimalda talle kui kriminaalasjas nr 1-18-10214 menetlusvälisele isikule maa- ja apellatsioonikohtu põhjendatud otsuseid väljastada, ning kohustada Riigikohut talle nimetatud otsuseid väljastama. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Riigikohtu praktika kohaselt saab isik juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada

§-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole (nii alates Riigikohtu üldkogu

1. märtsi
2. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 5-21-5/2, punkt 8).
5. Riigikohus on märkinud, et ka juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada

§-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, saab ta individuaalkaebusega Riigikohtu poole pöörduda vaid enda põhiõiguste kaitseks ja ainult siis, kui ta viitab enda põhiõiguste tegeliku riive võimalusele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-4-1-43-13, punkt 10; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-4-1-6-17, punkt 32).
5. Kaebaja leiab, et

§-dest 24 ja 44 tuleneb tema subjektiivne õigus saada Riigikohtult esimese ja teise astme kohtute põhistatud otsuste tekstid kohtuasjas, mille menetlus ei ole veel lõppenud ja milles ta ei ole menetlusosaliseks. Kaebaja ei ole täpsustanud, millistest nimetatud paragrahvide sätetest see õigus tuleneb. 2

§ 24lõike 3 kohaselt on kohtuistungid avalikud.

Kohus võib kuulutada seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.

§ 24

lõike 4 kohaselt kuulutatakse kohtuotsus avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. 14. Kolleegiumi hinnangul ei tulene

§ 24

lõigetest 3 ja 4 kaebaja kui menetlusvälise isiku subjektiivset õigust nõuda, et jõustumata kohtuotsuste tekstid enne kassatsioonimenetluse lõppu talle väljastatakse. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise nõue ei tähenda riigi kohustust anda kaebajale kohtuotsuse terviktekst tema soovitud ajal ja viisil.

§ 24

lõiked 3 ja 4 reguleerivad käimasoleva kohtumenetluse avalikkuse tagamist, sh sellises menetluses tehtud kohtuotsuse avalikustamist. Kuna tegu on erinormidega, ei tulene kaebaja õigust kohtuotsuse teksti saamiseks seega ka

§ 44

lõikest 2, mis paneb üldsättena avaliku võimu asutustele ja nende ametiisikutele kohustuse anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta.

1. Kaebaja leidis, et põhiseadusega on vastuolus KrMS § 352 lõige 4, mille järgi on Riigikohtus toimikuga õigus tutvuda ainult kassatsioonimenetluse poolel. Materjalidest nähtub, et kaebaja tegelik soov oli tutvuda Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu otsuste põhjendustega konkreetses kriminaalasjas, mitte kriminaalasja kohtutoimikuga tervikuna.
2. Otsuse põhjendustest saab isik teada eelkõige kohtuotsuse kuulutamise kaudu.

§ 24

lõikes 4 sätestatud kohtuotsuse avalik kuulutamine on kriminaalmenetluses tagatud otsuse kuulutamisega suulises menetluses (vt KrMS § 315 lõiked 1–4, § 336 lõige 3 ja § 343 lõige 2). Kirjalikus menetluses asendavad otsuse kuulutamist otsuse avalikustamine (KrMS § 4081), otsuse kättesaadavaks tegemine (KrMS § 1562), otsuse koopia väljastamine ja otsusega tutvuda võimaldamine (KrMS § 317 lõige 1). KrMS § 343 lõike 3 kohaselt järgitakse ringkonnakohtu otsuse koopia kätteandmisel KrMS §

1. KrMS § 317 lõike 1 esimese lause järgi võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kolleegium tõlgendab viidatud sätteid selliselt, et kuigi KrMS § 317 lõige 1 ei anna menetlusvälisele isikule õigust saada kohtuotsuse koopiat, annab see menetlusvälisele isikule õiguse tutvuda kriminaalasja kirjalikus menetluses tehtud ringkonnakohtu otsusega. Kaebajal oli võimalik osaleda maakohtu otsuse kuulutamisel. Ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks tulnuks kaebajal esitada pärast otsuse (pooltele) teatavaks tegemist taotlus vastavale kohtule. Kohtuotsusega tutvuda võimaldamisest keeldumist oleks kaebajal olnud võimalik vaidlustada KrMS-i
2. peatükis sätestatud korras.
3. Kuigi

§ 24

lõiked 3 ja 4 ei anna menetlusvälisele isikule subjektiivset õigust nõuda jõustumata kohtuotsuse tervikteksti avaldamist isiku soovitud ajal ja viisil, ei tähenda see, et seadusandja ei võiks laiendada kohtuotsuste avalikustamise kohustust ka jõustumata kohtuotsustele ausa kohtupidamise huvides ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärgil.

1. Kolleegium märgib samuti, et kaebaja vaidlustatud KrMS § 1604 lõige 1 ei piira tema võimalust tutvuda kriminaalasjas tehtud ja veel mitte jõustunud kohtuotsusega, vaid reguleerib üksnes menetlusdokumendist väljakirjutuste või koopiate tegemist, kui isikule tuleneb menetlusdokumendiga tutvumise õigus muust KrMS-i sättest.
2. Kuna kaebus on esitatud sellise põhiõiguse kaitsmiseks, mida kaebajal ei ole, tuleb see jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lõikest 2 juhindudes läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 3