) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 17. Ringkonnakohus kontrollib
lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi majandamiskulude 1590,06 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1120,71 euro tasumiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus
Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese 5 2-15-3725 astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 2 alusel puuduliku keeleoskuse ja asjatundmatuse tõttu W kostja esindajana menetlusest (V kd tl 103-105).
lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on kolleegiumi hinnangul seda õigust põhjendatult kasutanud. Maakohus põhjendas, et kostja esindaja on korduvalt jätnud esitamata võõrkeelsete dokumentide tõlkeid ja ei ole võimeline esitama menetluses eesti keelseid avaldusi ning on korduvalt rikkunud menetlusdokumentide esitamiseks ettenähtud tähtaegade järgimise kohustust. Samas selgitas kohus, et kostjal on õigus taotleda endale riigi õigusabi ja esitada selleks nõuetekohane taotlus (V kd tl 103-105). Seega on kostja etteheide ka selles osas ebaõige. Z e-posti aadressilt Z poolt saadetud e-kirja jättis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult vastu võtmata, kuna tegemist ei olnud kostja esindajaga. 22.
lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.
lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus
lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). Kuna kostja on saanud korduvalt võimaluse esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, ei ole maakohus ärakuulamise põhimõtet rikkunud. Riigikohus on selgitanud, et
lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (vt Riigikohtu 12.10.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14). Kostja ei ole 6 2-15-3725 apellatsioonkaebuses esile toonud, kuidas oleks maakohtus kostja lepingulise esindaja menetlusest kõrvaldamata jätmisel saanud olukord teistsuguseks osutuda ning millised tõendid jäid tal oma väidete tõendamiseks maakohtus seetõttu esitamata. 23. Kostja väitel ei andnud maakohus hinnangut tunnistaja ütlustele, jättis vastu võtmata tunnistajate kirjalikud ütlused ega kogunud tõendeid omal algatusel, et kindlaks teha kostjal hageja vastu nõude olemasolu summas 3442,87 eurot, mille kostja soovis hageja nõudega tasaarvestada. Kolleegiumi hinnangul on kostja etteheited maakohtule ka selles osas põhjendamatud. Kohus jättis põhjendatult kostja poolt esitatud ülevaatuse akti ja üldkoosoleku protokolli koopiatega arvestamata. Hageja tugines sellele, et dokumendis märgitud isikud ei ole tegelikult sinna oma allkirja andnud. Tegemist on dokumendi ehtsuse vaidlustamisega
Riigikohus on märkinud, et kui pool ei tunnista kohtumenetluses teise poole esitatud dokumendi, millest on esitatud üksnes valguskoopia, olemasolu, peab valguskoopia esitanud pool valguskoopiale vastava dokumendi olemasolu tõendama. Kohus peab andma koopia esitanud poolele võimaluse esitada dokumendi originaal (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-1722, p 10.3). Seda on käesolevas asjas maakohus teinud, kuid kostja originaale ei esitanud ega osundanud, kus need võiks olla. Kohus kuulas kirjalikult üle ühe tunnistaja (C), kes on väidetavalt aktile allkirja andnud ja tunnistaja kinnitas, et tema pole allkirja andnud ja pole ka toimunud ühtegi koosolekut, kus oleks kostjale kahju hüvitamist arutatud (V kd tl 127). Samuti on kirjas hageja juhatusele kinnitanud teine väidetav allakirjutanu (Q), et allkiri aktil ei ole tema oma ja kahju hüvitamise küsimusi KÜ juhatuse koosolekutel ei ole arutatud (II kd tl 82-83). Kolmas väidetav aktile allakirjutanu (P) andis kohtus ütluseid selle kohta, et aktist sai ta teada
25.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 30. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot. Kuna apellatsioonkaebuse hinnaks on 3401,12 eurot, on lähtudes riigilõivuseaduse § 59 lõikest 1 ja lisast 1 kostja tasunud 50 eurot liigselt. Viidatud sätete ja
lg 1 p 1 alusel on kostjal õigus esitada ringkonnakohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.