← Eesti

2-15-3725/135

Obsah (11)§ 651§ 456§ 442§ 654§ 45§ 656§ 277§ 171§ 174§ 177§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-3725 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2021, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivi

) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 17. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi majandamiskulude 1590,06 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1120,71 euro tasumiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

  1. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi hagejal kostja vastu majandamiskulude nõude tekkimise osas summas 2522,99 eurot. Kostja väitel ei ole tal majandamiskulude ega viivise tasumise kohustust, kuna need on tasaarvestuse tulemusel lõppenud ja kostja heidab maakohtule ette ebaõigesti kostjal hageja vastu nõude olemasolu puudumise tuvastamist. Seega saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas maakohus jättis õigesti kostjal tasaarvestatava nõude tuvastamata.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese 5 2-15-3725 astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kostja väitel ei selgitanud maakohus kostjale, kuidas kostja enda väiteid saab tõendada. Kolleegiumi hinnangul on kostja etteheide maakohtule põhjendamatu. 20.03.2018 eelistungil selgitas kohus kostjale, et ta peab tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama (III kd tl 177-178). 17.04.2018 on kostja maakohtule vastanud, et kostjal on vajalik tõendada 21.07.2007 üldkoosoleku toimumist ja sellel kostjale kahju hüvitamise küsimuse arutamist (II kd tl 179180). Seega sai kostja maakohtu menetluses aru, et ta peab tasaarvestuse aluseks oleva nõude tekkimise asjaolusid tõendama. Kohus selgitas kostjale korduvalt veel 15.03.2019 istungil, et kuna hageja on seadnud kahtluse alla kostja esitatud tõendite (21.07.2007 üldkoosoleku protokoll, 16.02.2006 korteri ülevaatuse akt) ehtsuse, siis tuleb kostjal esitada originaaldokumendid ja põhistada dokumentide ehtsus. Seega täitis maakohus piisavalt selgitamiskohustust kostja tõendamiskoormuse osas ja andis kostjale võimaluse enda väiteid tõendada.
  2. Samuti heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus kõrvaldas W kostja esindajana menetlusest kohtuistungi ajal, jättis vastu võtmata Z e-kirjad, ei selgitanud kostjale riigi õigusabi võimalust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. 14.06.2019 istungil selgitas kohus kostja esindajale, et kui ta ei ole võimeline oma ema huvisid kaitsma, siis tuleks valida teine esindaja (V kd tl 50-59). 11.10.2019 istungil kõrvaldas kohus

§ 45

lg 2 alusel puuduliku keeleoskuse ja asjatundmatuse tõttu W kostja esindajana menetlusest (V kd tl 103-105).

§ 45

lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on kolleegiumi hinnangul seda õigust põhjendatult kasutanud. Maakohus põhjendas, et kostja esindaja on korduvalt jätnud esitamata võõrkeelsete dokumentide tõlkeid ja ei ole võimeline esitama menetluses eesti keelseid avaldusi ning on korduvalt rikkunud menetlusdokumentide esitamiseks ettenähtud tähtaegade järgimise kohustust. Samas selgitas kohus, et kostjal on õigus taotleda endale riigi õigusabi ja esitada selleks nõuetekohane taotlus (V kd tl 103-105). Seega on kostja etteheide ka selles osas ebaõige. Z e-posti aadressilt Z poolt saadetud e-kirja jättis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult vastu võtmata, kuna tegemist ei olnud kostja esindajaga. 22.

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

§ 656

lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus

§ 656

lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). Kuna kostja on saanud korduvalt võimaluse esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, ei ole maakohus ärakuulamise põhimõtet rikkunud. Riigikohus on selgitanud, et

§ 656

lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (vt Riigikohtu 12.10.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14). Kostja ei ole 6 2-15-3725 apellatsioonkaebuses esile toonud, kuidas oleks maakohtus kostja lepingulise esindaja menetlusest kõrvaldamata jätmisel saanud olukord teistsuguseks osutuda ning millised tõendid jäid tal oma väidete tõendamiseks maakohtus seetõttu esitamata. 23. Kostja väitel ei andnud maakohus hinnangut tunnistaja ütlustele, jättis vastu võtmata tunnistajate kirjalikud ütlused ega kogunud tõendeid omal algatusel, et kindlaks teha kostjal hageja vastu nõude olemasolu summas 3442,87 eurot, mille kostja soovis hageja nõudega tasaarvestada. Kolleegiumi hinnangul on kostja etteheited maakohtule ka selles osas põhjendamatud. Kohus jättis põhjendatult kostja poolt esitatud ülevaatuse akti ja üldkoosoleku protokolli koopiatega arvestamata. Hageja tugines sellele, et dokumendis märgitud isikud ei ole tegelikult sinna oma allkirja andnud. Tegemist on dokumendi ehtsuse vaidlustamisega

§ 277mõttes.

Riigikohus on märkinud, et kui pool ei tunnista kohtumenetluses teise poole esitatud dokumendi, millest on esitatud üksnes valguskoopia, olemasolu, peab valguskoopia esitanud pool valguskoopiale vastava dokumendi olemasolu tõendama. Kohus peab andma koopia esitanud poolele võimaluse esitada dokumendi originaal (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-1722, p 10.3). Seda on käesolevas asjas maakohus teinud, kuid kostja originaale ei esitanud ega osundanud, kus need võiks olla. Kohus kuulas kirjalikult üle ühe tunnistaja (C), kes on väidetavalt aktile allkirja andnud ja tunnistaja kinnitas, et tema pole allkirja andnud ja pole ka toimunud ühtegi koosolekut, kus oleks kostjale kahju hüvitamist arutatud (V kd tl 127). Samuti on kirjas hageja juhatusele kinnitanud teine väidetav allakirjutanu (Q), et allkiri aktil ei ole tema oma ja kahju hüvitamise küsimusi KÜ juhatuse koosolekutel ei ole arutatud (II kd tl 82-83). Kolmas väidetav aktile allakirjutanu (P) andis kohtus ütluseid selle kohta, et aktist sai ta teada

  1. a ning allkiri aktil pole tema oma (V kd tl 50-53). Kohus proovis üle kuulata ka viimast väidetavat aktile allakirjutanut (Y), kuid too kohtusse ei ilmunud ja ka sundtoomine ei õnnestunud. Lisaks soovis kohus üle kuulata ka kostjat ennast, kuid tema samuti kohtusse ei ilmunud. Omal algatusel puudus maakohtul võimalus tõendeid koguda, kuna hagi esitamise ajal tuli asi lahendada hagimenetluses ning Riigikohtu seisukoha kohaselt võib maakohus sellises olukorras hagimenetlusse kuulunud nõuded lahendada lõpuni hagimenetluse sätete kohaselt (vt Riigikohtu 14.11.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 16). Seega on maakohus tõendite kogumisel lähtunud õigesti hagimenetluse võistlevuse põhimõttest ja hinnanud tõendeid õigesti, mille tulemusel on jõudnud õigele järeldusele, et tõendatud ei ole kostja nõue hageja vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

25.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Hageja esitas 03.08.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 312 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 3 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 90 kuni 100 eurot (käibemaksuta).
  2. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti 7 2-15-3725 põhjendatud ja vajalik. Samuti on arvestades asja mahukust põhjendatud ja mõistlik hageja lepingulise esindaja tunnitasu menetluskulude nimekirja koostamise eest 90 eurot ning apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest 100 eurot.
  3. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 312 eurot (käibemaksu ei lisandu).
  4. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 30. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot. Kuna apellatsioonkaebuse hinnaks on 3401,12 eurot, on lähtudes riigilõivuseaduse § 59 lõikest 1 ja lisast 1 kostja tasunud 50 eurot liigselt. Viidatud sätete ja

§ 150

lg 1 p 1 alusel on kostjal õigus esitada ringkonnakohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.