← Eesti

2-14-63261/149

Obsah (8)§ 175§ 701§ 144§ 174§ 695§ 177§ 149§ 178

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-14-63261 Määruse kuupäev Tartu, 29. september 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu Kohtuasi OÜ

) § 138 lg-te 1 ja 2 järgi põhjendatud ja vajalik kostja menetluskulu apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 500 eurot. Kostja lepinguliste esindajate menetluskulud on

§ 175

lg 1 järgi põhjendatud kokku 3619 euro 20 sendi ulatuses (koos käibemaksuga), s.o apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise ajakulu 12 tundi, sh 6 tundi tunnihinnaga 160 eurot ja 6 tundi tunnihinnaga 150 eurot, kohtuistungiks ettevalmistus 0,5 tundi tunnihinnaga 160 eurot, apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine ja teeside koostamine 1,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot, kohtuistungil osalemine 1 tund tunnihinnaga 160 eurot, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi tunnihinnaga 160 eurot. Tallinnast Tartusse kohtuistungile sõitmise hüvitamisel tuleb analoogia korras lähtuda Vabariigi Valitsuse

  1. juuli
  2. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta, mitte kostja ja tema esindaja kokkulepitud õigusabi tunnihinnast. Tallinna ja Tartu vahemaa on 185 kilomeetrit, st edasi-tagasi sõidu eest on põhjendatud hüvitada kokku 111 eurot.
  3. Kostja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, millega tema taotlus jäi rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt vähendas maakohus põhjendamatult kostja esindajate ajakulu, sest ei arvestanud toimikuga tutvumise ajakulu ja tsiviilasja erakordselt suurt mahtu. Kuna kostja kaasas lepingulised esindajad alles pärast maakohtu menetlust, oli esindajate koormus apellatsioonkaebuse koostamisel suurem. Alusetult on vähendatud ka kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu. Lisaks tuleb kostjale hüvitada esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kostja on taotlenud istungile sõitmise aja hüvitamist esindaja vähendatud tunnitasu, mitte tavapärase tunnitasu järgi.
  4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 2

(6)2-14-63261
  1. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  2. veebruari
  3. a määrusega maakohtu määruse osas, millega jäi rahuldamata kostja kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu hüvitamise taotlus. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse, mõistes hagejalt lisaks välja hüvitise 200 eurot. Ringkonnakohus leidis, et maakohus vähendas õigusabi ajakulu ja toimikuga tutvumisele kulunud aega põhjendatult. Kostja osales maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses ilma esindajata, esitas seejärel vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse, lõpetas asja uuel menetlemisel maakohtus õigusabilepingu ning osales menetluses kuni järgmise apellatsioonkaebuse esitamiseni ilma esindajata. Kostja kasutas uute esindajate teenust viis aastat pärast menetluse algust teist korda apellatsioonkaebuse esitamisel, võttes sellega riski, et kogu ajakulu, mis uuel esindajal tuleb mahukast materjalist ülevaate saamiseks ja asjaolude läbitöötamiseks teha, ei ole põhjendatud ja vajalik

§ 175lg 1 mõttes.

Menetlusosalisel on õigus otsustada, kas ta esindab ennast ise, osaleb menetluses koos õigusteadmistega esindajaga või mitme esindajaga, samuti on tal õigus esindajat vahetada. Õigusabi ajakulu, mida vastaspool peab hüvitama, tuleb aga arvestada, lähtudes eeldusest, milline on vajalik ja põhjendatud ühe esindaja ajakulu kohtumenetluse raames. Maakohus vähendas siiski põhjendamatult kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu, mis ringkonnakohtu hinnangul on 2 tundi 3 minutit. Tsiviilasjades on kujunenud välja ühtne kohtupraktika selle kohta, mis ulatuses ja alustel hüvitatakse esindaja sõidukulud, mh sõidule kulunud aeg. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et menetlusosalisel on õigus leppida esindajaga kokku, et tema tasub esindajale istungile sõiduks kulunud aja eest õigusabitasu, kuid ta ei saa nõuda vastaspoolelt sõidukulu hüvitamist sama hinnaga. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt nt Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Advokaadi sõidule kulunud aja eest õigusabitasu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole senist kohtupraktikat arvestades põhjendatud. Kuna Tallinnast Tartusse sõitmiseks on võimalik kasutada liikumisviisi, mis võimaldab sõiduaega kasutada õigusteenuse osutamiseks (buss, rong, autos kaasreisija), tuleks

§ 175

lg 1 järgi arvestada sõidu ajakulu juhul, kui esindaja osutas sõidu ajal praeguses asjas teenust (nt valmistus istungil osalema). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles tema menetluskulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata. Lisaks palub kostja mõista hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulu 1231 eurot ja viivise. Kostja leiab, et kohtud ei arvestanud kohtutoimikuga tutvumise ajakulu ja tsiviilasja erakordselt suurt mahtu. Asjaolu, et kostja ei kasutanud vahepealses menetluses menetluskulude säästmiseks lepingulist esindajat (esindaja), ei anna alust jätta esindaja kulusid hagejalt kostja kasuks välja mõistmata, kui kostja soovib uuesti kasutada esindajat. Samuti jäeti kostja esindaja sõidu ajakulu valesti hagejalt välja mõistmata. Kui poole esindaja sõidab kohtuistungile oma tööajast, peab kohtuasja kaotanud pool selle kulu teisele poolele hüvitama. Esindaja valiku õigust ei ole põhjendatud paikkondlikult piirata, samuti ei pea esindaja sõitma kohtuistungile ühistranspordi või autojuhiga ega osutama sõidu ajal õigusteenust. Kohtute praktika sõidukulude hüvitamise osas on õigustamatult erinev, sest haldus- ja kriminaalasjades rahuldatakse mh esindaja sõidule kulunud aja hüvitamise taotlused. Kostja esindaja kulutas Tallinnast Tartusse kohtuistungile ja sealt tagasi sõidule kokku oma tööajast 4 tundi 20 minutit. Hageja peab hüvitama kostjale esindaja sõidule kulunud aja kostja ja tema esindaja kokkulepitud (vähendatud) tunnihinnaga 120 eurot. Sellest üksnes 111 euro hüvitamine ei ole põhjendatud. 3

(6)2-14-63261
  1. Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 järgi tühistada kostja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu ja käibemaksu ning viivise osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, rahuldades kostja taotluse osaliselt. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 11. Kostja nõudis hagejalt oma lepinguliste esindajate kulude hüvitamist

§ 144

p 1 ja § 175 järgi, paludes mõista hagejalt välja esindaja õigusteenuse osutamise tasu ning sõidukuluna hüvitise kohtuistungile sõitmisele kulunud aja eest. Maa- ja ringkonnakohus rahuldasid kostja taotluse osaliselt, leides sõidukulu hüvitamise kohta, et analoogia alusel Vabariigi Valitsuse määruse nr 164 (valitsuse määrus) §-s 5 sätestatuga tuleb kostjale hüvitada esindaja kohtuistungile sõitmise kulu 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta, s.o kokku 111 eurot. Kuna hageja ei ole ringkonnakohtu määrust vaidlustanud, ei kontrolli kolleegium kostja esindaja otsese sõidukulu (transpordikulu) väljamõistmise põhjendatust. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et transpordikulu saab kohus välja mõista üksnes sellekohase taotluse alusel.

  1. Kostja arvates peab hageja hüvitama talle esindaja kohtuistungile sõitmise aja 4 tundi 20 minutit kostja ja esindaja kokkulepitud 120-eurose tunnihinna alusel. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kostja esindaja sõidule kulunud aeg ei ole hüvitatav. Kolleegium leiab, et kohtute seisukoht poole lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja hüvitamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Samas ei nõustu kolleegium ka kostjaga, et hageja peab hüvitama talle esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi. Menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka Riigikohtu
  2. novembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17 ja
  6. juuni
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et

-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kolleegium leiab, et kuna alates
  5. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri
  6. juuli
  7. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). 4

(6)2-14-63261 Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Alates
  1. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates
  2. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1–5). Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu viidatud kohtupraktikas väljendatud seisukohad on kujundatud sõidukulude kohta, mis tehti enne korra § 151 kehtestamist. Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot.
  3. Kuna kostja on kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub hagejalt väljamõistetavale kostja esindaja 30-eurosele sõidukulule käibemaks 6 eurot. Kostja ei ole määruskaebuses avaldanud, et ringkonnakohus on ekslikult mõistnud hagejalt 200 eurot välja ilma käibemaksuta. Samas on kostja palunud tühistada ringkonnakohtu määruse ulatuses, millega tema taotlus oli jäetud rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palus kostja mõista hüvitise välja koos käibemaksuga (III kd, tl 140 pöördel). Eeltoodut arvestades mõistab kolleegium hagejalt kostja kasuks välja käibemaksu 40 eurot ringkonnakohtu väljamõistetud 200 eurolt. 14. Kostja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse ka ülejäänud osas, milles tema taotlus on jäänud rahuldamata. Kolleegium leiab, et muus osas on ringkonnakohtu määrus põhjendatud ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi (

§ 695

ja § 689 lg 5).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt mh nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Kolleegiumi arvates hindas ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate kulude (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga ning on vastanud kostja väidetele piisavalt põhjalikult. 5

(6)2-14-63261 15. Kuna kolleegium suurendab hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat hüvitist, arvestatakse sellega ka viivise maksmise kohustuse märkimisel (

§ 177lg 4).

16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada isikule, kes selle tasus. 17. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.