Obsah (4)

§ 157§ 159§ 135§ 136

2-21-9790 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-9790 Menetlustoiming Hagita menetlus, lõp

§ 157

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat, mis algab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus algatatud 14.08.2009 puudutatud isiku täitmisteate alusel. Täitedokumendiks on 17.10.2008.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-25632, mis jõustus 04.11.2008. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011.

aasta

1. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
2. aasta
3. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
4. aasta
5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
6. Seega on uus lühem aegumistähtaeg tagasiulatuva toimega. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
7. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
8. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu
9. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13). 17.10.2008.a kohtuotsusest tulenevad nõuded oleksid kuni
10. aprillini 2011 kehtinud

§ 157lg 1 redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 04.11.2038.a.

Kohtuotsusest tulenevad nõuded ei olnud seega seaduse muudatuse ajal aegunud. Nõuetele hakkas 01.03.2011 kehtima 10-aastane aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda alates 01.03.2021. 2

§ 159

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

§ 135

kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

§ 136

lg 2 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Ülalmärgitud sätetest lähtuvalt algas aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, s.o 04.11.2008 ning nõue pidanuks varasema

§ 157

lg 1 redaktsiooni alusel aeguma 04.11.2038.

§ 157

lg 1 uue redaktsiooniga kohaldus nõude aegumisele uus aegumistähtaeg 10 aastat, seega pidanuks kohtulahendist tulenev nõue aeguma hiljemalt 01.03.

1. Aegumine aga katkes 14.08.2009, sest puudutatud isik esitas täitedokumendi esimest korda kohtutäiturile täitmiseks. Aegumistähtaeg algas uuesti täitmisele esitamise päevast, s.o 14.08.2009 ning nõue aegus 14.08.
2. Asja materjalidest ei nähtu muid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et aegumistähtaeg oli veel mingil põhjusel peatunud või katkenud. Puudutatud isiku sõnul nimetatud aluseid ei esine. Seega on aegumistähtaeg käesolevalt möödunud ning esinevad TMS § 2231 lg 1 lauses 1 märgitud alused täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Ka menetlusosalised on seisukohal, et nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse ning lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 084/2009/2807 nõude aegumise tõttu. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta avaldajat TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda üldnormist hagita menetluses, s.o TsMS § 172 lg 1 lausest 1, sest avalduse lahendamine ja rahuldamine on üksnes avaldaja huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikul menetluskulud, siis ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3