Obsah (6)

§ 175§ 173§ 2§ 172§ 176§ 177

2-13-57797 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 3.september 2021.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-57797 Tsiviilasi S V võlgniku kohustust

§-st 173 lg 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistliku tulutoova tegevusega või seda otsima. Arvestades, et kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul ei ole võlgnikul õnnestunud kordagi teha oma sissetulekutest võlausaldajatele makseid, siis saab väita, et võlgnik ei ole täitnud temale seatud seadusest tulenevat kohustust tegeleda või otsida mõistliku tulutoovat tegevust, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Olukord, mil võlausaldaja nõue on jäetud kohustustest vabastamise kestel täielikult rahuldamata ning võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, ei saa olla kohustustest vabastamise eesmärk. Õigussuhetes tuleb arvestada mõlema poole õiguste ja kohustustega. Võlausaldaja nõudeõiguse lõpetamine välja toodud asjaoludele tuginedes oleks võlausaldaja omandipõhiõigust ebamõistlikult riivav. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma kohustust rikkunud vähemalt VÕS § 104 lg-s 2 hooletuse tasandil. Võlausaldaja huvide kahjustumine väljendub võlausaldaja nõude täielikus mitterahuldamises. Eeltoodust tulenevalt palub Bigbank AS lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 4.

1. Maksu- ja Tolliamet teatab, et neil puuduvad nõuded võlgniku vastu. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata Maksu- ja Tolliameti nõue summas 2081,81 eurot. Nõudest 30,26 eurot on kustutatud maksuarvestusest aegumise tõttu ning ülejäänud summa on tasaarvestatud füüsilise isiku enammakstud tulumaksu tagastusnõuetega. Võlgniku väide, et kõik tema tulumaksutagastused on läinud Maksu- ja Tolliametile ei ole õige. Võlgniku 2020.a. füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tekkinud enammakse summas 295,26 eurot tagastas Maksu- ja Tolliamet võlgniku taotlusel tema pangakontole. Maksu- ja Tolliametil puuduvad vastuväited võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas. 4.
2. Ülejäänud võlausaldajad ei ole oma seisukohta esitanud ning suulist ärakuulamist ei ole ükski võlausaldaja soovinud. Kohtu põhjendused 5.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 6.

§ 173

sätestab võlgnikule järgmised kohustused pankrotimenetluse kestel: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3 2-13-57797 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

1. Käesoleval juhul esitas võlgnik 20.04.2021 taotluse (ja 29.04.2021 selle täpsustuse), milles palub end vabastada võlgadest ja lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus. Avaldusest nähtub mh, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik võlausaldajatele makseid teinud. Ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta ei ole makseid teinud, kuna tal ei ole alati võimetele vastavat tööd olnud. Kuna võlgnikul on osaline töövõime, pole võimalik tulutoovamat sissetulekut leida ega muud ametit õppida. Viimane töökoht vastab võlgniku tervislikule seisundile. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last, XXXXXXXXXa, mis välistab töötamise ka kodust kaugemal. Ühele lapsele on elatis kohtu kaudu väljamõistetud, kuid isa vaatamata sellele elatist ei maksa. Võlgniku majanduslik seisukord on halb - ta elab lastega valla munitsipaalkorteris, ta on saanud sotsiaaltoetusi ja toidupangateenust ning talle on määratud tugiisiku teenus. Ta ei käi kuskil väljas kontsertidel ning XXX suunati teda arsti poolt taastusravisse. Võlausaldajate etteheited on võlgniku väitel alusetud.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast

§ 175lg 2 p 1 alusel, kuivõrd võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos.

Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 annab aluse kohustustest vabastamisest keeldumiseks ka siis, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult

§-s 173 nimetatud kohustusi kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd võlausaldajad ERA Liisingu Inkassoteenused AS, Intrum Debt Finance AG ja Bigbank AS on oma seisukohtades viidanud võlgniku võimalikele

§-s 173 toodud kohustuste rikkumistele, siis annab kohus vastavatele asjaoludele järgnevalt oma hinnangu. 9. Võlgniku kui usaldusisiku aruannetest menetluse kestel ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonidest nähtub võlgniku maksustava tulu suurus järgmiselt: - 2015.aastal kokku 4850,79 eurot (sh tulumaks 679,96 eurot) – koosneb töötasust, haigushüvitisest, ajutise töövõimetuse hüvitisest so keskmiselt 404,23 eurot kuus; - 2016.aastal kokku 1478,80 eurot (sh tulumaks 87,43 eurot) – koosneb töötuskindlustushüvitisest, so keskmiselt 123,23 eurot kuus; - 2017.aastal tulu puudub; -2018.aastal kokku 4421,85 eurot (sh tulumaks 95,53 eurot) – koosneb töötasust, ajutise töövõime hüvitisest ja haigushüvitisest, so keskmiselt 368,48 eurot; -2019.aastal kokku 5271,74 eurot (sh tulumaks 488,30 eurot)- koosneb töötasust, ajutise töövõimetuse hüvitisest ja haigushüvitisest, so keskmiselt 439,31 eurot; -2020.aastal kokku 5511,03 eurot (sh tulumaks 295,26 eurot)- koosneb töötasust, haigushüvitisest ja ajutise töövõimetuse hüvitisest, so keskmiselt 459,25 eurot kuus. 10.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 131 lg 1 p 1, 3 ja 7 järgi sissenõuet ei saa pöörata mh riiklikele peretoetustele; sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja seadusel põhinevale elatisele. Vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist 4 2-13-57797 isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Antud juhul on kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlgnik saanud lisaks palgale ka erinevaid pere- ja sotsiaaltoetusi, töövõimetustoetusi, puudega tööealise toetust, kuid neile ei saa pöörata sissenõuet.

1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Töötasu alammäära kehtestamine oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel korral 2015 aastal 390 eurot, 2016 aastal 430 eurot, 2017 aastal 470 eurot, 2018 aastal 500 eurot, 2019 aastal 540 eurot ja 2020 ja 2021 aastal 584 eurot. Vastab tõele, et olukorras, kus võlgnik tegeleb sellise tegevusega, mille eest saadav tasu ei ole piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on ta kohustatud otsima tegevust, mille eest saadav tasu oleks võlausaldajatele kasulikum. Võlgadest vabastamise regulatsioon ega vastav kohtupraktika ei näe ette „miinimumtasu“, mida saaks lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikkuse aspekti hinnata läbi konkreetse isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus ning läbi isiku hetke elulise olukorra. Ühest küljest tuleb seejuures hinnata võlgniku haridustaset, väljaõpet ning eelnevat töökogemust ning teisest küljest töötamist takistavaid tegureid nagu võlgniku perekondlikku elukorraldust, võlgniku vanust ning tervislikku seisundit. Eesti Töötukassa andmetel on S.V olnud töötu ja tööotsijana arvel perioodidel: 30.11.201524.08.2016; 30.09.2016-4.01.2017; 9.03.2017-16.03.
2. 2016.a. märtsis on võlgnik vastavalt tööotsimiskavale tegelenud ka aktiivselt töö otsimisega ning ta on 2016.a septembris suunatud kohaliku omavalitsuse poolt pikaajaliste töötute iseseisvat tööharjumust soodustavale sotsiaalteenusele alates 1.11.
3. Tööotsimisega on võlgnik tegelenud ka 2018.a. alguses ja asunud tööle veebruaris 2018.a. Alates 31.12.2019 on võlgnik jälle olnud töötukassas arvel, kuna lahkus töölt tervislikel põhjustel. 1.04.2020 alates võlgnik töötab AS-s S Kuid antud juhul tuleb arvesse võtta seda, et: 1) Eesti Töötukassa on S.Vil tuvastatud osalise töövõime perioodil 1.02.2017-31.01.2019; 1.02.2019-31.01.2021 ja 1.02.2021-31.01.2025; 2) Sotsiaalkindlustusameti poolt on S.Vile määratud XXXXXXXXXXXXXX 3) S.Vi ülalpidamisel on 2 alaealist last: XXXXXXXXXXX; 4) S.V hooldab abivajavat raske puudega pereliiget – XXXXXXXXXXXX 5) Tervisliku seisundi ja laste (sh puudega lapse) tõttu ei ole võlgnikule sobilikud pikkade vahetustega tööpäevad ja töö kodust kaugel; 6) Tervislikust seisundist tulenevalt võlgnikule kõik tööd ei sobi ja seetõttu on olnud püsiva töö leidmine raskendatud. Võlgnik sattuski makseraskustesse põhjusel, et kaotas töö ning ei suutnud enam kõrge intressiga laene teenindada; 7) Võlgniku kanda on jäänud ka laste kasvatamisega seotud kulud, kuivõrd laste isa ei ole täitnud omapoolseid kohustusi; 8) Vallavalitsuse poolt on perele eraldatud sotsiaalkorter ja määratud tugiisikuteenus. Majanduslik toimetulek on olnud raskendatud pika perioodi vältel, mistõttu S Vile on makstud sotsiaaltoetusi ja osutatud toidupangateenust.
4. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kohtule on esitatud vajalikud andmed ja tõendid, millest nähtub võlgniku võimetus tegeleda tulutoovama tegevusega ning kohus leiab, et S V ei ole rikkunud

§ 173lg-s 1 toodud kohustust.

Võttes eelnevat arvesse, nõustub kohus võlgniku täiendavate selgitustega, et tema tervislik seisund ning puudega lapse hooldamine piiravad oluliselt võlgniku võimalusi leida tulutoovamat tegevust, kui on ta võlgadest vabastamise perioodil saadud töötasu ja toetused. Kohus märgib ka, et kahel võlausaldajal - Saaremaa Vallavalitsusel ning Maksu- ja Tolliametil puudub tänaseks nõue võlgniku vastu ning ühe võlausaldaja Eestis Energia AS nõue on 5 2-13-57797 vähenenud pea poole võrra. Kohtu arvates, ei ole antud juhul kohustustest vabastamise menetluse pikendamine põhjendatud ega kooskõlas võlgniku suhtes läbiviidava menetluse eesmärgiga. Tänaseks on menetlus kestnud juba kuus ja pool aastat. Märkimist väärib siinkohal asjaolu, et ükski võlausaldaja ei ole menetluses selle perioodi jooksul aktiivselt osalenud ega menetluse vastu huvi tundnud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on V.Vi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. See on kooskõlas võlgadest vabastamise menetluse eesmärgiga ning tagaks võlgnikule ja tema lastele edaspidi parema majandusliku toimetuleku.
5. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 14. Kuivõrd kohus vabastab S Vi tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tuleb

§ 175

lg 8 kohaselt tema kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.

§ 175

lgst 7 tulenevalt avaldab kohus teate S.Vi kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 6