MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1994 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipid
) § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada
§ 361
lg-s 2 toodud alustel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (samas lg 1). Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (lg 21). 4. Kohus leiab PPA toodud asjaolude alusel, et isikut tuleb kinni pidada, kuna on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (
§ 361lg 2 p 5).
Isik väidab, et tema elu on Iraagis ohus ja tema eesmärk oli saada Soome varjupaik. Kaebaja on enda väitel otsinud Soome esindust Iraagis, kuid pole seda leidnud. Ka ööbis isik Valgevenes Minskis, hotellis Viktoria Palace
- Soome välisministeeriumi veebilehe2 kohaselt on olema Soome suursaatkond Bagdadis ja aukonsul Mosulis; samuti ka kontaktpunkt Minskis. Ka Eestisse saabudes, mh venna abiga, kes elab isiku ütluste kohaselt Soomes, ei taotlenud isik varjupaika Soome suursaatkonnas Tallinnas. Isik on ütluste andmisel järjekindlalt rõhutanud soovi taotleda varjupaika Soomes, selgitades veel 31.08.2021 tunnistaja ülekuulamise protokollis enne kella 14.20, et Eestis ta varjupaika taotleda ei soovi. Isik selgitas istungil ka advokaadi abi kaasamist, kes pidi talle varjupaiga jaoks tarvilikud dokumendid koostama. Isikul oli võimalik varjupaika korduvalt taotleda, sh pöördudes ka Soome Vabariigi ametiasutuste poole Iraagis, Valgevenes ja Eestis; või taotledes varjupaika Valgevenelt, Lätilt või Eestilt. Isik proovis end selle asemel, et seaduslikult viibimisalus saada, riigivõimude eest varjatult Soome jõuda, varjates end auto pagasiruumis teki all. Isiku käitumisviis, mil isik taotles varjupaika alles siis, kui talle oli lahkumisettekirjutust tutvustatud, tõlgitud ja selgitatud, viitab sellele, et varjupaigataotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Ka keeldus isik allkirjastamast, et on ettekirjutuse kätte saanud. Varjupaiga taotlemise õigus Eestis pidi isikule olema selge hiljemalt 31.08.2021 ülekuulamise lõpus, kus isik selgitas, et ta seda õigust kasutada ei soovi. Eeltoodust tulenevalt on varjupaigataotluse esitamine kantud otseselt eesmärgist vältida enda väljasaatmist; mitte tingimata soovist taotleda varjupaika esimesel võimalusel endale ohutus riigis.
- Isiku kinnipidamine on ka lubatav rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (
§ 361lg 2 p 4). 1 https://www.google.com/search?{google:accepted
Suggestion}oq=mins&sourceid=chrome&ie=UTF8&q=minsk+virtoria+palace tõenäoliselt hotell Minskis 2 https://um.fi/finland-s-representation-abroad-by-country 2
(3)Taotlusest nähtub ka, et varjupaigamenetluses tarvilikke menetlustoiminguid ei ole olnud võimalik läbi viia, arvestades taotluse esitamise aega. PPA taotluse lisade kohaselt on veel ebaselge, milles seisneb oht kaebaja elule. Samuti ei ole PPA-l seni õnnestunud kontrollida, kas ja kus võib isik olla varem varjupaika taotlenud. Seega on vajadus täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik kinnitas istungil valmidust koostööks vabaduses viibides. VSS §-s 68 p 8 märgib, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Eeltoodud alus ei kinnita automaatselt põgenemiskahtlust, vaid seda tuleb sisustada konkreetse juhtumi asjaoludega. Isik on teadlikult korraldanud enda ebaseadusliku sisenemise Euroopa Liitu, s.o soetas omale Valgevene turismiviisa; ületas Läti piiri juhuslikus kohas metsas; kutsus venna autoga endale järele ning proovis Tallinna Sadamas Soome lahte ületada auto pagasiruumis. Enda ülekuulamisel isik ka kinnitas, et ületas piiri ebaseaduslikult, sest tahtis saada Soome. Seega on isikul kokkuvõttes olemas nii vahendid, kontaktid kui ka teadmised, kuidas ületada ebaseaduslikult riigipiiri, mh korduvalt ning end ametivõimude eest varjata. Isik on korduvalt kinnitanud ka oma soovi jõuda nimelt Soome, mistõttu on tal ka motivatsioon Eestist lahkumiseks. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et vabaduses viibides on isiku eelneva käitumise alusel olemas põgenemisoht, mh Soome Vabariiki.
- Isikult vabaduse võtmine on põhjendatud ainult siis, kui leebemaid meetmeid ei ole võimalik kasutada. Leebemaid meetmeid ei ole võimalik kasutada, kui on põhjendatud oht, et vabaduses võib isik põgeneda. Kuna kohus tuvastas eelnevalt põgenemisohu, kinnitab see, et ei ole võimalik kasutada ka leebemaid järelevalvemeetmeid.
- Vabaduse võtmine peab olema proportsionaalne ega tohi isiku tervist kahjustada. Keskuses on tagatud isikule toidunormidest tulenev toitlustamine; sh vajadusel ka tervisest tulenevad kohandused. Ainuüksi toidu koostisest tulenevate maitse-eelistuste tõttu isiku vabastamine ei ole õigustatud. Mõistetav on, et vabaduse võtmine tekitab negatiivseid emotsioone, kuid seda ei ole kinnipidamise eesmärki arvestades võimalik lõplikult välistada. Kohtule ei nähtu kinnipidamisest tulenevat ohtu isiku elule ja tervisele. Kergemat sorti terviseprobleemide korral on kinnipidamiskeskuses ka tagatud meditsiiniline abi. Kui rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses tervisekaitse kaalutlustel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel majutada järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust (
§ 363lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)