KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1385 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmis

) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). KOHTU PÕHJENDUSED 1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta 3-21-1385 maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba pöörata sissenõue rahalisele õigusele (

§ 130lg 1 p 3).

Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena

§ 130

lg 1 p 3 tähenduses (vt Riigikohtu 30.04.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 10). 3. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et menetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

1. MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et ta on algatanud 14.04.2021 korraldusega X OÜ osas kontrolli, mis hõlmab käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil
2. a veebruar. Lisaks hõlmab kontroll X OÜ
3. a veebruarikuu käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on äriühingule maksukohustuse määramine. Maksuhalduril on tekkinud kontrolli tulemusel selgunud asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises. Kohtu hinnangul saab maksuhalduri poolt välja toodud asjaolusid arvestades maksupettust pidada võimalikuks. Asjas nähtub kauba soetamise tehingu tegemine läbi mitme äriühingu, kusjuures osad tehingute ahelas osalevad äriühingud ei oma reaalset majandustegevust, nende äriregistri järgne tegevusvaldkond erineb oluliselt tehingu esemest ja nende esindajaks näib olevat variisik. Kuigi raha on tehingu käigus üle kantud, ei ole kaupa tegelikult saabunud ja seda ei paistagi saabuvat. Raha on makstud sularahas ja ülekandega välismaisele pangakontole, et raha liikumise kontrolli raskendada. Tehinguosalistelt ei ole õnnestunud kõiki vajalikke tõendeid ja selgitusi saada, maksuhalduri korraldusi ignoreeritakse, saadud selgitused on üldsõnalised, osaliselt kontrollimatud ja vastuolus teiste kogutud tõenditega. X OÜ on püüdnud jätta maksuhaldurile tehingust ja enda osalusest selles ilmselt ebaõige mulje. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et tehingud on tõenäoliselt näilikud, et varjata raha tulumaksuvabalt äriühingust väljaviimist ja vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Eeltoodut arvestades on kontrolli tulemusel maksukohustuse määramine tõenäoline. Maksuhaldur on toonud välja eeldatavasti tasumiseks määratava maksusumma ja 2

§ 98lg 1).

1. Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, on põhjendatud maksuhalduri kartus, et võimaliku maksukohustuse määramisest teada saades võib X OÜ hakata maksukohustust vältima ja end varatuks muutma. Seeläbi võib maksumenetluse tulemusel antava maksuotsuse sundtäitmine osutuda tõenäoliselt oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri selgituste kohaselt on X OÜ tegevusalaks õigusnõustamine, kellel puudusid kuni
2. a aprillini töötajad. Alates
3. a aprillist on deklareeritud töötasu M. N.le. Need asjaolud muudavad kohtu hinnangul pahatahtliku käitumise soovi korral ettevõtte tegevuse lõpetamise lihtsaks, sest tegevust on soovi korral võimalik lihtsasti teise äriühingusse üle kanda ja võlad maha jätta. Tehingud on organiseeritud omavahel varem tuttavate M. N. ja J. G. poolt, kes ei ole avalikult teadaoleva info pinnalt usaldusväärsed.
4. Ettemaksukonto ja pangakontode arestimine on isiku majandustegevust intensiivselt riivavad meetmed, sest võtavad isikult majandustegevuseks vajalikud käibevahendid. Seega peab nende meetmete kohaldamine olema põhjendatud ja proportsionaalne. MTA taotlusest nähtuvalt puuduvad X OÜ-l praeguse seisuga pangakontol piisavad rahalised vahendid, et tõenäoliselt määratavat maksukohustust täita. Samuti puudub tal registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita ja mille võiks tagatiseks seada. Äriregistris puudub äriühingu
5. a majandusaasta aruanne.
6. a majandusaasta aruande järgi on äriühingu bilansimaht 71 286 eurot, samas on suur osa varadest (52%) kinni nõuete ja ettemaksete all. Raha on 12 890 eurot. Maksuhalduri esitatud andmete järgi oli ettevõtte pangakontojääk 28.02.2021 seisuga vaid 380,67 eurot.
7. a majandusaasta aruande järgi on äriühingul materiaalset põhivara väärtuses 17 900 eurot, kui kuna äriühingul puudub registervara, siis on põhivaraks eeldatavasti vallasasjad, mis ei pruugi tagatiseks sobida. Kuna äriühingu tegevuse eesmärgiks on olnud õigusabi osutamine ja sellega seotud klienditeenindus, siis ei olegi sellise majandustegevuse elluviimiseks vaja olulist materiaalset põhivara. Seega on ainsad võimalused ettemaksukonto ja pangakonto arestimine. Muud tõhusad võimalused maksuhalduril hetkel puuduvad. Piisavaks meetmeks ei ole ka ainult pangakonto või ainult ettemaksukonto arestimine, sest kummalgi ei ole piisavalt vahendeid tulevase võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks. Avalikes huvides on maksukohustuste tasumine. Seda arvestades ei ole tõsiselt võetavaks alternatiiviks tulevase võimaliku maksukohustuse tagamata jätmine ja maksude laekumata jäämine. Seega on maksuhalduri taotletavad meetmed proportsionaalsed. Maksukohustuslasel endal on võimalik pakkuda maksuhaldurile muud tagatist, mis tagaks piisavalt võimaliku tulevase maksukohustuse täitmist summas 2075 eurot. Ettemaksukonto ja pangakontod arestitakse konkreetse summa ulatuses ja tuleb vabastada seda summat ületavas osas.
8. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab M. V. vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise. Samuti on maksuhaldur näidanud ära tagatissumma suuruse.
9. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 3