KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2021, Narva Tsiviilasja number 2-21-12422 Tsiviilasi T A hagi O A

§ 100lg 4).

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE T A esitas oma seadusliku esindaja J A kaudu hagi O A vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid hageja seaduslik esindaja ja kostja abielus. Alates
2. aastast muutus nende kooselu halvemaks ja lõppes novembris
3. Abielust on sündinud ühine laps T A . Abielu lahutati 15.02.
4. Pärast kooselu lõpetamist hakkas kostja maksma elatist vähem kui seaduses sätestatud määr. Hageja leiab, et kumbki vanem peab katma poole lapse vajadustest. Praegu elab hageja seaduslik esindaja koos hagejaga. Kostja elab ja töötab T ning lapsega kohtub üks kord kuus. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni T A täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb tasuda J A arveldusarvele nr XXX. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja võttis oma vastuses hagi õigeks, tunnistades tema vastu suunatud nõudeid. Ta on valmis maksta hagejale igakuist elatist 292 euro ulatuses, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis oma vastuses hagi õigeks. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 p 1, § 100, § 101 lg 1 alusel. Perekonnaseaduse (

) 97 p 1 alusel ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2021. aastal on 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja ülalpidamiseks kostjalt välja elatise alates 08.08.2021 summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nii hageja kui ka kostja on taotlenud kulude jätmist poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalallkiri/ Anneli Alekand Kohtunik