Obsah (10)

§ 168§ 162§ 444§ 173§ 174§ 477§ 175§ 195§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse aeg ja koht 18.08.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11299 Tsivii

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul esitas kostja põhjendamatult avalduse täitemenetluse algatamiseks ja on seda ka ise tunnistanud. Kostja käitumine on andnud alust hagi esitamiseks ning menetluskulude jaotuse määratlemisel tuleb lähtuda

§ 162lg 1 ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et antud juhul ei esine

§ 168lg 6 alust menetluskulude jätmiseks hageja kanda.

4. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Kostja on esitanud täitmiseks nõude, milleks kostjal ei olnud veel alust. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. Kohus iseenesest mõistab inimlikult kostja raamatupidaja eksimust, kuid osutab, et sissenõudja vastutab täituri poole pöördudes nõude õigsuse ja suuruse eest, seega on sissenõudjail nõudeid sundtäitmisele pöörates kõrgendatud hoolsuskohustus. Kohus ei saa menetluskulusid panna hageja kanda lihtsalt põhjusel, et kostja hinnangul on tegemist kroonilise pahatahtliku võlglasega või tegemist oli inimliku eksitusega. Seadus ei sätesta menetluskulude jaotusel erisusi inimlike eksimuste puhuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 7.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 8. Kostja vaidleb hageja õigusabikuludele vastu ning leiab, et „Hageja märgib 05.08.2021esitatud taotluses, et

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja leiab arusaamatul viisil, et miskipärast kostja andis põhjuse hagi esitamiseks. Kostja selle hageja arusaamaga ei nõustu ja leiab, et hageja ise põhjendamatult esitas hagi kostja vastu, selle asemel, et enne kohtusse pöördumist võtta ühendust kostjaga“. Kostja vaidleb vastu samuti hageja poolt 05.08.2021 esitatud menetluskulude nimekirjale ning suurusele. Nimelt jääb kostjale arusaamatuks hageja poolt kõik 1-4 punktides märgitu, mis on nn. kunstlikult tekitatud ega pole põhjendatud ja selgitatud 9. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt 2 Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). 10.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja esindaja on 05.08.2021.a esitanud menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses riigilõiv summas 475 eurot ning õigusabikulud summas 720 eurot. Lisaks tasus hageja kohtu nõudel tagatisena kohtule 1359,30 eurot.
2. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust kokku 6 tundi ning on teostanud järgmisi toiminguid:     16.07.2021 täitedokumentidega tutvumine 0,5 h 16.07.10.2016.a. Konsultatsioon 1,0 h 16.07.2021.a. Hagi esitamiseks vajalike materjalidega, kohtupraktikaga tutvumine 1,5 h 16.07.2021.a. Hagi koostamine ja esitamine 3 h seadusandlusega,
4. Kohus leiab, et õigusabi maht hagiavalduse koostamisel, selleks materjalide kogumisel jms arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendamatult suur. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Hagiavaldus vastus on sisult 3 lk pikk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja, lisade loetelu ning taotlusi. Kohus arvestab siinjuures, et põhjendatud ajakulu hulka kuulub lähtuvalt Riigikohtu praktikast ka materjalidega tutvumine jms. Kohus ei saa hinnata konsultatsiooni ajakulu põhjendatust ning vajalikkust, kuivõrd kohus saab lähtuda vaid tsiviilasja materjalidest menetluskulude hindamisel. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses asja materjalidega tutvumisega, konsultatsiooniga, hagi koostamise ja esitamisega saab olla 3h, vähendades toimingu ajakulu kokku 3h võrra
5. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3h (6h-3h), mis hageja esindaja tunnitasu (120 eurot) arvestades vastab 360,00-le eurole. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude kogusumma on 835 eurot (õigusabikulud 360 + riigilõiv 475), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6. Seoses tasutud tagatisega selgitab kohus hagejale, et

§ 195

lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. 17.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust 3 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 4