KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. august 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviil

) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on tõendina esitanud kohtule hageja juhatuse liikme I. K. ja kostja poolt 17.12.2015 digitaalselt allkirjastatud kliendilepingu (dtl-d 33-37). Kohus leiab, et kliendilepingus sisalduvate kokkulepete sõnastus on tõendatud kliendilepingu dokumendiga. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt sõlmib õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu. AdvS § 55 lg 3 sätestab, et kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kliendilepingul on käsunduslepingu tunnused, sest selles on lepitud kokku teenuse osutamises tasu eest. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on advokaadibüroo pidaja. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kliendilepingule kohaldatakse eeltoodut arvestades advokatuuriseaduses kliendilepingu kohta sätestatut ja võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.

1. Kliendilepingu punktist 3.1 nähtuvalt on pooled leppinud kokku järgmises: „3.
2. Käesoleva käsundi ning teiste Kliendi poolt antavate käsundite täitmisel osutatavate õigusteenuste eest tasub Klient Büroole tunnitasu lähtudes tunnitasu määrast 130 eurot/h. Bürool on õigus iga Lepingu kehtivusaasta möödumisel suurendada seni kehtinud tunnitasu määra 5 euro võrra. Büroo peab arvestust osutatud õigusteenuste sisu ja mahu kohta ning esitab vastava arvestuse koos Kliendile esitatava arvega“ (dtl 35, p 3.1). Kliendilepingu punktist 3.
3. nähtuvalt on pooled leppinud kokku järgmises: „3.
4. Klient tasub Büroo poolt esitatavad arved viie pangapäeva jooksul nende kättesaamisest. Kõikidele käibemaksuga maksustavate teenuste eest tasumisele kuuluvale summale lisandub käibemaks. Kliendi poolt Büroole tasumisele kuuluvate maksete tähtaegselt tasumata jätmise korral kohustub Klient tasuma Büroole viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest“ (dtl 3.3). Pooled ei vaidle selle üle, millises tasumääras kokku lepiti ning 4

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kostja on avaldanud, et ei mäleta arvete esitamist. Seega on kostja vaidlustanud arvete kättesaamist ning sissenõutavaks muutumist kliendilepingu punkti 3.3 järgi. Kohtu hinnangul tõendab 12.02.2016 arve nr 88, 27.03.2017 arve nr 245 ja 27.03.2017 arve nr 246 kostjale saatmist 27.03.2017 e-kiri, mille manuse kirjelduses on viide arvetele (dtl 69). Kostja on hageja 27.03.2017 e-kirja kättesaamist kinnitanud 31.03.2017 e-kirjaga, mis tõendab kohtu hinnangul arvete kättesaamist kostja poolt (dtl 87). Arvete saamist kinnitab ka see, et kostja on hagejale saadetud 31.07.2017 e-kirjas avaldanud, et ta arvete tasumisest mitte kuhugi ei pääse (dtl 54). Kostja ei ole põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt on ta kirjutanud muude arvete kui hageja poolt kostjale saadetud arvete kohta. Samuti ei ole kostja põhistanud, et ta on kirjutanud muudest hageja saadetud arvetest. Hageja 05.07.2017 ekirjast kostjale nähtub, et hageja on konkreetselt viidanud 27.03.2017 saadetud e-kirjale ja kostja võlgnevusele (dtl 55). Kostja 31.07.2017 e-kiri on vastusena saadetud hageja 05.07.2017 e-kirjale, mis nähtub mõlema e-kirja päisest teema (Subject) realt. 09.08.2017 arve nr 568 kostjale saatmist tõendab 09.08.2017 e-kirja ja selle manuse väljatrükk (dtl-d 89-93). E-kiri on saadetud kostja epostiaadressile xxxx, mille vahendusel on pooled omavahel suhelnud ning millele on hageja arveid kätte toimetanud. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud arvete kostjale kättetoimetamist e-posti vahendusel. 12.02.2016 arve nr 88, 27.03.2017 arve nr 245 ja 27.03.2017 arve nr 246 saab lugeda kostja poolt kätte saaduks hiljemalt 31.03.2017 ning 09.08.2017 arve nr 568 saab lugeda kostja poolt kätte saaduks hiljemalt 09.08.

1. Eeltoodust tulenevalt on arvetel märgitud tasunõuded muutunud sissenõutavaks.
2. Kostja on avaldanud, et tal puudub kinnitus, et ta oleks arve sisu aktsepteerinud ja arve vastu võtnud. Samuti on kostja avaldanud, et ta ei aktsepteeri arveid. Kliendilepingust nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku selles, et kokkulepitud tasu muutub sissenõutavaks alates arve aktsepteerimisest kostja poolt. Seejuures ei sisalda kliendileping arvete aktsepteerimise korda. Kohus leiab, et seetõttu on hagejal õigus nõuda tasu maksmist vaatamata sellele, et kostja ei ole arveid aktsepteerinud. Hageja poolt osutatud õigusteenuse sisu on märgitud arvete lisadeks olevates spetsifikatsioonides. Kostja on kinnitanud üldsõnaliselt võlgnevuse olemasolu, kuid ei aktsepteeri selle suurust. Eeltoodust tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostjale osutanud õigusteenust ning hagejal on tekkinud kostja vastu tasu maksmise nõue, mida kostja ei ole täitnud. Kostja ei ole välja toonud ega põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt ei ole hageja kostjale arvete spetsifikatsioonides märgitud teenust osutanud või on osutanud seda spetsifikatsioonis märgitust väiksemas mahus. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline ja asjaoludega põhistamata väide võlgnevuse suuruse mitteaktsepteerimise kohta ei pane hagejale teenuse osutamise tõendamise osas täiendavat tõendamiskoormist. Hageja täiendav tõendamiskoormis oleks tekkind siis, kui kostja oleks põhistanud spetsifikatsioonides märgitud õigusteenuse mitteosutamise või osutamise väiksemas mahus. Kostja seda teinud ei ole, mistõttu on kostjale õigusteenuse osutamine tõendatud 12.02.2016 arve nr 88 spetsifikatsiooniga (dtl 72), 27.03.2017 arve nr 245 spetsifikatsiooniga (dtl 76), 27.03.2017 arve nr 246 spetsifikatsiooniga (dtl 74) ja 27.03.2017 arve nr 246 spetsifikatsiooniga (dtl 92).
3. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 ls 2 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kliendilepingu punkti 3.3 kohaselt on hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldus arve esitamine ja kostja poolt kättesaamine. Seetõttu kohalduvad aegumisele TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 3 ls
4. Tulenevalt eeltoodust algas 12.02.2016 arvel nr 88 märgitud tasunõude aegumistähtaeg 31.12.2016 ning pidi mööduma 31.12.
5. 27.03.2017 arvel nr 245, 27.03.2017 arvel nr 246 ja 5

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 17.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Pooled on kliendilepingu punktis 3.3 leppinud kokku viivisemääras 0,1% päevas võlgnetavalt summalt. Hagejal on õigus nõuda kokkulepitud viivisest väiksemas määras viivise tasumist, mistõttu on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt 6084 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 6084 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 17.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 6084 eurot. 10. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja ei sõlminud kliendilepingut tarbijana, vaid majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna. Kohtu hinnangul nähtub õigusteenuse seos kostja majandus- või kutsetegevusega pooltevahelisest ekirjavahetusest. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 1131. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. 11. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 6

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 13. Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot. Hageja on avaldanud lepingulise esindaja kulu suuruseks 810 eurot ning lepingulise esindaja osutatud õigusabi mahuks 4,5 tundi. Hageja on avaldanud, et lepingulise esindajaga on kokku lepitud tulemustasus suurusega 20% kostjalt väljamõistetavast summast. Hageja on olnud nõus lähtuma keskmisest turuhinnast 180 eurot tunnis, milline tasu sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 450 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab hageja kohtukulude suuruseks 450 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: 16.04.2021 hagiavalduse koostamine 3 tundi 10 minutit, 01.02.2021 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund 20 minutit. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu toiming oma nõuete kohtulikuks maksmapanekuks. Vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning nende osas arvamuste esitamine kujutavad endast

§-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seega vajalikeks toiminguteks. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole ülemäärane ning on vastavuses toimingute vähese mahu ja keerukusega. Kohus on seisukohal, et tunnitasumäär 180 eurot (sh käibemaks) ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Pooltevaheline vaidlus tuleneb füüsilise isikuga sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning pooled vaidlevad tasu maksmise kohustuse üle. Kohtu hinnangul on tegemist väikse mahu ja vähese õigusliku keerukusega vaidlusega. Arvestades, et õigusteenust osutas advokaat, saab pidada põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on avaldanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub kulud välja mõista ilma käibemaksuta (dtl 107, p 7). Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 540 eurot (ajakulu 4,5 tundi x tunnitasu 120 eurot = 540 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 540 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu 540 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 270 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 990 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7