← Eesti

2-18-2547/65

Obsah (7)§ 187§ 231§ 238§ 162§ 174§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. märts 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviila

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse 9

(15)põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse kirjeldav osa
  1. T V (hageja) esitas 16.02.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse C Ri ja A M Ri (kostjad) vastu vallasasjade kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse väljaandmise nõudes ja alternatiivses kahju hüvitamise nõudes (I kd, tl-d 1-8). Kohus jättis hagi 02.05.2018 käiguta (I kd, tl 28). Hageja esitas 16.05.2018 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 55-61). Kohus andis hagejale 22.05.2018 riigilõivu tasumisel menetlusabi (II kd, tl 118). Kohus võttis hagi 22.05.2018 menetlusse (II kd, tl 123). Kostjad vastasid hagile 09.07.2018 (II kd, tl-d 144-149). Eelistungid toimusid 16.01.2019 (II kd, tl-d 168-170) ja 18.09.2019 (IV kd, tl-d 82-87). Kohtuistung toimus 10.12.2019 (IV kd, tl-d 88-100) ja 14.02.2020 (IV kd, tl-d 126-134).
  2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Kostjatele kuulub korteriomand asukohaga xxx (korter). Hageja kasutas koos elukaaslase K Sga korterit kostjatega sõlmitud üürilepingu alusel 2010.a veebruarist 2016.a augustini. A R, kes nimetas ennast kostjate esindajaks, palus vabastada korteri põhjusel, et sellesse asub elama uus üürnik. Pooled leppisid kokku, et hageja vabastab korteri hiljemalt 01.09.
  3. Hageja ei saanud 17.08.2016 korterisse sisse, sest ukselukud olid ära vahetatud. Korterisse jäid kõik hageja ja tema elukaaslase igapäevaseks toimetulekuks vajalikud asjad, sh isiklik dokumentatsioon, aluspesu, hambaharjad, ravimid, mööbel ja muu sisustus. A R tagastas osa korteri asjades hagejale mustades kottides 20.09.
  4. Kõiki korterisse jäänud asju hagejale ei tagastatud. Hageja on kostjate esindajale teinud päringu asjade tagastamiseks, millele ei ole vastust tulnud. Korterisse jäid hagejale kuuluvad vallasasjad, mis on kostjate ebaseaduslikus valduses. Hageja nõuab kostjatelt korterisse jäänud vallasasjade valduse üleandmist hagejale vastavalt hagis esitatud nimekIle. Alternatiivselt taotleb hageja kahjuhüvitise 12 950 eurot või muus suuruses kahjuhüvitise kohtu õiglaselt äranägemisel väljamõistmist kostjatelt solidaarselt hageja kasuks (I kd, tl-d 55-61, III kd, tl-d 1-2).
  5. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja põhjendavad oma vastuväiteid järgmiste asjaoludega. Kostjatele kuulub korteriomand asukohaga xxx, mille kostjad said päranduseks oma isalt. Kostja C R ei ela Eestis. Kostja A M R oli alaealine ja elas koos emaga. Seetõttu kostjad esialgu ise korterit ei vajanud. Korter anti 2010.a alguses üürile hagejale ja tema elukaaslasele, kes elasid ja elavad jätkuvalt püsivalt xxx. 2016.a tekkis kostjatel endil vajadus korterit kasutada. Üürileping öeldi üles ja hagejat teavitati sellest, et korter tuleb vabastada hiljemalt 15.08.
  6. A R ja hageja ei leppinud
  7. a juulis telefonivestluses kokku korteri vabastamises hiljemalt 01.09.
  8. A R helistas 15.08.2016 hagejale ja leppis kokku korteri üleandmises 16.08.
  9. Hageja ei vastanud 16.08.2016 telefonile. Hagejat teavitati e-kIga, et korterisse sisenetakse 17.08.2016 lukuabi abil. Hagejat ja tema elukaaslast korterisse sisenemise hetkeks kohale ei ilmunud. A R palus hagejalt korduvalt ära viia korteris olnud esemed. Politsei vahendusel lepiti kokku, et hageja tuleb oma korterisse jäänud isiklikele asjadele järgi 22.08.
  10. Asjade üleandmine ei õnnestunud. Hageja tekitas konflikti ja asju vastu võtma ei nõustunud. A R tellis kolimisfirma, kes korterisse jäänud hageja ja tema elukaaslase asjad kokku pakkis ja aadressile xxx hoiule toimetas. Hageja ja tema elukaaslane viisid 20.09.2016 sellelt aadressilt oma asjad ära ning on kõik korterisse jäänud isiklikud esemed kätte saanud. Hageja väited asjade korterisse jäämise kohta, asjade valdamise kohta kostjate poolt ja asjade hagejale kuulumise kohta ei ole tõendatud. Hagejale anti üürile sisustatud korter. Hageja ei ole tõendanud asjade väärtust. Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Korter oli kostjate ema A Ri kasutuses ja valduses. Üürileping korteri kasutamiseks on sõlmitud A Ri ja hageja vahel, kostjad ei olnud üürilepingu pooleks. Kostja C R elas üürilepingu sõlmimise ajal välisriigis ega ole 10 aasta vältel kordagi korteris käinud. Kostja A M R sai täisealiseks pärast üürilepingu lõppemist. Kostjad ei ole korteri ega selles oleva vara suhtes tegelikku võimu teostanud. Kostjad ei ole olnud seotud korteri hagejale üürimisega, üürilepingu lõpetamise ja korteri valduse taastamisega. Korter võõrandati 09.07.
  11. 10
(15)II. Kohtuotsuse põhjendav osa Hageja nõuete lahendamine
  1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 33 lg 2 sätestab, et isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade kaudse valdaja vastu (vt ka Riigikohtu 03.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-13, p 13). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostjad said hageja asjadele valduse 17.08.2016 hagejalt eluruumi valduse äravõtmisega, milles hageja asjad asusid. Kostjad põhjendavad hagile esitatud vastuväiteid muuhulgas sellega, et nad ei ole kunagi eluruumi vallanud. Kohus leiab, et kui kostjad ei ole kunagi eluruumi vallanud, ei ole kostjad kunagi vallanud hageja asju. Sellisel juhul ei ole hagiavalduse rahuldamine kostjate suhtes võimalik isegi siis, kui hageja kaotas 17.08.2016 eluruumi ja selles asuvate asjade valduse. Seetõttu on kohtu hinnangul esmalt põhjendatud hinnata, kas hageja väide kostjate poolt eluruumi valduse äravõtmise kohta on tõendatud.
  2. Pooled ei vaidle, et kostjatele kuulus hagejaga üürilepingu sõlmimise ajal Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xx kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, xxx (korter). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korter kuulus kostjatele 17.08.
  3. Kohus loeb asjaolud tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle nende üle (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

6. Kostjad on põhjendanud oma väidet korteri valduse puudumise kohta järgmiste asjaoludega: üürileping korteri kasutamiseks on sõlmitud hageja ja A Ri vahel; korter oli kostjate ema A Ri kasutuses ja valduses; kostjad ei ole olnud seotud korteri hagejale üürimisega, üürilepingu lõpetamise ja korteri valduse taastamisega. Kohus on seisukohal, et üürilepingu sõlmimine hageja ja A Ri vahel on tõendatud üürilepingu dokumendiga, mille kohtule on esitanud hageja (IV kd, tl-d 59-60). Üürilepingust nähtuvalt on leping sõlmitud A Ri (ÜÜRILEANDJA) ja T Vi (ÜÜRNIK) vahel. Üürilepingust ei nähtu korteri kuulumine kostjatele. Samuti ei nähtu üürilepingust üürilepingu sõlmimine A Ri poolt kostjate esindajana. Kohtu hinnangul ei muuda kostja A M Rit üürilepingu pooleks asjaolu, et lepingu punktis 3.3 on kokku lepitud üüri tasumises A M Ri pangakontole. Üürilepingu sõlmimis üürileandjana on tunnistajana kinnitanud ka A R nii kriminaalasjas antud ütlustes (IV kd, tl 108) kui ka kohtule antud ütlustes (IV kd, tl 128). Kohus leiab, et tõendid ei ole kõnealuses küsimuses vastuolus ning asjas on tõendatud, et üürileping, mille alusel hageja kasutas korterit, sõlmiti A Ri kui üürileandja ja hageja kui üürniku vahel. Kohus on seisukohal, et hageja valduse saamine korterile A Rilt on tõendatud tunnistaja K S ütlustega (IV kd, tl 90). Tunnistaja avaldas, et ta nägi A Rit esmakordselt, kui tunnistaja tuli hagejaga koos üürile antavat korterit üle vaatama (IV kd, tl-d 90, 93). Korteri valduse saamist A Rilt tõendab ka hageja 07.02.2010 saadetud e-kiri A Rile, millele on lisatud üürilepingu lisana korteri üleandmisevastuvõtmise akt (IV kd, tl 62). Aktist nähtuvalt on akt koostatud A Ri kui üürileandja ja hageja kui üürniku vahel. Seda, et korteri andis hagejale üürile, on kinnitanud tunnistajana ka A R (IV kd, tl 128). Kohus leiab, et tõendid ei ole kõnealuses küsimuses vastuolus ning asjas on tõendatud, et hageja sai korteri valduse A Rilt. 11

(15)Kohus leiab, et tunnistaja K S ütlustega on tõendatud, et korteri valduse äravõtmisel ei osalenud kostjad. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt vahetati 17.08.2016 korteri ukselukud ja tunnistaja ei pääsenud korterisse. Tunnistaja naaber avaldas, et ta nägi trepil istumas A Rit ja veel paari inimest, keda ta ei tundnud (IV kd, tl 90). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli korter 22.08.2016 A Ri valduses. Tunnistaja ütluste kohaselt ei lasknud A R hagejat ja tunnistajat korterisse; seisis käed laiali uksel, takistas füüsiliselt (IV kd, tl 91). Tunnistaja K S avaldas, et ta ei ole kunagi kumbagi kostjat näinud (IV kd, tl 90). Tunnistaja A R on kinnitanud nii kriminaalasjas antud ütlustes kui ka kohtule antud ütlustes, et korterisse sisenes 17.08.2016 A R ning 22.08.2016 viibis korteris A R (IV kd, tl-d 108-109, 128-129). Kohus loeb tõendatuks, et hagejalt korteri valduse äravõtmisel ei osalenud kostjad. Hageja ei ole kohtule avaldanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtu korteri ja selles olevate asjade valduse üleandmine A Ri poolt kostjatele pärast 17.08.
  1. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostjad ei ole olnud korteri otsesed valdajad korteri valduse hagejale andmisel. Samuti leiab kohus, et kostjad ei võtnud hagejalt 17.08.2016 korteri ja selles asuvate asjade valdust. Hageja ei ole tõendanud hageja asjade valdusse võtmist kostjate poolt pärast 17.08.
  2. Kohus leiab, et korteri otsene valdaja korteri üürileandmisel ja hagejale üleandmisel oli A R. Samuti leiab kohus, et tõendatud on korteri valduse äravõtmine A Ri poolt. Samuti leiab kohus, et A R ei olnud valduse teenija AÕS § 33 lg 3 mõistes, sest poolte avaldatud ja tõendatud asjaoludest ei nähtu A Ri poolt tegeliku võimu teostamine kostjate esindajana või kostjate korraldusel.
  3. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjate valdust korterisse jäänud asjadele. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas ja millised asjad jäid 17.08.2016 korterisse ning kes on nende asjade omanik. Kohtu hinnangul ei tooks nendes küsimustes asjaolude tuvastamine kaasa hagiavalduse rahuldamist. Seetõttu jätab kohus nimetatud asjaolude esinemise hindamata ega arvesta nende asjaolude kohta esitatud tõendeid. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

  1. Kohus jätab hagiavalduse vallasasjade kostjate valdusest hageja valdusse väljanõudmise nõudes rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kostjate otsest valdust 17.08.2016 korterisse jäänud asjadele.
  2. Hageja nõudis kostjatelt 525 euro tasumist, mis jäi antiikse kujuga ehtekirstukesse ja mida ei ole hageja väitel hagejale tagastatud. Hageja on avaldanud, et raha andis hageja elukaaslasele T Sle T S tütar. Hageja avaldatud asjaoludest nähtuvalt saaks T Sl olla raha kaotsiminekust või äravõtmisest alusetu rikastumise nõue või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise raha ära võtnud isiku vastu. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub hageja õigus nõuda kostjatelt T S nõudeõiguse täitmist. Lisaks eeltoodule ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtub raha äravõtmine kostjate poolt. Eeltoodut arvestades puudub hagejal kostjate vastu nõudeõigus 525 euro tagastamiseks. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse 525 tasumise nõudes.
  3. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostjate valdust 17.08.2016 korterisse jäänud asjadele, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused AÕS § 84 lõigete 1 ja 2 järgi. Hageja ei ole eraldi tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostjate poolt hageja asjade kaotsimineku põhjustamine. Seetõttu ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse alternatiivses nõudes mõista kostjatelt välja kahjuhüvitis 12 950 eurot või kahjuhüvitis muus suuruses kohtu õiglasel äranägemisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 12

(15)12. Kostjad on avaldanud lepingulise esindaja kulude suuruseks 8625 eurot (sh käibemaks). Kostjatele on õigusabi antud kokku 47 tundi ja 55 minutit tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad on avaldanud, et ajavahemikus 05.06.2018 kuni 09.07.2018 on kostjatele osutatud järgmist õigusabi kokku 8,583 tunni (8 tundi ja 35 minutit) ulatuses: asja materjalidega tutvumine ja analüüs (1 tund), kliendikohtumine (1 tund), e-toimikus täiendavate materjalidega tutvumine ja analüüs (1,5 tundi), suhtlus kliendiga, kompromissiläbirääkimised vastaspoolega (0,333 tundi), kostjate vastuse koostamine (5 tundi), kostjate vastuse täiendamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine (0,25 tundi). Kohus on seisukohal, et advokaadil on eetikakoodeksist tulenev kohustus osutada asjatundlikku õigusteenust, mis põhineb tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Samuti on advokaadil kohustus kliendile selgitada, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitava lahenduse saavutamiseks ning advokaat peab klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest. Eeltoodut arvestades on menetluskulude nimekIs ajavahemikus 05.06.2018 kuni 09.07.2018 nimetatud toimingud olnud vajalikud ja põhjendatud, et tagada nõuetekohane õigusabi kostjatele. Kohus on seisukohal, et arvestades asja vähest õiguslikku keerukust, ei ole kostjate vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku kulunud aeg 5,25 tundi vajalik ja põhjendatud 2,25 tunni ulatuses. Kohus arvestab seejuures, et kostja esindaja on teostanud enne kostjate vastuse koostamist korduva ja põhjaliku materjalide analüüsi. Samuti arvestab kohus kostjate vastusega, mille maht on neljal leheküljel ega vasta dokumendi koostamiseks ja sellele eelnenud materjalide analüüsile kulunud ajale. Kohus leiab, et ajavahemikus 05.06.2018 kuni 09.07.2018 osutatud õigusabi on vajalik ja põhjendatud 6,333 tunni ulatuses. Kostjad on avaldanud, et ajavahemikus 09.01.2019 kuni 16.01.2019 on kostjatele osutatud järgmist õigusabi kokku 4,083 tunni (4 tundi 5 minutit) ulatuses: kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuasja materjalidega tutvumine (1,667 tundi), e-toimikus piltide võrdlus kliendi saadetud piltidega, kohtuistungiks ettevalmistamine (0,75 tundi), kohtuistungil osalemine ja kliendile ülevaate koostamine (1,667 tundi). Kohtuasja materjalidega tutvumine ja kohtuistungiks valmistumine on vajalikud toimingud, et osutada vähemalt keskmisele kvaliteedile vastavat õigusteenust. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistumine (sh e-toimikus olevate piltide võrdlemine kliendi saadetud piltidega) on võtnud põhjendamatult palju aega, arvestades kostjate vastuse koostamiseks kulunud aega ning seda, et kostjate vastuse koostamise järgselt ei tehtud uusi menetlustoiminguid. Kohus leiab, et kohtuasja materjalidega tutvumine ja kohtuistungiks valmistumine on põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemine on vajalik menetlustoiming. 16.01.2019 kohtuistungi kestis protokolli andmetel üks tund, mis on seega põhjendatud ajakulu õigusteenuse osutamiseks. Advokaadil on kliendi osas teavitamiskohustus, mistõttu on kliendile ülevaate koostamine vajalik menetlustoiming. Kohus leiab, et kliendile ülevaate koostamiseks kulunud aeg 40 minutit (0,667 tundi) on põhjendatud aeg advokaadi teavitamiskohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et ajavahemikus 09.01.2019 kuni 16.01.2019 osutatud õigusabi on vajalik ja põhjendatud 3,167 tunni ulatuses. Kostjad on avaldanud, et ajavahemikus 22.05.2019 kuni 24.07.2019 on kostjatele osutatud järgmist õigusabi kokku 18,183 tunni (18 tundi 11 minutit) ulatuses: kliendikohtumine. Kohtule kI koostamine seoses hageja poolt esitatud materjalidega (ei saa avada) (1,783 tundi), suhtlemine kohtu ja kliendiga seoses hageja poolt 01.04.2019 esitatud dokumentidega, kostjate seisukoha esitamise ja tähtaja pikendamisega (0,233 tundi), hageja 01.04.2019 seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumine, sh paberkandjal esitatud täiendavate tõendite (229lk) analüüs ning võrdlus hagis ja hageja vallasvara nimekIs loetletud esemetega ning hageja mälupulgal esitatud tõendusmaterjali (fotod, videod, audiod jms dokumendid) analüüs ja võrdlus hagis loetletud esemetega ja esitatud nõuetega (8,667 tundi), kostjate seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-18-2547 (7,5 tundi). Kohus selgitas 16.01.2019 eelistungil pooltele tõendamiskoormist. Hageja esitas 01.04.2019 kohtule tõendid mahuga 229 leheküljel. Kostjad esitasid 25.07.2019 kohtule uusi seisukohti sisaldava menetlusdokumendi, mille maht oli 8 lehekülge. Kohus on seisukohal, et kostjate õiguste teostamiseks kohtumenetluses oli vajalik kohtuda kliendiga, tutvuda hageja esitatud tõenditega ning koostada ning esitada 13
(15)menetlusdokument ja tõendid. Kohus arvestab seejuures, et esindaja oli pärast eelmist istungit täitnud teavitamiskohustust ning tulenevalt hageja esitatud dokumentidega tutvumise takistusest (ei saa avada) puudus uus teave, mille osas klienti teavitada või temaga asja lahendamise väljavaateid arutada. Seetõttu on kliendikohtumiseks kulunud aeg osaliselt põhjendamatu. Kohus leiab, et kuigi hageja esitatud tõendite maht oli suur, ei ole põhjendatud tõendite analüüs kostjate osundatud mahus. Seejuures arvestab kohus sellega, et teostatud analüüsi põhjalikkus ei kajastu kostjate menetlusdokumentides. Kostjate menetlusdokumendi maht on vastavuses selle koostamise ajakuluga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuasjas esitatud tõendite suurt mahtu ning asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajavahemikus 22.05.2019 kuni 24.07.2019 osutatud õigusteenuse maht põhjendatud 16,11 tunni ulatuses. Kostjad on avaldanud, et ajavahemikus 17.09.2019 kuni 18.09.2019 on kostjatele osutatud järgmist õigusabi kokku 4,883 tunni (4 tundi 53 minutit) ulatuses: kohtuistungiks ettevalmistamine, materjalide komplekteerimine, videosalvestiste ülevaatamine (1,567 tundi), kohtuistungil osalemine (3,317 tundi). Kohus on seisukohal, et kohtuistungiks ettevalmistumine on vajalik toiming ning kohtuistungil osalemine on kostjate jaoks vältimatu toiming. Kohus arvestab sellega, et pärast kostjate 23.07.2019 menetlusdokumendi esitamist, milleks kostjate esindaja oli teostanud põhjaliku tõendite analüüsi (8 tundi ja 40 minutit), ei olnud hageja teinud uusi menetlustoiminguid ega kohus andnud menetlusosalistele korraldusi. Seetõttu leiab kohus, et istungiks ettevalmistumiseks kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu. Samuti leiab kohus, et arvestades 18.09.2019 kohtuistungi tegelikku kestust 2 tundi ja 45 minutit on osaliselt põhjendamatu kostjate poolt välja toodud kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg 3 tundi ja 19 minutit. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ajavahemikus 17.09.2019 kuni 18.09.2019 osutatud õigusteenuse maht põhjendatud 4 tunni ulatuses. Kostjad on avaldanud, et ajavahemikus 06.12.2019 kuni 10.12.2019 on kostjatele osutatud järgmist õigusabi kokku 6,167 tunni (6 tundi 10 minutit) ulatuses: kliendikohtumine (1 tund); kliendikohtumine. Kohtuistungil osalemine ja kliendile ülevaate koostamine (5,167 tundi). Kohtu hinnangul on kliendiga kohtumine seonduvalt istungiks ettevalmistumisega, istungil osalemine ja kliendi hilisem teavitamine vajalikud toimingud ning ajakulu 6,167 tundi on vajalik ja põhjendatud. Kostjad on avaldanud, et ajavahemikus 11.02.2020 kuni 14.02.2020 on kostjatele osutatud järgmist õigusabi kokku 5,166 tunni (11 tundi 10 minutit) ulatuses: kliendikohtumine (0,833 tundi); tutvumine PPA vastusega kohtu nõudele (A. Ri ülekuulamine ja fotod üüripinnast) (0,333 tundi); ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine (4 tundi). Kohus leiab, et arvestades kliendikohtumise toimumist enne eelnevat istungit ning pärast eelmise istungi toimumist aset leidnud kliendi teavitamist, ei ole uute asjaolude puudumise tõttu kliendikohtumine kostjate osundatud mahus osaliselt põhjendatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ajavahemikus 11.02.2020 kuni 14.02.2020 osutatud õigusteenuse maht põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kostjate esindaja tunnitasu suuruseks on avaldatud 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 180 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjate esindaja tunnitasu ei üle ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus arvestab, et kostjaid esindas kohtumenetluses advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem muu õigusteenuse osutaja pakutava teenuse tunnitasust, sest erinevalt mitteadvokaadist esindajast peab advokaat täitma erinevaid kohustusi ja järgima piiranguid, mis tulenevad advokatuuriseadusest ja advokaadi kutse-eetika normidest. Sealhulgas peab advokaat alluma kutsealasele järelevalvele, mille üheks eesmärgiks on advokaadi osutatava õigusteenuse keskmisest kõrgema kvaliteedi tagamine. Kohus arvestab samuti sellega, et esindaja osutas õigusteenust mõlemale kostjale, mis tingib kõrgema tunnitasu võrreldes üksnes ühele isikule õigusteenuse osutamisega. Kostjad nõuavad lepingulise esindaja kulusid käibemaksuga ja on vastava kinnituse esitanud (

§ 174lg 10). Kohus määrab kindlaks kostjate lepingulise esindaja menetluskulud koos käibemaksuga. 14

(15)Kohus luges eelnevalt vajalikuks ja põhjendatuks kostjate lepingulise esindaja ajakulu 40,78 tunni ulatuses (6,333+3,167+16,11+4+6,167+5=40,777≈40,78). Kohus leidis eelnevalt, et kostjate esindaja tunnitasu 180 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et vajalik ja põhjendatud on kostjate lepingulise esindaja kulu 7340,40 eurot (40,78x180=7340,40). Kostjad taotlesid menetluskulude 8625 eurot kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist. Kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse lepingusse esindaja kulu 1284,60 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. 13.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus andis hagejale menetlusabi riigilõivu 650 eurot tasumiseks hagiavalduse esitamisel. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, mistõttu esineb

§ 190lg 4 menetluskulude hagejalt riigituludesse väljamõistmise eeldus.

Kohus mõistab seetõttu hagejalt välja riigilõivu 650 eurot Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja viivise menetluskulude 650 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

§ 179

lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohtule ei ole avaldatud asjaolusid, mille kohaselt tuleb menetluskulude kohta tehtud lahendit täita viivitama või määrata seaduses sätestatud tähtajast teistsugune täitmise tähtaeg. Seetõttu peab hageja menetluskulud riigituludesse tasuma

§ 179lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul. /allkIstatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Osaliselt jõustunud TRK lahendiga 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.