) § 43 lg 1 sätestab, et võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.
lg 1 järgi jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht.
lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või 4 jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist.
lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel.
lg 2 järgi koostatakse jaotuskava ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast ning täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha.
lg 4 alusel toimetab kohtutäitur jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks.
lg 1 lubab sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse ning kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada.
lg 2 järgi kohus võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuse peatada.
lg 3 kohaselt, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja.
lg 4 järgi võib kohus hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kuna
§-d 105 lg 2 sätestab otsesõnu jaotuskava alusel tulemi jaotamisel sissenõudjatele väljamaksete tegemise ja pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur koostas 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad tulemi jaotamiseks sissenõudjate vahel, siis tuleneb seadusest, et sissenõudjatele raha üle kandmine saab toimuda vaid jaotuskava alusel tulemi jaotamise sätete alusel. Kuna sissenõudjatel on õigus jaotuskavaga mittenõustumisel seda vaidlustada, siis on põhjendatud arvata, et selline jaotuskava, mis on vaidlustatud, ei saa olla kinnitatud ja sellise jaotuskava alusel ei tehta väljamakseid sissenõudjatele. Ka
lg 3 sõnastusest tuleneb, et jaotuskava loetakse kinnitatuks alles peale seda, kui ei ole esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Kui
lg 2 sätestab kohtutäiturile kohustuse kanda raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul alates jaotuskava kinnitatuks lugemisest, siis ei ole põhistatud hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejale raha üle kandma varem, kui jaotuskava kinnitatuks lugemisest. Ka asjaolu, et
lg 2 kohaselt võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada ei luba asuda seisukohale, et jaotuskava selle vaidlustamise korral oleks saanud iseenesest lugeda kinnitatuks või osaliselt kinnitatuks.
§-st 109 lg 3 tuleb otsesõnu, millal loetakse jaotuskava kinnitatuks.
lg 3 sätestab selgesõnaliselt, millal kohtutäitur maksab tulemi välja olukorras, kus sissenõudjatel on õigus vaidlustada jaotuskava. Kuna kohtutäituril on kohustus tulem sissenõudjatele välja maksta alles peale jaotuskava kinnitatuks lugemist, siis ei ole hageja tõendnaud, et kostja tegevus tulemi väljamaksmisel oleks seadusevastane ja õigusvastane, sest tsiviilasjas nr 2-18-9790, kus vaidlustati 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad, ei olnud kohus hagi taganud, sh
Tuvastatud on, et AS Xxx vaidlustas erinevad jaotuskavad tervikuna, mistõttu ei ole kuidagi võimalik järeldada, et jaotuskavad oleks saanud mingilgi moel vaidlustamata ulatuses lugeda iseenesest osaliselt mingis ulatuses kinnitatuks (t.l. 20-23). Põhistatud on kostja väide, et tsiviilvaidluse nr 218-9790 kestvuse ajal ei olnud jaotuskavad seega kinnitatud, mistõttu jaotuskavade põhjal, mida ei saanud lugeda kinnitatuks, ei olnud kostjal kohustust hagejale teha väljamakset kokku summas 313 212 eurot. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks pidanud jaotuskavade alusel tegema hagejale täitemenetluses väljamakse 313 212 euro ulatuses enne jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist. 5 Lähtudes eeltoodust sai kostja lugeda 12.06.2018 koostatud jaotuskavad kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist tsiviilasjas 2-18-9790 16.10.2019, mil kostja koheselt kandis hagejale üle tulemi kokku 313 212 eurot, ja hageja väide, et kostja on seadusevastaselt olnud viivituses summade välja maksmisega hagejale, ei ole tõendatud. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kohtutäitur pidi jaotuskavade alusel tulemist väljamakse hagejale tegema, peale seda, kui jaotuskava saab lugeda kinnitatuks, s.o. peale vaidlustamise tähtaega või peale vaidlustamise menetluse lõppemist, ja kohus on tuvastanud, et kohtutäitur on koheselt samal päeval, kui jaotuskava vaidlustamise kohtumenetlus lõppes, teinud hagejale väljamakse jaotuskavade alusel, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäitur on väljamakse tegemisel hagejale rikkunud seaduses sätestatud kohtutäiturile ette nähtud tähtaegu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust jaostuskavade alusel tulemi väljamaksmisel, s.o. hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus oleks õigusvastane, siis ei saa olla tõendatud, et sellise tegevuse tagajärjel oleks hagejal saanud tekkida kahju, mistõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, kas sellega on hagejal tekkinud kahju ja kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju tekitamise eest. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.