Obsah (9)

§ 433§ 187§ 357§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-18917 Tsiviilasi A. P. hagi L.

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. P. (hageja) hagi L. G. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagis esitatud asjaoludel sõlmiti poolte abielu xx xx xxxx. Abikaasad elavad lahus alates
2. oktoobrist. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on lõppenud, kuna pooltel on erinev arusaamine teineteise panusest normaalse kooselu toimimiseks. Abielu lahutamine kohtuväliselt Tsiviilasi nr 2-20-18917 pole seoses kostja keeldumisega olnud võimalik ning hageja on sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtusse.
3. Kostja 18.02.2021 kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et poolte abielulised suhted on võimalik taastada. Kostja toob välja, et poolte kooselu on kestnud 20 aastat ning ka varasemalt on pooled korra kolinud lahku, kuid poole aasta möödumisel abielulised suhted taastanud. Kostja avaldab, et tema tunded ei ole hageja vastu muutnud ning ta loodab, et hageja muudab abielu lahutamise osas meelt. Kostja palub anda pooltele abieluliste suhete taastamiseks aega.
4. Kohtuistungile, milline toimus 22.02.2021 kostja ei ilmunud põhjendusel, et tööandja ei ole nõus kostja tagasitulekul Soome Vabariiki kohustusliku eneseisolatsiooni ajal temale töötasu maksma. Kostja ei saa endale lubada palgata olekut. Hageja kohtuistungil avaldas, et kostja selgitused tööandaja seisukoha osas on temale teadaolevalt tõesed. Hageja seisukohalt ei ole pooltel leppimine võimalik, kuna kostja ei ole alates oktoober 2020, kui kostja lahkus poolte ühisest elukohast, hagejaga ühendust võtnud ega leppimist soovinud. Hageja arvab, et kostja soovib lahutamist takistada põhjendusel, et pooltel on ühisvara jagamata.
5. Kohus 22.02.2021 määrusega peatas

§ 357lg 1 alusel menetluse kuni 22.

august

2. Hageja esitas 19.08.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks põhjendusel, et pooled on kokku leppinud edasised toimingud toimetada notari kaudu.
3. Kohus 19.08.2021 määrusega uuendas tsiviilasja nr 2-20-18917 menetluse ning andis kostjale tähtaja hagist loobumise avalduse kohta vastuse esitamiseks 7 kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse saamisest. Nimetatud määrus toimetati hagejale kätte AET-is 27.08.2021 ja kostjale elektrooniliselt e-post aadressile xxx 26.08.
4. Kostja ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine

§ 429lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

8.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd tegemist ei ole olukorraga, kus kostja on pärast hagi esitamist rahuldanud hageja nõude, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 9.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta 2 Tsiviilasi nr 2-20-18917 lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Käesoleva määruse jõustumisel riigilõivu tagastamise nõue lõpeb 31.12.2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3