1-21-1740 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1740 (21233000001) Kohtunik Innokenti Menšikov Koht

§ 310

¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Pavel Lavrovile lähenemiskeeld kannatanu T M (ik xxx) suhtes tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates Pavel Lavrovil: - läheneda T M avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes T M viibimiskohtades lähemale kui 20 meetrit ning suhelda T M nendes kohtades; - viibida kannatanu T M elukohas aadressil xxx ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 20 meetrit; - võtta kannatanuga ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. Asitõendid: DVD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

Mõista Pavel Lavrovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kaitsja v.adv. Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 338 (kolmsada kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti; - kaitsja v.adv. Sergei Politševi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 200 (kakssada) eurot 40 senti; - kaitsja v.adv. Sergei Politševi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot. Kohaldada

§ 180lg 3 ning määrata, et Pavel Lavrovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 2569,80 eurot ühe

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja, kannatanu ja tunnistajate seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Pavel Lavrovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.

1. Kohtumenetluses uuritud tõendite pinnalt puudub vaidlus selles, et 31.12.2020 kella 21.40 paiku viibisid süüdistatav Pavel Lavrov ja kannatanu T M aadressil xxx ning nende vahel puhkes tüli. Vaidlus puudub selleski, et 31.12.2020 kell 21.37, 21.40 ja 23.19 tegi kannatanu T M häirekeskusele kõned, vestlustest võttis osa ka kannatanu vend M M (vt asitõendi vaatlusprotokolli häirekeskusele tehtud kõnest, KoTo lk 16-26). Vaidlus on selles, kas süüdistatav haaras kannatanul käest kinni ja väänas seda ja tekitas talle valu või mitte.
2. Toimiku materjalist, s.o ülalnimetatud asitõendi protokollist (KoTo lk 16-24) nähtub, et 31.12.2020 kell 21.37 tehti häirekeskusele 17 sek kestev kõne T M poolt kasutatavalt 3 1-21-1740 abonentnumbrilt +XXX häirekeskusele, kõne sisuks on kannatanu pöördumine, siis kõne katkes. Samal õhtul kell 21.40 T M helistas häirekeskusesse uuesti, kõne kestis 4 sek, on kuulda, et kannatanu ütleb kellelegi „Mine minema!“, siis kõne katkes. Kell 23.19 T M helistas häirekeskusesse veel kord, kõne kestis 6 min 26 sek. Sel juhul kannatanu teavitas, et soovib, et politsei tuleks aadressile xxx kuna purjus Pavel Lavrov tungib tema korterisse ja korraldab kaklust, mida kinnitas ka vestlusest osa võtnud M M. Kõne helifailist on arusaadav, et teataja S D on tugevalt häiritud meeleolus.
3. Väljakutsele reageerisid politseiametnikud, nad saabusid sündmuskohale, vestlus oli salvestatud ja vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo lk 16-24). Kohus on seisukohal, et, kuna väljakutsele saabunud politseiametnikud jäi kohtuistungil ülekuulamata, nimetatud salvestist ei ole võimalik kasutada tõendina

§63mõttes.

1. Füüsilise valu tekitamist on kohtuistungil kinnitanud kannatanu T M , kannatanu kirjeldab piisava täpsusega, et Pavel Lavrov, ilmudes tema korterisse ilma tema nõusolekuta, puhkenud tüli käigus väänas tema kätt, et takistada teda häirekeskusse kõne tegemisel. Kannatanu kinnitas, et sel momendil ta tundis füüsilist valu, valu õlas ta tundis ka pärast sündmuse lõppu mõne ajavahemiku jooksul. Kannatanu selgitused, miks ta ei pöördunud arstiabi saamiseks, on täiesti loogilised ja usaldusväärsed („see toimus mitte esimest korda ja mina olen harjunud ise sellega hakkama saada, mul on ravimid, salvid, preparaadid“). Samal ajal pole asjakohane ka kaitsja etteheide, miks kannatanu kohe ei teavitanud häirekeskuse töötajat sellest, et tema suhtes oli kasutatud vägivald. Kohtu hinnangul kannatanu veenvalt ja eluliselt usutavalt selgitas kohtuistungil, miks ta kohe ei öelnud midagi tema suhtes kasutatud vägivallateost („stressi olukord oli nii minul, kui ka vennal ka ja vist sellepärast ei öelnud selle kohta“).
2. Kannatanu ütlusi kinnitas ka tunnistaja M M , kes ise nägi, et Pavel Lavrov väänas T M kätt, üritades võtta telefoni kannatanu käest ära. Tunnistaja arvates, tundis kannatanu sel hetkel valu („tema näost nägin, et tal oli valus“).
3. Ka tunnistaja A D ehk kannatanu poeg kinnitas kohtuistungil, et tüli käigus hakkas Pavel Lavrov väänama ema kätt, et võtta emalt telefoni ära. Ka A.D arvates, tundis kannatanu sel hetkel valu („tal oli väga valus ja ta hakkas karjuma“). Kohus ei soostu kaitsja seisukohaga, et A.D ütlused pole usaldusväärsed kuna eeluurimisel andis tunnistaja selles osas teistsuguseid ütlusi, nimelt, väitis ta, et mingit füüsilist kontakti kannatanu ja süüdistatava vahel pole olnudki. Kohus on seisukohal, et tunnistaja usaldusväärselt selgitas kohtuistungil, miks tema kohtueelselt ja kohtuistungil antud ütlused nii erinevad on („olin väga hirmul ja ei osanud sõnastada korralikult, ajasin segi sageli“, „ma olin tugevas närvis ja kartsin seda, et minu ees istuvad politseinikud“). Arvestades sellega, et tegemist on isikuga, kes oli sündmuse ja ülekuulamise hetkel alles 15-aastane, nimetatud selgitus on, kohtu arvates, eluliselt usutav.
4. Eeltoodud tõendeid kogumis analüüsides, jõuab kohus järeldusele, et tõendikogum kinnitab, et 31.12.2020 kella 21.40 paiku tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel tüli, mille käigus süüdistatav väänas kannatanu kätt, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.
5. Süüdistatav Pavel Lavrov on kohtuistungil maininud, et kannatanu annab tema vastu valeütlusi eesmärgiga lõpetada nendevahelist suhtlemist. Kohus on seisukohal, et kannatanu ütluste taoline käsitlemine pole usaldusväärne ega veenduv. Nagu nähtub nii kannatanu, kui 4 1-21-1740 ka süüdistatava enda ütlustest, 31.12.2020 üritas süüdistatav mitmel korral võtta kannatanuga ühendust telefoni teel, kuid too ei vastanud. Süüdistataval oli teada, et M oli enne koju saabumist oma pojale kirjutanud, et ta kutsub politsei, kui tema juures kodus peaks olema Pavel Lavrov. See tähendab, et isikul oli teada, et T M enam ei soovi temaga suhelda. Kohus suhtub süüdistatav Pavel Lavrovi ütlustesse sündmuse detailide osas kriitiliselt, kuna nad ei haaku teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Kohus asub seisukohale, et süüdi mõistmise ja karistusena vanglasse sattumise vältimiseks oli Pavel Lavrov välja mõelnud sündmuste konstruktsiooni, mis välistab tema süüdimõistmise.
6. Süüdistuse järgi tekitati T M käe väänamisega füüsilist valu. Riigikohus on selgitanud: [Selle] valu all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. (vt RKKKo 12.11.2019 nr 1-18-7833 p 22). Valuaistingu kohta on Riigikohus selgitanud: Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. (vt RKKKo 24.05.2013 nr 3-1-1-50-13 p 12).
7. Valu tundmist on kannatanu kirjeldanud kohtuistungil ning tunnistajad kinnitasid, et kannatanu poolt valu tundmine väljendus ka selles, et too hakkas karjuma, kannatanu näost oli näha, et tal on valus. Seega on tõendatud, et antud juhul kannatanu käe väänamine põhjustas talle valu ja seda ka keskmise mõistliku kõrvalseisja arusaamale vastavalt.
8. Osutada tuleb ka füüsiliste jõudude ebavõrdsusele. Pavel Lavrov on täisjõus tööealine meesterahvas. Kannatanu on aga naisterahvas. Üldteada on, et meesterahva füüsiline jõud on suurem naisterahva omast. Süüdistatava tegevusega kaasnes valu ning sellisena on see tajutav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Tõendamist on leidnud kannatanul karistusõiguslikult valu olemasolu ning mis on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega.
9. Hinnates süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis on kohus seisukohal, et Pavel Lavrov tegutses kannatanule valu põhjustamisel kavatsetult. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub, et Pavel Lavrov üritas jõuga võtta mobiiltelefoni ära T M käest. Sellest järeldub, et süüdistatav seadis eesmärgiks kannatanule valu- ja ebameeldivustunde põhjustamise. Tegemist polnud juhusliku tegevuse käigus põhjustatud valuga. Seega on tuvastatud asjaolud tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teost.
10. Prokuratuur on Pavel Lavrovi käitumise kvalifitseerinud tunnusega korduvus. Pavel Lavrov on 20.11.2019 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 424 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud, KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva. Viru Maakohtu 20.04.2020 määrusega vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning katseajaga kuni 27.06.
11. Ärakandmata karistusaeg on 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistust. Pavel Lavrov on kehtiva kohtuotsuse järgi juba varasemalt süüdi mõistetud ja teda on karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteona. 5 1-21-1740
12. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
13. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
14. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Pavel Lavrovi karistamist vangistusega. Tutvudes Pavel Lavrovi eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliik on seaduslik ja põhjendatud.
15. Pavel Lavrovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud vangistusega. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Pavel Lavrov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süüteo toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teise isiku väärkohtlemise käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
16. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seadusandja on KarS § 121 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud.
17. Hinnates Pavel Lavrovi teosüüd, siis leiab kohus, et teo toimepanemise tehiolud, kuna kasutatud vägivald ei olnud intensiivne, siis kõneleb see süüst, mis on oluliselt alla keskmise määra. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem. Samas tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalasja esemeks olev ning süüdimõistmise aluseks oleva süüteo pani Pavel Lavrov toime katseajal, olles vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust järeldub, et varasem kriminaalmenetluslik kogemus Pavel Lavrovi käitumisele mingit mõju ei avaldanud ega meenutanud Pavel Lavrovile, et toimepandu eest saab järgneva kriminaalvastutus. Pavel Lavrov on pidanud kohaseks jätkata käitumisaktidega, millel on karistusõiguslik kvaliteet.
18. Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Süüdistatava puhul karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et Pavel Lavrovile tuleb üheepisoodilise süüteo toimepanemise eest mõista karistuseks vangistus sanktsiooni miinimummäära lähedal.
19. Kuna kuritegu on toimepandud katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.11.2019 kohtuotsusega nr 1-19-8905 mõistetud 6 1-21-1740 karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ei ole kohtul õiguslikku alust kohaldada Pavel Lavrovi suhtes tingimuslikku karistust. Pavel Lavrovit tuleb karistada reaalse vangistusega.
20. Vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga, leiab kohus, et Pavel Lavrovit ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt käitunud viisil, kus on väärkohelnud teist inimest. Süüdimõistev kohtuotsus ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Uus episood on toimepandud katseaja jooksul. Kohus leiab, et käesolevas asjas Pavel Lavrovi isikut arvestades ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta, sh temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. Kohtu seisukoht lähenemiskeelu kohaldamise osas
21. Nii kannatanu T M , kui ka prokuratuur on taotlenud kohaldada Pavel Lavrovi suhtes ka lähenemiskeeld, keelates süüdistataval läheneda kannatanule, tema elu- ning töökohale ning samuti keelata tal suhelda kannatanuga mistahes viisil.
22. Süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kinnitamist leidnud. Otsustades lähenemiskeelu vajaduse ja põhjendatuse üle, on alust välja tuua, et Pavel Lavrov on süüdimõistetud isikuvastase kuriteo toimepanemises. Arvestades kannatanu isikut, süüdistuse sisu ja selle ulatust ning selle korduvust on kohus seisukohal, et osutatud asjaolud nende kogumis on piisavad selleks, et prognoosida Pavel Lavrovi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seega on Pavel Lavrovi suhtes lähenemiskeelu kohaldamine kannatanu isikuõiguste kaitse eesmärgil põhjendatud, vajalik, asjakohane ja proportsionaalne meede.
23. Taotletava piirangu põhjendatust hinnates jagab kohus prokuratuuri seisukohta, et süüdistuse tehioludest johtuvalt on alust keelata Pavel Lavrovil lähenemine kannatanule mistahes kohas. Toimiku materjalide kohaselt on kannatanu langenud Pavel Lavrovi korduvate rünnakute ohvriks, mistõttu on isikuõiguste kaitse eesmärgil vajalik ja proportsionaalne keelata süüdistatavale T M lähenemine lähemale kui 20 m. 29.Lisaks taotleb prokuratuur Pavel Lavrovi suhtlemise keelamist kannatanuga. Kahtluse aluseks olevaid teo tehiolusid arvestades jagab kohus prokuratuuri seisukohta osas, millega tuleb täielikult keelata Pavel Lavrovi suhtlus kannatanuga. Ainuüksi lähenemise keelamisega pole võimalik saavutada kannatanu isikuõiguste kaitset ja kaitseõiguse tagamiseks tuleb piirata ka Pavel Lavrovi igasugust suhtlusvormi kannatanuga. Kohus on veendunud, et inimene peab tundma end turvaliselt ning ei tohi karta enda turvatunde pärast.
24. Kohus on seisukohal, et kuna Pavel Lavrov on juba kolmel korral käitunud T M suhtes vägivaldselt ega kahetse tehtut, siis tuleb kohaldada lähenemiskeeld maksimaalseks seadusega lubatud ajavahemikuks, st 3 aastaks. Menetluskulud 31.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha 7 1-21-1740 (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p-d 1, 4).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus seisukohaks, et Pavel Lavrovi varaline seisund on kasin. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Pavel Lavrovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Pavel Lavrov peab menetluskulud tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Asitõendid 32. Kriminaalasjas on asitõenditeks kohtumenetluse käigus kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokolli lisana olev elektrooniline andmekandja, mille kohus võttis vastu ja mis asub kriminaalasja materjalide juures. Elektrooniline andmekandja plaat tuleb arhiveerimise eesmärgil jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 8