3-21-1453/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu Kohtuasja number 3-21-1453 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (ametnike poolt kaebaja kohta antud ebaõige teave) Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine Menetlusosalised Menetlustoiming RESOLUTSIOON
5. Tagastada Xi kaebus. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS 121 lg 4). ASJAOLUD
6. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule
7. juunil 2021 kaebuse, milles soovib mittevaralise kahju hüvitamist 500 euro ulatuses. Väidetav kahju tekitati sellega, et vanglaametniku vea tõttu öeldi talle, et ta on toime pannud keelatud ja karistatava teo (vangla pesumajas tööl olles õmbles pükstele lisakummi) ning (teine) vanglaametnik kinnitas fakte kontrollimata seda valeinfot (dtl 12). Kaebaja leiab, et seetõttu sai kahjustada tema maine ning ta sai moraalselt ja vaimselt kannatada.
8. Kaebusest ning sellele lisatud ja Tartu Vangla poolt kohtule
9. juulil 2021 edastatud dokumentidest nähtub, et kaebajal on kahju hüvitamise nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja
10. aprillil 2021 esitatud kahju hüvitamise taotluse jättis Tartu Vangla
11. juuni
12. a otsusega nr 1-13/127-2 (dtl 5-6) rahuldamata. 3-21-1453 Tartu Vangla märkis viidatud otsuses, et vastuseks kaebaja selgitustaotlusele selgitati talle
13. jaanuari
14. a vastuses, et majandusosakonna spetsialisti sõnul õmbles kaebaja eelmise vangistuse käigus pesumajas tööl olles omavoliliselt pükstele lisakummi. Üksuse juhi
15. märtsi
16. a vastuse nr 2-3/4069-3 (dtl 18) kohaselt selgus
17. märtsil 2021, et ametnike vahel tekkis kommunikatsioonihäire ning vangla on andnud ekslikult ebatäpset informatsiooni seoses sellega, et kinnipeetav õmbles pükstele omavoliliselt juurde lisakummi. Nimelt pidas vanglaametnik K. Drenkhan silmas olukorda, kus kinnipeetav tuli
18. a Viru Vanglast Tartu Vanglasse ning riideid pesumajja andes olid tal pükste otstesse sisse aetud kummid, mille pesumaja töötajad eemaldasid. Üksuse juht märkis vastuses, et vangla vabandab eksliku teabe esitamise pärast. Tartu Vangla möönis kahju hüvitamise taotlust lahendades, et vanglaametnike kommunikatsioonihäirest tingitud ebaõige väite esitamine võis kinnipeetavaas tekitada pahameelt ja nördimust, kuid on küsitav, kas tema emotsionaalset tasakaalu häiriti sedavõrd, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise maksmine. Vangla leidis, et kinnipeetava õiguste rikkumine oli väheintensiivne ning tema ees on eksitava väite kinnitamise tõttu vabandatud. KOHTU SEISUKOHT
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kaebus tagastada alljärgnevatel põhjustel.
20. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja mõistaks Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.
21. Kohus möönab, et ebaõige või eksliku teabe või seisukohtade avaldamine isiku kohta võib selle sisust ja teabe avaldamise kontekstist olenevalt isikule põhjustada vähemal või rohkemal määral üleelamisi ja negatiivseid emotsioone. Ka praegusel juhul ei välista kohus, et kaebaja poolt ning kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse lahendamise otsuses kirjeldatud vangla tegevus võis põhjustada kaebajale mingil moel negatiivseid emotsioone (nördimust vms), kuid kohtu hinnangul on kehtivat kahju hüvitamise regulatsiooni ja kujunenud kohtupraktikat arvestades tegemist siiski äärmiselt väheintensiivse riivega. Esmalt ei ole tegemist otseselt kaebajat halvustava teabega, mis pealegi pole levinud ulatuslikult ega haldusasja tõenditest nähtuvalt tekitanud tõsiseid tagajärgi. Kuigi kaebaja on kohtueelses menetluses märkinud ka, et valeandmete tõttu oli takistatud tema töölesaamine pesumajja, väidab ta nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtueelselt kahju hüvitamist taotledes (dtl 14) talle tekitatud moraalset kahju ja ebamugavustunnet. Kohus leiab, et kaebaja õiguste riive ei olnud kuigivõrd intensiivne ning ebaõigete andmete avastamisel tekkinud kommunikatsiooniviga tunnistades on vangla ka kaebaja ees vabandanud (dtl 18).
22. Kohus leiab ka, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine (rahalise hüvitise maksmine) ei oleks tõenäoline. 2 3-21-1453 6.
23. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on mittevaralise kahju rahas hüvitamise eelduseks oluliste põhiseaduslike õiguste tõsine riive. 6.2.Kohtu hinnangul ei saa nördimust või ebamugavustunnet tekitav ametnike tegevus vähemalt praegusel juhul kujutada endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 kontekstis ega muu selles sättes nimetatud õigushüve olulist riivet. 6.
24. Praegusel juhul on ka vanglateenistus möönnud kaebaja õiguste mõningast riivet ja tunnistanud enda käitumise õigusvastasust ning seetõttu on kaebaja ees vabandanud. Vabandamisele on viidatud kahju hüvitamise nõuet lahendavas otsuses ning see ilmneb ka vastuseks kohtunõudele esitatud vangla tõenditest (dtl 18). Seega on ekslik kaebuse väide nagu poleks vabandamist toimunud. 6.
25. Ka kohtupraktika on erandlikult tunnustanud vabandamist kui üht mittevaralise kahju hüvitamise viisi rahalise hüvitise asemel (Riigikohtu
26. juuni
27. a otsus haldusasjas nr 3-3-130-05, p 22). Käesolevas määruses eelpool toodut arvestades ei oleks rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale tõenäoline ning kohus peab kahju piisavaks hüvitiseks juba vanglaametniku vastuses esitatud vabandust.
28. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pea mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise mõlemad eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.
29. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata
30. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud tähtajaga ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist.
31. Kui kaebajal on tekkinud menetluskulusid, jäävad need HKMS § 108 lg 4 kohaselt tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3