1-08-11341/147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.08.2021 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-11341 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Merike ERISALU Tõlk Valentina MICHELSON Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 27.07.2021 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Juri JASKELAINENI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Juri JASKELAINEN sünd. 07.06.1959, isikukood 35906070325, xxx kodanik, elukoht xxx xx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 09.04.2008 ja lõpp 27.12.2027 Jätta Juri JASKELAINEN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Juri JASKELAINENILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 103 (ükssada kolm) eurot 20 senti (s.h. materjalidega tutvumine 27 €, kaitsealuse nõustamine Viru Vanglas 32 €, kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 17,20 €). Välja mõista Juri JASKELAINENILT riigituludesse kaitsjatasu 103 (ükssada kolm) eurot 20 senti. Kaitsjatasu tuleb Juri JASKELAINENIL tasuda 1 Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700032387 ning selgitus „Juri JASKELAINEN 1-08-11341 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Juri Jaskelaineni Juri Jaskelainen on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §114 p.5 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 alusel vangistusega 19 aastat 8 kuud 18 päeva alates 09.04.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda (hetkel on 4 kehtivat karistust), vangistuses viibib neljandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus ja puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud pidevalt tööga hõivatud ja töötab alates 29.04.2020 majandustöödel xxxna. Kinnipeetav läbis vangistuses ehitusviimistleja lühiajalise kursuse ja sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond aadressil xxx xx xxx, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetav töötas enne vangistust mitteametlikult ehitajana. Kinnipeetaval puudub võimaliku vabanemise korral töökoht. Kinnipeetaval on seisuga 10.05.2021 tasumata rahalisi nõudeid summas 7431 € ja vabanemisfondis on 1759 €. Kinnipeetaval on lähedastest kaks täiskasvanud last, kellega on head suhted. Alates 15.04.2021 määrati kinnipeetavale tugiisik, kes aitab teda vabanemisjärgselt ühiskonnas toimetulemisega. Vangla riskihindamise kohaselt on kinnipeetava käitumine impulsiivne ning tema puhul on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kes kordab oma vigu ning õigustab oma tegusid. Kinnipeetav on ametnike suhtes salliv, kuid arvestab samas suhtlemisel enda vajadusi. Kinnipeetav on varasemalt olnud kahel korral käitumiskontrollile allutatud, millest esimesel korral ei järginud kontrollnõudeid ja teisel korral pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26 %. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 27.12.2027 ja käitumiskontroll tähtajaga 24 2 kuud, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 1 aasta. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Juri Jaskelainen selgitas maakohtu istungil, et ta kahetseb väga, et ta pani toime jõhkra kuriteo. Kinnipeetav lisas, et varasemalt puudus tal kindel töö- ja elukoht, kuid praeguse hetkel on tal võimalik rehabilitatsioonikeskusesse elama asuda. Kinnipeetav toonitas, et kui ta kannab karistuse lõpuni, siis on ta nii vana, et enam keskusesse ei saa ning palus talle seetõttu võimaluse anda. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et rehabilitatsioonikeskuse kontaktandmed sai ta vanglas kontaktisiku kaudu. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kaitsja palus jätta tähelepanuta vangla ja prokuratuuri hinnangud, sest vangla hinnang ei põhine asjaoludel ning prokuratuuri hinnang on põhjendamata. Kaitsja märkis, et süüdimõistetu on ennast vangistuses hästi üleval pidanud, tal ei ole karistusi ning ta on pidevalt töötanud. Kaitsja lisas, et kinnipeetav on lisaks omandanud ehitusviimistleja eriala ning osalenud sotsiaalprogrammides. Kaitsja leidis, et väide nagu oleks süüdimõistetu süstemaatiline õigusrikkuja, ei vasta tõele. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu soovib muuta oma suhtlusringkonda ja asuda rehabilitatsioonikeskusesse, kus talle lubatakse leida tööd. Kaitsja lisas, et kinnipeetav on 62-aastane ning uute kuritegude toimepanemise risk ei ole kõrge. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses 3 märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on neli korda kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Viimane kuritegu on toime pandud kehtival katseajal. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ka peale varasemaid karistusi ja kriminaalhooldus ei ole antud kinnipeetava puhul piisav meede, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Peale selle on kinnipeetav vangistuses olnud hõivatud erinevate töödega, läbinud ehitusviimistleja lühiajalise kursuse ning läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Maakohus tunnustab kinnipeetavat vangistuses eeskujuliku käitumise, töötamise, kursuse läbimise ja sotsiaalprogrammis osalemise eest, kuid leiab, et kõik eelnimetatu pole veel iseenesest aluseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. See tähendab, et maakohus peab hindama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks kaks täiskasvanud last, kellega on head suhted. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et tal on toetav lähivõrgustik. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda rehabilitatsioonija adaptsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Võttes arvesse, et rehabilitatsioonikeskuses viibib suure tõenäosusega kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusprobleemidega isikuid, ei näe maakohus antud elukohta kui kuritegude riski maandavat asjaolu. Kuigi kriminaalhooldusametnik kontrollis elukohta ning see vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele, ei vähenda see eelmainitud riske sedavõrd oluliselt. Elukoha vastavus elektroonilise valve formaalsetele tingimustele ei taga kinnipeetava tegevuse kontrollimise. Vabanemine elektroonilise järelevalvega aitab kaardistada kinnipeetava liikumist, kuid mitte tema tegevust ja seda, kellega ta kohtub. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht, tal on tasumata rahalisi kohustusi summas 7431 € ning vabanemisfondis on 1759 €. Nii leiab maakohus, et rahaliste raskuste tekkimisel on uue kuriteo toimepanemise risk märkimisväärne, seda enam, et viimased kuriteod on seotud majanduslike raskustega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele kõrgohtlik ning uue 4 kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 21% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt väga suur, sest enamik Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaolusid näitavad teda pigem negatiivsest küljest ning tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on ülekaalus. Seega ei ole kinnipeetava vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Sellist veendumust suurendab eelkõige asjaolu, et talle on karistuseks mõistetud liitkaristus, mille lõpuni on jäänud enam kui 6 aastat – see aga annab aluse asuda seisukohale, et kinnipeetava retsidiivsusrisk pole veel piisavalt taandunud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 103,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5