Kriminaalasi 1-20-8704 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8704 Kohtukoosseis Kohtujurist Koht

§ 199

lg 2 p 9 ja § 120 lg 1 järgi Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Aleksei Mikišin ID 38903130251; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: ilma kindla elukohata; ei tööta, 3 kehtivat kriminaalkaristust – viimati karistatud Tartu Maakohtu 18.11.2014 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 9 alusel liitkaristusega

§ 65lg 1,2 kohaselt vangistusega 3 aastat 2 kuud ja 23 päeva.

Karistus on täielikult kantud 28.02.2020. tõkend: vahistamine kuni 2 kuuks alates 14.10.2020, kahtlustatavana peeti ta kinni 12.10.2020 Vandeadvokaat Anu Pärtel määratud korras Kaitsja RESOLUTSIOON KrMS §173, §§233-238 ja § 318, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleksei Mikišin

§ 199lg 2 p 9 järgi ning karistada teda 2 (kahe) aasta vangistusega.

1 Kriminaalasi 1-20-8704 Süüdi tunnistada Aleksei Mikišin

§ 120

lg 1 järgi ning karistada teda 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista Aleksei Mikišinile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta Aleksei Mikišini suhtes muutmata ning ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 12. oktoobril 2020 (12.10.2020). Tsiviilhagid:  VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Mikišinilt kuriteoga tekitatud kahju kannatanu X OÜ kasuks summas 14.99 eurot. Tsiviilhagi tasuda arveldusarvele EExxx  VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Mikišinilt kuriteoga tekitatud kahju kannatanu X AS-i kasuks summas 119.64 eurot. Tsiviilhagi tasuda arveldusarvele EExxx  VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Mikišinilt kuriteoga tekitatud kahju kannatanu X AS-i kasuks summas 24,38 eurot. Tsiviilhagi tasuda arveldusarvele EExxx  VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Mikišinilt kuriteoga tekitatud kahju kannatanu X kasuks summas 40.22 eurot. Tsiviilhagi tasuda arveldusarvele EExxx Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Mikišinilt menetluskulud –  sundraha summas 876 eurot;  kaitsjatasu – advokaadi Anu Pärtel poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 1262.76 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates makseinfos näidatud arveldusarvetele, viitenumbri karustamine on kohustuslik. Rahaliste kohustuste täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159 lg 3 eraldi dokumendis (makseinfo) koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt, s.o. 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, tasutud, suunatakse nõuded 10 päeva jooksul täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulu tuleb tasuda tähtaegselt, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Asitõendid  Kriminaaltoimikus asuvad DVD-plaatidel olevad turvakaamerate salvestused jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 Kriminaalasi 1-20-8704  Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu linn, Riia 132) asuvad 12.10.2020 kahtlustatava Aleksei Mikišini kinnipidamisel äravõetud riideesemed - musta värvi nokamüts (esiküljel valge ja rohelisega kirje EA7 Giorgio Armani), musta värvi jope Levis, musta värvi dressipüksid Nike, pealt nööritavad musta värvi spordijalatsid Adidas - anda kinnipidamiskohta hoiule kuni Aleksei Mikišini vabanemiseni ning seejärel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.  Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu linn, Riia 132) asuv 11.10.2020 Aleksei Mikišinilt ära võetud musta värvi pidemega nuga konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kannatanul ja süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ehk süstemaatilise varguse eest ja vabanenud selle eest mõistetud vangistuse kandmiselt 28.02.2020.a., pani võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime alljärgnevad vargused: 1) 02.10.2020.a. kella 09.30 paiku varastas xxx X OÜ müügisaalist 10 ml pudeli Dvitamiini tilgad maksumusega 14.99 eurot, ta võttis selle pudeli karbist välja, pani oma taskusse ja väljus apteegist selle eest maksmata, millega tekitas X OÜ-le varalise kahju 14,99 eurot; 2) 10.10.2020.a. kella 15 paiku varastas xxx X AS kauplusest 5 pudelit tekiilat „Jose Cuervo Silv“ kogumaksumusega 119,95 eurot, ta lõhkus ühe pudeli rummi „Apple Bacardi“ maksumusega 21,99 eurot ja jõi kaupluses ära ühe purgi GIN´i maksumusega 1,69 eurot ning lahkus kauplusest, jättes kaupade eest tasumata ja tekitas X AS-ile varalise kahju kokku 143,63 eurot; 3) 10.10.2020.a. kella 15.10 paiku varastas xxx X ühe Martell VS Single Distillery konjaki 30 cl maksumusega 21,90 eurot. Lisaks jõi ta kaupluse müügisaalis ära ühe Coca-Cola Zero 500 ml maksumusega 0,99 eurot ja ühe energiajoogi Red Bull 250 ml 3 Kriminaalasi 1-20-8704 maksumusega 1,39 eurot ning lahkus seejärel kauplusest läbi kaupluse tagaruumi akna, jättes kaupade eest tasumata ning tekitas AS X kokku varalise kahju 24,38 eurot; 4) 10.10.2020.a. kella 15.30 paiku varastas xxx X xxx kauplusest kaks 0,5 liitrist Ehe viina kogumaksumusega 10,78 eurot, neli 0,5 liitrist purgi-džinni kogumaksumusega 6,36 eurot, ühe 1 liitrise Saaremaa viina maksumusega 14,99 eurot ning väljus kaupluse kontoriruumi kaudu, jättes nende kaupade eest maksmata. Samuti varastas A.Mikišin kontoriruumi laualt plastikkarbi, milles olid eurosendid kokku 7 eurot ning tekitas kokku Tõrva Tarbijata Ühistule varalise kahju 39,13 eurot; 5) 10.10.2020 kella 17 paiku varastas xxx X xxx õlle Extra Lime hinnaga 1,09 eurot, ta väljus kauplusest taaravastuvõturuumi kaudu, jättes selle kauba maksmata ja tekitas Xle varalise kahju 1,09 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani Aleksei Mikišin toime temale võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk vargused süstemaatiliselt ehk

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6) Lisaks sellele Aleksei Mikišin 10.10.2020.a. kella 15.15 paiku võttis xxx asuvas X kaupluse müügisaalis taskust välja noa ja ähvardas poe turvatöötajat R. P., öeldes talle: „kao minema siit või tapan su ära!“. R.P.el oli alus karta sellise ähvarduse täideviimist, kuna A.Mikišin oli agressiivse käitumisega ning ta oli välja võtnud noa ja suunanud selle R.P.ele. Kirjeldatud käitumisega pani Aleksei Mikišin toime tapmisega ähvardamise ehk

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Menetlusosaliste seisukohad 2. Prokurör leiab, et kohtueelses menetluses ja kohtuliku uurimise käigus on Aleksei Mikišini süü tõendamist leidnud. Prokurör palub Aleksei Mikišin süüdi mõista

§ 199lg 2 p 9 ja § 120 lg 1 järgi.

3. Süüdistatav Aleksei Mikišin märkis kohtuistungil, et süüdistus

§ 199lg 2 p 9 järgi on arusaadavad ja tunnistab nende toimepanemist osaliselt.

Süüdistus

§ 120lg 1 järgi on arusaadav ning selle toimepanemist tunnistab samuti osaliselt.

4. Kaitsja Anu Pärtel leiab, et tõendamist ei ole leidnud Aleksei Mikišini poolt talle etteheidetud Xst D-vitamiini vargus ning turvatöötaja ähvardamine. Apteegi videosalvestiselt ei nähtu, et süüdistatav midagi võtaks ja tasku paneks. Samuti ei olnud turvatöötajale tapmisähvarduse tegemine nii tõsiseltvõetav. Ülejäänud isikule etteheidetud vargusepisoodide osas peab kaitsja põhjendatuks isiku karistamist 7 kuu vangistusega ning juhul, kui kohus peaks ka

§ 120

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise tuvastama, selle eest põhjendatuks 1 kuu vangistust. Menetluskuludest palub kaitsja enamus riigi kanda jätta ning väljamõistetava osa võimaldada tasuda ühe aasta jooksul ositi. 5. Kannatanud X OÜ (seaduslik esindaja juhatuse liige E. S.), X AS (volitatud esindaja K. K.), X AS (volitatud esindaja kaupluse juhataja E. J.) ja X (volitatud esindaja haldusjuht A. E.) on esitanud ka tsiviilhagid ning jäävad nende juurde. Kannatanu R. P. tsiviilhagi ei ole esitanud. KOHTU SEISUKOHT 4 Kriminaalasi 1-20-8704 III

§ 199lg 2 p 9 6.

Aleksei Mikišinile on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 järgi viies episoodis.

§ 199

lg 1 näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

§ 199objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist.

Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. A. 02.10.2020.a. kell 09.30 X OÜ episood

1. Kohtule esitatud 02.10.2020 X OÜ turvakaamera videosalvestiselt nähtub, kuidas musta jope, hallide pükste ning rohelise ja valge kirjega nokamütsiga meesterahvas siseneb kell 09.27 apteeki. Apteegis viibides liigub isik eri riiulite juures ringi ning 09.28 seisatab ühe riiuli ees, millelt võtab kätte karbi. Isik avab karbi, võtab seest pudeli ning näha on, kuidas isik jätab pudeli peopessa, pannes samal ajal karbi kinni ja seejärel tagasi riiulile. Mõne sekundi jooksul on süüdistava käsi kaamera vaateväljast varjul, mil ta kohendab esemeid samal riiulil ning seejärel paneb kokku pigistatud, so rusikas, käe taskusse. Edasi võtab isik kassa juurde suundudes välja rahakoti /kt lk 42-47/.
2. Kannatanu X OÜ esindaja E. S. märkis kohtule ütlusi andes, et sai teada D-vitamiini pudeli pakendist varastamisest, kui saalis olev töötaja ütles, et karp on tühi ja vaadati hommikused videosalvestused üle. Salvestiselt näha olev mees, kes D-vitamiini pudeli endale taskusse pani, läks kohe edasi kaupluse müügileti juurde. Ta ostis retseptiravimit esitades Aleksei Mikišini dokumendi samale nimele ravimi ostmiseks. Töötajal tekkis kahtlus varguse osas, kuna isik seisis riiuli juures liiga kaua ja läks vaatama /kt lk 170/.
3. Süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud ning märkis antud süüdistusepisoodi puutuvalt, et ei tunnista talle etteheidetava teo toimepanemist / kt lk 169-170/.
4. Tsiviilhagi on antud episoodi puutuvalt esitatud summas 14.99€, mis vastab D-vitamiini tilkade maksumusele /kt lk 7/.
5. 22.10.2020 asitõendite vaatlusprotokollis on vaadeldud tühja D-vitamiini tilkade karpi /kt lk 122-123/.
6. 13.10.2020 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Aleksei Mikišin riideid, milleks on musta värvi nokamüts kirjega EA7 GIORGIO ARMANI, musta värvi XL suuruses tõmblukuga suletav jope Levis, musta värvi dressipüksid Nike ning pealt nööritavad musta värvi spordijalatsid Adidas /kt lk 119-121/. Eelkirjeldatud riietusesemed langevad kokku nendega, mis on seljas videosalvestisel nähtud isikul.
7. Kohtu hinnangul on eelpool käsitletud tõenditega leidnud kinnitamist, et 02.10.2020 kella 09.30 paiku varastas just Aleksei Mikišin xxx X OÜ müügisaalist 10 ml pudeli Dvitamiini tilkadega maksumusega 14.99 eurot. Süüdistatav, olles seljaga müüja poole ajal, mil viimase tähelepanu oli suunatud teistele klientidele, võttis kõnealuse pudeli karbist välja, pani oma taskusse ja lõpuks väljus apteegist selle eest maksmata. Vahepeal isik suundus küll kassa juurde, kuid ütlustest nähtuvalt tasus ta vaid isiklike retseptiravimite eest. Ka asjaolu, et isik võttis tilgad karbist välja ja pani riiulile tagasi 5 Kriminaalasi 1-20-8704 tühja karbi, näitab, et ta soovis vähendada teo avastamise tõenäosust või avastamise aega edasi lükata. Pannes tilgad enda taskusse ja nende eest tasumata apteegist lahkudes, võttis Aleksei Mikišin ära tema jaoks võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sellise käitumisega täitis isik

§ 199lg 1 objektiivse koosseisu.

B. 10.10.2020.a. kell 15.00 paiku X AS episood

1. Kohtule esitatud 10.10.2020 X AS turvakaamera videosalvestistelt nähtub, kuidas musta jope, mustade pükste ning nokamütsiga meesterahvas siseneb kell 14.58 kauplusesse ning võtab seejärel korvi ning liigub alkoholiosakonda. Kell 15.01 salvestavad alkoholiosakonna kaamerad sama isikut vaatlemas riiulitel olevaid pudeleid ning isik kummardab ja asub endale korvi laduma läbipaistvaid pudeleid. Kokku paneb isik korvi 5 ühetaolist pudelit ning seejärel suundub kiirel sammul minema. Lahkudes läheb isik poekorviga vastu saali keskel olnud alkoholipudelite väljapanekule ning lükkab korviga ümber ja põrandale mõningad pudelid. Kell 15.02 lahkub isik alkoholiosakonnast ning ilmub teise kaamera vaatevälja punakasoranž plekkpurk näpus kõndides veepudelite riiulite vahelt saialettide poole. Kell 15.04 naaseb sama isik koos turvatöötajaga taas alkoholiosakonna kaamera vaatevälja, käes punakasoranž plekkpurk, mille asetab samale nurgale, kus olid maha lükatud pudelid ning põrandal on näha voolanud vedelikku. Kell 15.05 lahkub sama isik poest koos poekorviga hüpates üle kassaliinide vahel olnud tõkise ning väljudes välisustest /kt lk 48-53/. Kohus märgib, et videosalvestisel nähtuval isikul on seljas riided, mis välitunnustelt langevad kokku Aleksei Mikišini riietega, mida on ka vaadeldud käesolevas menetluses /kt lk 119-121/.
2. Kannatanu X AS esindaja K. K. märkis, et teenindussaalis ta samal ajal ei olnud ning sündmust nägi salvestiselt vaadates /kt lk 170/.
3. Tunnistaja S. J., kes oli 10.10.2020 tööl X turvatöötajana, andis ütlusi seoses süüdistatavat puudutava juhtumiga. Tunnistaja märkis, et 10.10.2020 sisenes isik poodi, suundus alkoholiosakonda, oli ära lõhkunud ühe alkoholipudeli. Poemüüja, kes tähele pani, oli vajutanud saalikella ja tunnistaja tuli saali ning nägi isikut lihaosakonnas, kus ta oli džinnipurgi avanud. Tunnistaja palus isikul kinni maksta lõhutud pudeli ning džinnipurgi hind. Isik liikus alkoholi osakonna suunas, vaatas hinda suundus kassade juurde ja astus üle kinnise värava. Turvatöötaja järgnes ja palus isikul naasta. Isik liikus edasi välisukseni ja kui sinna turvatöötaja järgnes, siis keeras isik ümber ja ütles vene keeles, et kui veel järgneb, siis ründab teda. Korvis olid alkoholipudelid. Tunnistaja võttis kaitsepositsiooni ja vöö pealt pipragaasi, et kui isik ründab, on valmis, aga teo toimepanija liikus edasi kiiremate sammudega X suunas ja tunnistaja helistas Häirekeskusele /kt lk 173-174/.
4. Kuigi süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud, tunnistas ta siiski osaliselt, sh antud episoodi osas, süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemist / kt lk 169-170/.
5. Tsiviilhagi on antud episoodi puutuvalt esitatud summas 119,64€. Selles sisaldub 4 pudeli tekiila „Jose Cuervo Silv“ tükihinnaga 23,99€ (üks ära võetud pudel tagastati), lõhutud rummi „Apple Bacardi“ hinnaga 21,99€ ja ühe purgi GIN’i hinnaga 1,69€ maksumus /kt lk 7-8/. Asitõendite vaatlusprotokollis on vaadeldud X ja X kauplustest varastatud kahte alkohoolset jooki, sh tekiilat „Jose Cuervo Especial“ 70cl koos turvaelemendiga. Ilmneb läbipaistvas pudelis läbipaistev vedelik. Pudel on poolik /kt lk 122-125/. 6 Kriminaalasi 1-20-8704
6. Kohtu hinnangul on eelpool käsitletud tõenditega leidnud kinnitamist, et 10.10.2020.a. kell 15.00 ajal varastas Aleksei Mikišin xxx X AS kauplusest aadressil xxx müügisaalist 5 läbipaistvat pudelit tekiilaga, mille ladus korvi ning purgi GIN’i, mille tarbis vähemalt osaliselt poe müügisaalis. Korviga alkoholiosakonnast lahkudes lõhkus ta ära ühe pudeli rummi. Seejärel lahkus ta poekorvis olnud viie pudeli tekiilaga hüpates üle kassade vahel olnud tõkisvärava ning väljudes kaupluse hoonest. Lahkudes poe ruumidest 5 pudeli tekiilaga nende eest tasumata, võttis Aleksei Mikišin ära tema jaoks võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti tarbis isik müügisaalis kohapeal ära vähemalt osalisel müügil olnud purgi GIN’i, jättes selle eest tasumata. Sellega väljendas isik selgelt soovi konkreetne vallasasi enda kasuks pöörata, mida ta ka tegi. Tagastada antud GIN’i ja selle sisu endisel kujul enam võimalik ei ole. Eelkirjeldatud käitumisega täitis isik

§ 199lg 1 objektiivse koosseisu.

C. 10.10.2020.a. kell 15.10 paiku X AS episood

1. Kohtule esitatud 10.10.2020 X AS turvakaamera videosalvestistelt nähtub, kuidas musta jope, mustade pükste ning mütsiga meesterahvas kõnnib kell 15.05 xxx poolse X AS kaupluse sissepääsu juurde, hoides vasakus käes punast toidupoe korvi. Kaupluse hoonesse sisenemise järel kell 15.06 teise kaamera vaatevälja sattudes isikul korvi ega midagi muud käes ei ole. Müügisaalis liigub isik mööda puuviljaletist ja valmistoidu letist alkoholiosakonda. Seal võtab isik kell 15.07 riiulilt tumeda pudeli ning liigub vahekäiku mööda riiuli lõppu. Riiuli lõpus võtab isik kuskilt valge vedelikuga pudeli, mille asetab riiulile. Seejärel võtab isik välja veel teisegi valge vedelikuga pudeli, mille asetab riiulile ning avab tumeda vedelikuga pudeli. Seejärel asub isik vaheldumisi jooma tumeda vedelikuga pudelist ning ühest heleda vedelikuga pudelist. Kell 15.08 asetab isik korra läbipaistva vedelikuga pudeli riiulile tagasi ning seejärel asub taas vaheldumisi jooma nii heledat kui tumedat vedelikku. Üks hetk asetab isik tagasi riiulile ka eelnevalt käes olnud valge ja tumeda vedelikuga pudeli ning liigub eemale ja jätab kõik kolm pudelit riiulile. Kell 15.11 naaseb isik ja jätkab joomist vaheldumisi kahest eri värvi vedelikuga pudelist. Kell 15.12 lahkub meesisik pudelite ja antud riiuli juurest ning suundub alkoholiosakonna teise nurka, kus võtab riiulilt ühe tumeda pudeli, millelt keerab korgi möödudes ka tema poolt eelnevalt avatud kolmest riiulile asetatud pudelist. Kell 15.14 naaseb isik kolme pudeli juurde hoides käes ühte tumedat pudelit ja purki. Seal jätkab isik joomist seekord purgist ning Xi riiulilt võetud tumedast pudelist. Kell 15.17 asetab isik purgi riiulile ning kaob mõneks sekundiks kaamera vaateväljast, kuid naaseb ja jätkab joomist. Üks hetk lahkub isik taas antud riiuli juurest võttes kaasa purgis oleva joogi, mille asetab teisele riiulile eemale astudes. Kell 15.19 kõnnib isik saiatoodete küpsetusletist välja ning kaob isik kaamerate vaateväljast nurka, kus on poe laoruumidele sissepääs /kt 54-79/. Kohus märgib, et ka antud videosalvestisel nähtuval isikul on seljas riided, mis välitunnustelt langevad kokku vaadeldud Aleksei Mikišini riietega.
2. Tunnistaja R. P. selgitas kohtule ütlusi andes, et 10.10.2020 töötas turvatöötajana Xis aadressil xxx ning 10.10.2020 pärastlõunal tarvitas isik, kelleks oli kohtualune Aleksei Mikišin, poes alkoholi. Tunnistajale helistati. Seejärel edasi ta jälgis isikut ja läks küsima, millega ta tegeleb. Küsimise moment on kaameratelt näha. Mikišin reageeris keerates ümber, siis ilmus kuskilt nuga välja ja ütles kao minema, muidu tapan vene keeles. Selle järel läks tunnistaja kabinetti jälgima kaameratest, mis isik edasi teeb /kt 171-172/. 7 Kriminaalasi 1-20-8704
3. Antud episoodi osas andis ütlusi ka tunnistaja V. V., kes töötas 10.10.2020 Xs patrulltöötajana. Sai paanikahäire teate, sõitis kohale ning suundus turvaruumi, kust see oli tulnud. Turvaruumis ütles turvatöötaja, et saalis on meesterahvas, kes oli enne teda ähvardanud ja lubas maha lüüa ning näitas kaamerast teda. Jälgiti kaameratest, et kui läbib kassaliini saavad ta kinni pidada, aga kuna ta kadus ära ja liini ei läbinud, siis jooksis saalitöötaja nende juurde ja ütles, et täiesti võõras meesterahvas läks laoruumidesse. Edasi liikusid koos turvatöötjaga laoruumi, kus töötajad näitasid, kuhu meesterahvas läinud oli. Läks kontoriruumidesse. Näost näkku kohtus tunnistaja isikuga kontoriruumi ukse peal. Ta ei teinud välja, et tunnistaja teda kõnetas. Ütles tunnistajale vene keeles, et ta kaoks siit ära. Kui tunnistaja oli mitu korda kõnetanud, et mis ta seal teeb, siis üks hetk keeras süüdistatav tunnistaja poole ja nägi, et tal on parem käsi taskus. Peale kolmandat korda hakkas tunnistaja suunas liikuma ja tõstis kätt natuke taskust välja ja siis tunnistaja nägi, et tal tundus noataoline ese, nagu noapea oleks olnud. Isik hakkas tunnistaja poole liikuma, tundis, et tema jõud isikust üle ei käi tema välimuse tõttu ja sulges selle ruumi ukse politsei tulekuni. Noa tera ei näinud. Mees jäi kontori ruumi üksinda. Ta tuli korraks ukse juurde, katsus ukselinki ja siis natukese aja pärast kuuldi kolinat sealt ja Xi turvatöötaja arvas, et ta võis avada akent. Kui tunnistaja mingi aja pärast otsustas ukse avada, sest kõik jäi vaikseks ning seal ruumis enam kedagi ei olnud /kt lk 173/.
4. Kuigi süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud, tunnistas ta siiski osaliselt, sh antud episoodi osas süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemist / kt lk 169-170/.
5. Tsiviilhagi on antud episoodi puutuvalt esitatud summas 24,38€. Varastatud esemetena on loetletud pudel Martell VS Single Distillery konjakit hinnaga 21,90€, ära joodud karastusjook Coca-Cola Zero hinnaga 0,99€ ja üks purk energiajooki Red Bull hinnaga 1,39€ /kt lk 7-8/. Asitõendite vaatlusprotokollis on vaadeldud X ja Xi kauplustest varastatudkahte alkohoolset jooki, sh konjakit „Martell VS Single Distillery “ 30cl. Ilmneb läbipaistvas pudelis pruunikas vedelik. Pudel on poolik. Samuti on vaadeldud avatud energiajoogi purki Red Bull ja poolikut karastusjoogi Coca-Cola Peach läbipaistvat plastikpudelit pruuni vedelikuga 500ml /kt lk 122-125/. Esemed langevad välistunnustelt kokku videos nähtud isiku poolt tarbitud toodetega.
6. Kohtu hinnangul on eelpool käsitletud tõenditega leidnud kinnitamist, et 10.10.2020 kell 15.10 paiku tarbis Aleksei Mikišin X AS kaupluses viibides enda kaasa võetud valget alkoholi, milleks oli tõenäoliselt eelmises episoodis varastatud tekiila ning AS X müügisaalis müügil olnud konjakit, karastusjooki Coca-Cola Zero ning energiajooki Red Bull. Isik jättis laoruumi ning kabineti akna kaudu poest lahkudes poolikud pudelid müügiletile, kuid oli vähemalt osaliselt ära tarbinud nii kaasa võetud pudelite sisu kui AS X kaupluse riiulitelt võetud konjaki, Coca-Cola Zero ja Red Bulli. Sellega väljendas isik selgelt soovi konkreetsed X AS kaupluses müügil olnud vallasasjad enda kasuks pöörata, mida ta ka jooke tarbides tegi. Poest lahkudes isik ära tarvitatud jookide eest ei tasunud. Tagastada antud esemeid ja nende sisu endisel kujul enam võimalik ei ole. Eelkirjeldatud käitumisega täitis isik

§ 199lg 1 objektiivse koosseisu.

D. 10.10.2020.a. kell 15.30 paiku X X kaupluse episood

1. Tunnistaja M. K. andis kohtus antud episoodi osas ütlusi. Tunnistaja märkis, et töötas 10.10.2020 klienditeenindajana xxx X kaupluses. Sel päeval varastati kauplusest asju. 8 Kriminaalasi 1-20-8704 Nägi, kuidas inimene astus poodi, küsis tunnistaja käest midagi. Tunnistaja ei saanud aru, mida. Tunnistaja küsis „kuidas, palun“, isik ei vastanud midagi ja suundus müügisaali. Sel momendil oli üksinda. Tagaruumides ei olnud kedagi. Müügisaali minnes sisenenud inimene ostukorvi kaasa ei võtnud. Isik kõndis otse laoruumi, kuhu jäi 5-10 minutiks. Tunnistaja kuulis sentide kõlinat, juhatajal oli aknalaual karp sentidega, ja nägi, et isik kõndis laoruumis ringi. Nägi, et ta läks külmkappi ja kõndis tagaruumis ringi. Rohkem ei näinud. Ei ole kursis palju seal raha võis olla. Laoruumis hoiti kanget alkoholi ja selliseid kaupu, mis ei mahu riiulile. Mees sai laoruumist välja tagaukse kaudu, millel on snepperlukustus, aga ei tea, millal ta välja läks. Kui politsei saabus, teda enam ei olnud. Juhataja tegi kindlaks, missugust alkoholi kadus. Tunnistaja läks koos politseiga ja nägi, et oli üritatud seifi ust lahti saada, aga seda ei saadud lahti, aga märkas, et sendikarp oli tühi. Kui nägi, et isik suundus laoruumi, jäi kassa juurde, sulges kassa, vajutas G4S nuppu ja kui inimene läks uksest välja, sulges poe ukse. Taha laoruumi ei läinud. On antud korraldus, et ei tohi enda elu ohtu seada /kt lk 174-175/.
2. Kannatanu X esindaja A. E. selgitas antud episoodi puutuvalt, et sai vargusest teada, kui töötajad helistasid, et neil oli intsident seal ja kohal oli G4S ja politsei. X kaupluses videovalvesüsteemi ei olnud. Kõik need asjad, mis varastati, olid õigesti kirja pandud. Nimekiri on antud kaupluse müüjate poolt ja nende sõnade järgi. Kontori laua peal plastikkarbis olnud summa arvestas kaupluse juhataja. X kaupluses asub alkohol müüja selja taga, seega varastati see antud juhul tõenäoliselt laost. X kaupluse seifiga oli kõik korras. X on esitanud kokku tsiviilhagi summas 40.22 eurot ja jääb selle juurde /kt 172173/.
3. Kuigi süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud, tunnistas ta siiski osaliselt, sh antud episoodi osas, süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemist / kt lk 169-170/. E. 10.10.2020.a. kell 17 paiku X X episood
4. Kannatanu X esindaja A. E. selgitas teise X episoodi puutuvalt, et ei viibinud sündmuse ajal antud kaupluses. Ka X kaupluses on laoruumi vaba juurdepääs ning uksed ei ole lukustatud. Xis väljus isik taara vastuvõtupunkti kaudu. X puhul on videolt näha, et isik tuleb laoruumi, aga läheb kuskile taha. Seal on puhkeruum, töötajate riietusruum, duširuum ja tualett. Töötajate isiklikest asjadest midagi kaduma ei läinud /kt 172-173/.
5. Kohtule esitati ka xxx X kaupluse turvakaamera salvestis. Sellelt nähtuvalt siseneb tumedates rõivastes, tumeda nokamütsiga isik kell 16.48 kõnealusesse X kauplusesse. Kell 16.49 on meesterahvas alkoholiosakonnas lahja alkoholi väljapanekute juures, kus võtab kätte ühe pudeli. Kell 16.
6. kõnnib isik läbi kaupluse lao ühe käigu, hoides jätkuvalt käes pudelit. Kell 17.00 ilmub isik taas sama käiku pidi kaamera vaatevälja ning seekord lisaks pudelile hoiab käes ka vihmavarju. Kell 17.
7. väljub isik teist teed pidi taara vastuvõturuumi kaudu koos pudeli ja vihmavarjuga /kt 111-115/. Ka antud videosalvestisel kujutatud isiku riietus on välitunnustelt kokkulangev Aleksei Mikišini vaadeldud riietega.
8. Kuigi süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud, tunnistas ta siiski osaliselt, sh antud episoodi osas, süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemist / kt lk 169-170/.
9. Tsiviilhagi on X esitanud kahe episoodi osas kogusummas 40,22€. Varastatud esemetena on loetletud X kaupluse episoodi juures 2 pudelit Ehe viina maksumusega 9 Kriminaalasi 1-20-8704 10,78€, 4 džinni purgis maksumusega 6,36€, üks Saaremaa viin maksumusega 14,99€ ning plastikkarbis olnud 7 eurot. Xi episoodis varastas isik ühe pudeli Extra Lime õlle hinnaga 1,09€ /kt lk 10/.
10. Kohtu hinnangul on eelpool alapeatükkides D ja E käsitletud tõenditega leidnud kinnitamist, et 10.10.2020.a. kell 17 paiku tarbis Aleksei Mikišin X X kaupluses viibides antud kaupluse müügisaalis müügil olnud ühe pudeli Extra Lime õlle. Samuti viibides kaupluste laoruumides, võttis sealt kaasa kokku 3 pudelit viina, 4 džinni ja X kaupluse laoruumidest 7 eurot peenraha lisaks antud õllepudelile. Poest lahkudes isik eelnimetatud jookide eest ei tasunud. Kuigi kõigi nimetatud esemete äravõtmise moment ei ole videosalvestiselt nähtav, on isiku käitumist laoruumides arvestades usutav, et ta nimetatud esemed endaga kaasa võttis. Tunnistaja M. K. on kirjeldanud sentide kõlinat ning õllepudeli võtmine ja sellega koos lahkumine on X kaupluse videosalvestiselt nähtav. Džinnipurkide ja viinapudelite äravõtmine ei ole videosalvestistel, kuid nagu X haldusjuht A. E. ütlustes märkis, puudus X kaupluses videovalve süsteem, seega seal ei olnud võimalik süüdistatava tegevust ka videole talletada. Kohtul puudub alus arvamaks, et kannatanute poolt välja toodud esemeid ei oleks tegelikkuses varastatud. Xi kaupluses on küll üks kaamera laoruumis, kuid see ei kata kogu laoruumi ning süüdistatava tegevus jääb teatud osas ka varjatuks. Nendel momentidel oli ka võimalik süüdistataval nimetatud alkoholipudeleid võtta ning peita kas põue või pükstesse. Süüdistatava riietus antud päeval oli avar. Ka asjaolu, et isik oli X AS poodi sisenedes pannud põuetaskusse vähemalt 2 suurt pudelit tekiilat, kinnitab, et tema riietus võimaldas antud pudeleid ja purke panna märkamatult riiete alla ning isik ka antud käitumist praktiseeris. Sellega väljendas A.Mikišin selgelt soovi konkreetsed vallasasjad enda kasuks pöörata, mida ta ka jooke tarbides ja lahkudes endaga kaasa võttes tegi. Poest lahkudes isik antud jookide eest ei tasunud. Eelkirjeldatud käitumisega täitis isik

§ 199lg 1 objektiivse koosseisu.

F. Modus operandi

1. Kohtu hinnangul ei saa 10.10.2020 süüdistusepisoodide puhul jätta ka tähelepanuta kõigi episoodide juures teatud tegevuslikke sarnasusi.
2. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-8-10 p 11-13 märkinud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Riigikohus on varasemaski praktikas asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi’st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab sarnaste juhtumite arv ning seegi, et tuvastatud on kõigi episoodide vahetu toimepanemise sarnasus. 10 Kriminaalasi 1-20-8704
3. Antud neljas 10.10.2020 episoodis on vargused toime pandud kohtu hinnangul sarnaste tunnustega.
4. Vargused on toime pandud toidupoodidest. Sarnasus esineb ka varastatud esemete osas. Nimelt on varguse objektiks langenud nii kange kui ka lahja alkohol ning karastusjoogid, mida isik tarbis poes kange alkoholiga segamini. Samuti on sarnane süüdistatava käitumine poes. Kohtule esitatud videosalvestistest ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt saab üldistatult järeldada, kuidas süüdistatav suundub ilma peatusteta alkoholiosakondadesse ning asub seal meelepärast alkoholi endale võtma, sh ka mõnel juhul tarbima. Samas puudub isiku käitumises arvestatav varjamistegevus. Ta võtab avalikult esemed riiulilt ning kas asub neid kohapeal tarbima või lahkub koos korviga otsejoones kassade vahelt, peatumata ka turvatöötaja sekkumisel. Samuti ei peljanud isik laoruumides liikuda, sealt asju võtta ning nende kaudu ka poe hoonetest väljuda. Isik küll vaatab müügisaalides viibides aeg-ajalt ringi, kuid salvestistelt ei ilmne, et isik sooviks selgelt olla seljaga kaamera poole või pistaks esemeid näiteks jope hõlmade alla või taskutesse. Kõnealuse nelja varguse toimepanemise käekiri on selgelt ühesugune ja eristatav.
5. Kohus leiab, et arvestades käesoleva kohtuotsuse peatükkides A-E analüüsitud tõendeid ning ka toidupoodide episoodides esinevaid sarnasusi, saab süüdistuses esitatud vargusepisoodid omistada Aleksei Mikišinile ning lugeda Aleksei Mikišini süüdistuses kirjeldatud varguste toimepanijaks. G. Kvalifikatsioon
6. Kõik kauplustest kaasa võetud esemed viies episoodis olid Aleksei Mikišini jaoks võõrad vallasasjad ning isiku eesmärk nende äravõtmisel oli nende ebaseaduslik omastamine. Selline tegevus on kvalifitseeritav

§ 199lg 1 või § 218 lg 1 järgi.

40. Riigikohus on selgitanud

§ 199

lg 2 p 9 kohta, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (

§ 199

) kui ka väärteona (

§ 218

). Lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Ajalist faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose analüüsi juures.

§ 199

lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Tähele tuleb panna aga seda, et eluviisi võimaliku tunnusena on kolleegium vaadelnud ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks.1 41. Kohus leiab, et Aleksei Mikišinile etteheidetav tegevus vastab

§ 199lg 2 p 9 koosseisule.

Menetletavas kriminaalasjas on Aleksei Mikišinile esitatud süüdistus 5 varguse toimepanemises, millest üks on toime pandud 02.10.2020 apteegis ning ülejäänud neli 10.10.2020 toidupoodidest. Käesolevas asjas isikule etteheidetud süüteoepisoodidest 4 on toime pandud samal päeval ning ajaliselt üksteise järel selliselt, 1 RKKKm 3-1-1-66-13, p 6. 11 Kriminaalasi 1-20-8704 et isik liikus ühest poest teise ja sealt edasi kõikides poodides vargusi toime pannes. Taoline käitumine on süüdistatava jaoks selgelt süsteemne. Ka varastamine laiemalt on isiku jaoks igati harjumuspärane. Olgu nendeks kas alkohol või apteegikaubad või midagi kolmandat. Et isiku igapäevases toimimises on tavapärane varastamine, kinnitab ka asjaolu, et Aleksei Mikišinit on minevikus arvukalt karistatud varguste eest nii kriminaal- kui väärteokorras. Seetõttu on süüdistatava käitumine regulaarselt varguste toimepanemisel hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

42. Aleksei Mikišinile inkrimineeritavate

§ 199

lg 2 p 9 süütegude subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on tuvastatud Aleksei Mikišin pani

§ 199lg 2 p 9 kuriteo toime kavatsetult.

Isiku eesmärk oli kauplustesse sisenedes panna toime varavastased kuriteod sealt alkoholi võid karastusjookse varastada, so kas kaasa võtta või kohapeal tarbida. Eelnevat kinnitab, et isik ei peatunud pikemalt teiste esemete juures ega vaadelnud muid kaupu, vaid suundus peatusteta alkoholiosakonda. Ka apteegist varastades suundus isik esmalt vaatlema müügil olnud D-vitamiini tilku, liiku seejärel ringi ning alles siis asus välja ostma retseptiravimeid.

1. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale Aleksei Mikišinile süüks arvatavates tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid, kuna ei esinenud hädakaitset, hädaseisundit ega kohustuste kollisiooni. Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtumenetluse käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaks Aleksei Mikišini süüdimatusele või piiratud süüdivusele.
2. Kohus, arvestades antud episoodides esitatud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Aleksei Mikišini süüdistus

§ 199lg 2 p 9 järgi on täies mahus tõendamist leidnud.

Süüdistatav Aleksei Mikišin tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes süüdi mõista ja teda tuleb karistada. IV

§ 120lg 1 45.

Aleksei Mikišinit süüdistatakse ka

§ 120

lg 1 järgi ähvardamises.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tapmist, tervisekahjustusega ähvardamist või vara rikkumist ei pea sõnaselgelt välja ütlema. Ähvarduse veenvus on objektiivne koosseisutunnus, mis tuleb eraldi tuvastada. Sellised asjaolud võivad olla näitena ähvardusega kaasnevad teod, süüdlase psüühiline seisund, samuti tema isikuomadused ja varasema käitumine. Ähvarduse veenvuse hindamisel ei ole tähtis, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus.2 2 J. Sootak, P. Pikamäe, Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne,

1. täiendatud trükk, lk 382-
2. 12 Kriminaalasi 1-20-8704
3. Kannatanu R. P. selgitas kohtule ütlusi andes, et 10.10.2020 töötas turvatöötajana xxx Xis aadressil xxx ning 10.10.2020 pärastlõunal tarvitas isik, kelleks oli kohtualune Aleksei Mikišin, poes alkoholi. Tunnistajale helistati. Seejärel edasi ta jälgis isikut ja läks küsima, millega ta tegeleb. Küsimise moment on kaameratelt näha. Mikišin reageeris keerates ümber, siis ilmus kuskilt nuga välja ja ütles vene keeles kao minema, muidu tapan. Nuga hoidis umbes vöö kõrgusel, vastu oma keha. Tera võis olla umbes 20cm pikk ja suunatud tunnistaja poole. „Ma tapan su ära“ ütles süüdistatav ühel korral täpselt samal ajal, kui võttis noa välja. Tunnistaja mõistab vene keelt. Oli näha, et isik oli alkoholijoobes, sellepärast suhtus tunnistaja sellisesse ütlusesse ja noa suunamisse väga tõsiselt ja loomulikult tundis ka ohtu endale. Kartis oma elu pärast. Tunnistaja taganes, andis G4S-ile häire ja läks kabinetti edasi kaamerast toimuvat jälgima. Edasi käis süüdistatav mööda saali edasi-tagasi ringi. Lahkuda õnnestus tal poest, tõstes üles laoruumi ruloo, selle alt läbi pugedes ja läbi kategooriajuhi kabineti aknast välja ronides. G4S oli ka seal, aga neil ei õnnestunud kinni pidada isikut. Läksid kategooriajuhi tuppa ja seal ta ähvardas G4S töötajat ja siis G4S töötaja pani ukse kinni, et ta ei jõuaks lahkuda enne politseid ja hoidsid teda seal kinni. Aken, kust isik väljus, oli maapinnast umbes üks meeter. Nuga oli musta värvi, võis olla metallist teraga. Selline situatsioon, kuhu sattus, oli selle töö juures esmakordne /kt 171-172/.
4. Antud juhtum jäi ka turvakaamera vaatevälja. Kohtule esitatud videosalvestiselt on näha, kuidas „Näksid, leib, sai“ osakonna kaamera vaatevälja ilmub kell 15.10 tumedate pükste, jope ning nokamütsiga isik, kelle järel kõnnib kindlal sammul turvamees. Isik vaatab korra üle õla selja taha ning jätkab liikumist samas suunas, kuni ühel hetkel korraks kaamera vaateväljast väljub. Samas suunas liigub ka turvamees, kes seisatab täpselt kaamera vaatevälja alumises ääres ning kõnetab kedagi (ajamärge 15.10.34.639). Näha on ka üks turvatöötaja žest käega, viibates tuldud suunale, mille järel asub turvatöötaja selg ees tuldud suunas kiiresti tagasi liikuma. Sel momendil ilmub kaamera vaatevälja eelkirjeldatud tumedates rõivastes nokamütsiga isik (ajamärge 15.10.37.088). Isik liigub näoga liikumise suunas ning turvatöötaja taganeb selg ees. Seejuures on murdosa sekundi vältel näha nokamütsiga isikul käes tumedat pikliku eset (ajamärge 15.10.38.533). Taganetakse veel mõne sammu võrra ning turvatöötaja tõstab kergelt ka käed üheks momendiks (ajamärge 15.10.39.727). Jätkatakse liikumist selliselt, et turvatöötaja taganeb selg ees ning isik tuleb tema poole, kuni ühel hetkel on näha, et isik paneb taskusse käes olnud tumeda eseme, mis on nurkse kujuga (ajamärge 15.10.41.499). Seejärel jätkab turvatöötaja selg ees tuldud suunas taganemist ja nokamütsiga isik pöörab ümber ning jätkab liikumist esialgses, so turvamehega vastupidises suunas. Kuigi antud videosalvestiselt ei kostu isikutevaheline vestlus, puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ka selles osas, et süüdistatav lausus vene keeles „kao ära, muidu ma tapan su ära“.
5. 11.10.2020 võeti Aleksei Mikišinilt hoiule nuga musta värvi pidemega /kt lk 116/. Antud nuga on vaadeldud ning ilmneb, et tegemist on lahtikäiva noaga, mille tera ja käepide on musta värvi. Kogupikkus on 22 cm ning tera on u 9cm /kt lk 117-118/.
6. Kannatanu selgitas, et tema ähvardamiseks kasutatud nuga oli samuti just musta värvi. Kaupluse videosalvestiselt nähtuval on tumedates riietes nokamütsiga isikul üks hetk käes must piklik ese ning ta paneb tagasi taskusse kergelt murtud eseme. Arvestades, et süüdistatava kinnipidamisel ära võetud nuga oli must lahtikäiv nuga, saab jõuda järeldusele, et just Aleksei Mikišinilt ära võetud nuga oli sama nuga, mida videolt nähtuvalt kasutati kannatanu ähvardamiseks. Nurgelisel kujul jäi see selja tagant 13 Kriminaalasi 1-20-8704 jäädvustava kaamera salvestisele momendil, mil süüdistatav murdis seda kokku, et tagasi taskusse panna. Kuigi kannatanu märkis noa tera pikkuseks 20cm, tuleb arvestada, et inimeste silmamõõt on erineva, samuti oli tegemist pingelise olukorraga kannatanu jaoks. Eelnev ei muuda ohtu hinnangul kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks tervikuna ega väära järeldust, et tegemist oli sama noaga. Samuti on videol kujutatud isikul samad riided seljas, mida hiljem Aleksei Mikišini riietena vaadeldi.
7. Kohtu hinnangul on käesoleval kriminaalasjas uuritud tõenditega tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas võttis Aleksei Mikišin tema vargustegevusse sekkunud turvatöötaja vahetus läheduses taskust välja noa ja ähvardas poe turvatöötajat R. P.t, öeldes talle: „kao minema siit või tapan su ära!“. Sellise tegevuse peale asus varasemalt sirgjooneliselt ja kindlal sammul süüdistatava suunas liikunud ning teda kõnetanud kannatanu ettevaatlikul sammul selg ees taganema. Ühel hetkel tõstis kannatanu ka üles käed, mis on tajutav soovina täiendavalt väljendada, et tal ei ole kavatsust süüdistatava suhtes jõudu kasutada ning ta taganeb. R. P.el oli igati alus karta sellise ähvarduse täideviimist, kuna suurt kasvu Aleksei Mikišin oli agressiivse käitumisega ning ta oli juba välja võtnud noa ja suunanud selle kannatanu poole. Siinkohal märgib kohus, et ka varasemas episoodis X kaupluses märkis tunnistaja S. J., et asudes järgnema poest alkoholi varastanud isikule, ilmutas viimane agressiivset käitumist heidutamaks turvameest talle järgnemast /kt lk 174/. Juba üksinda noa välja võtmine võib olla käsitletav konkludentse ähvardamisena. Et isik lausus veel juurde verbaalse ähvarduse koos agressiivse kehahoiaku ja kõnnakuga, muutis antud ähvarduse tervikuna kannatanu jaoks igati tõsiseltvõetavaks.
8. Eelkirjeldatud tegevus on kohtu hinnangul käsitletav tapmisega ähvardamisena

§ 120koosseisu mõttes.

1. Kohtu hinnangul tegutses Aleksei Mikišin otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ilmnenud ning isik on süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
2. Kõiki eeltoodud ja kohtu poolt arvesse võetud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatava Aleksei Mikišini poolt toime pandud tegu vastab

§ 120lg 1 tunnustele ning tuleb vastavalt ka kvalifitseerida.

Aleksei Mikišin süü talle etteheidetud kuriteo toimepanemisel on leidnud täielikku tõendamist. Süüdistatav Aleksei Mikišin tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. V Karistus 54.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksei Mikišin pani toime

§ 199lg 2 p 9 ning § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

55.

§ 199

lg 1 p 9 puhul kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. 14 Kriminaalasi 1-20-8704 Andes hinnangul teole, ei saa mööda vaadata asjaolust, et Aleksei Mikišin pani 9 päeva pikkuse perioodi jooksul toime kokku 5 vargust, millest neli on toime pandud ühel ja samal päeval, ajaliselt üksteise järel. Nii läks süüdistatav X kaupluse varguse järel mõned minutid hiljem üle tee vargile Xi kauplusesse. Seejärel liikus ta vargile X kauplusesse ja viimaks X kauplusesse. Isiku teguviisi jälgides ilmneb selge nahaalsus poodides sedavõrd avalikult alkoholi varastades ning tarbides. Samuti ei lasknud isik end takistada turvatöötajate sekkumisest ega hoidunud ka laoruumides ja töötajate isiklikes ruumides meelepäraseid esemeid otsimast. Turvatöötajate sekkudes ei teinud isik neist välja või lausa asus turvatöötajat ähvardama. Kohtu hinnangul ei saa Aleksei Mikišini süü suurust sellistel asjaoludel varguste toimepanemisel pidada väikseks. Süüdistatavale Aleksei Mikišinile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus ( sanktsiooni keskmine seega 2 aastat 6 kuud). Isikule on varguste eest väärteokorras määratud arvukalt rahalisi karistusi, millised on 11.10.2020 karistusregistri väljavõttest nähtuvalt kõik täitmata. Käesoleval ajal süüdistatav ei tööta. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud kohaldada isiku suhtes rahalist karistust ning süüdistatavale tuleb mõista vangistus, sest rahaline karistus ei oleks isiku suhtes mõjus. Aleksei Mikišini puhul ei saa mööda vaadata eripreventiivsetest kaalutlustest, mis ei võimalda isiku karistamist keskmisest oluliselt madalamas määras. Aleksei Mikišinil on 3 kehtivat karistust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ning teda on 8 korda karistatud

§ 218

alusel, so varavastane süütegu eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab alarmeeriva järjekindlusega varastamist. Ka käesolev süütegu on toime pandud vähem kui aasta pärast viimase karistuse ärakandmist. Kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks Aleksei Mikišinit edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, hindab kohus põhjendatuks karistada Aleksei Mikišinit

§ 199

lg 2 p 9 järgi 2 aasta pikkuse reaalse vangistusega ehk sanktsiooni keskmise määra lähedaselt. 56. Samuti leidis kohus eelpool, et tõendatud on Aleksei Mikišini poolt

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

§ 120lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Konkreetse teo puhul tuleb arvestada, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, kuid esineb

§ 58

p 9 raskendav asjaolu, so süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks. Nimelt võttis süüdistatav noa taskust välja koos sõnade „ma tapan su ära“ lausumisega pärast seda, kui ta oli toime pannud X AS kaupluses seal müügil olevate jookide varguse ning tema poole pöördus turvatöötajast kannatanu. Üldteada olevalt on turvatöötajate ülesanne tagada kord, so ka ennetada ning tuvastada õigusrikkumised poeruumides. Aleksei Mikišin, kes oli juba varastanud poes olles sealse alkoholi ära tarbimise näol kavatsuseta selle eest tasuda, soovis vältida kinnipidamist ja seetõttu ütles ka turvamehele, et kao minema, muidu tapab ära. Süüdistatava eesmärki jätkata segamatult õigusrikkumise toimepanemisega kinnitab asjaolu, et pärast ähvardamistegu naasiski ta poolikute pudelite juurde, millest osad olid Xi kaupluses müügil olnud ning jätkas nende joomist, so teo toimepanemist. Eelnevast nähtub üheselt, et just varguse toimepanemise hõlbustamiseks ähvardas ta poes korda tagavat turvatöötajat, kes oli sekkunud tema tegevusse. 15 Kriminaalasi 1-20-8704 57. Aleksei Mikišin ähvardas tööülesandeid täitvat turvatöötajat nii sõnaliselt kui seejuures sõnade mõjususe tugevdamiseks nuga näidates. Tegemist oli selge ja jõulise ähvardamisega, mille sõnum oli ühene – tagane või ma tapan su ära. Antud teo asjaolusid pidades ei saa isiku süü suurust pidada keskmisest oluliselt väiksemaks. 58. Nagu

§ 199

lg 2 p 9 kuriteo eest määratava karistuse liigi üle otsustamisel, ei ole ka antud teo juures kohtu hinnangul võimalik tema karistamine rahalise karistusega. Aleksei Mikišini puhul ei saa mööda vaadata eripreventiivsetest kaalutlustest, mis ei võimalda isiku karistamist keskmisest madalamas määras. Aleksei Mikišini on korduvalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras, mis selgelt näitab temas sügavalt juurdunud kriminaalseid käitumismalle. Samuti ei ole antud ähvardamistegu isiku puhul esimene isikuvastane kuritegu. Lisaks arvukatele vargustele on Aleksei Mikišinit minevikus karistatud ka

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks Aleksei Mikišinit edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, hindab kohus põhjendatuks karistada Aleksei Mikišinit

§ 120lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

59.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, peab kohus põhjendatuks mõista Aleksei Mikišinile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. VI Tsiviilhagid

1. Kohtueelses menetluses on kannatanud esitanud tsiviilhagid vargustega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes.
2. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele vargustega tekitatud varalise kahju põhjustajaks on Aleksei Mikišin. Varaline kahju on kannatanutele tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. X OÜ, X AS, X AS ja X on esitanud tsiviilhagid ning jäid nende juurde esitatud ulatuses ka kohtuistungil. Kohtu hinnangul kajastavad tsiviilhagid objektiivselt kannatanutele tekitatud varalisi kahjusid. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele.
3. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toimepandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. VII Asitõendid 16 Kriminaalasi 1-20-8704
4. Kriminaaltoimikus asuvad DVD-plaatidel olevad turvakaamerate salvestused jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Tegemist on oluliste andmekandjatega, millede säilitamine kriminaalasja materjalide juures ei koorma liigselt toimikut.
5. Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu linn, Riia 132) asuvad 12.10.2020 kahtlustatava Aleksei Mikišini kinnipidamisel äravõetud riideesemed - musta värvi nokamüts (esiküljel valge ja rohelisega kirje EA7 Giorgio Armani), musta värvi jope Levis, musta värvi dressipüksid Nike, pealt nööritavad musta värvi spordijalatsid Adidas. Antud esemed tuleb anda kinnipidamiskohta hoiule kuni Aleksei Mikišini vabanemiseni ning seejärel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Tegemist on esemetega, mille omandiküsimuses vaidlus puudub ning mis tuleb seetõttu tagastada omanikule.
6. Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu linn, Riia 132) asuv 11.10.2020 Aleksei Mikišinilt ära võetud musta värvi pidemega nuga tuleb konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Antud nuga kasutas süüdistatav ähvardamiskuriteo toimepanemise vahendina. Seetõttu tuleb ese konfiskeerida ja seejärel hävitada, kuivõrd sellel puudub väärtus. VIII Menetluskulud

1. Käesoleva asja menetluskulud moodustavad sundraha ning kaitsjatasu. Eelpool tuvastas kohus, et Aleksei Mikišin on süüdi talle esitatud süüdistuses. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
2. Seega tuleb Aleksei Mikišinilt välja mõista järgmised menetluskuludena sundraha summas 876 eurot ja advokaadi Anu Pärtel poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjatasu summas 1262,76 eurot riigi tuludesse.
3. Kohus ei pea põhjendatuks antud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ega tasumise tähtaja pikendamist. Aleksei Mikišin on noor füüsiliselt terve inimene, kes on ise end teadliku parasiteeriva eluviisiga viinud majanduslikku kitsikusse. Samuti ei ole ta soostunud tööl käima ning paneb järjepidevalt toime vargusi, sh mitte toidu või muu esmavajaliku hankimiseks, vaid varastades valdavalt alkoholi ja karastusjooke. Kohtu hinnangul ei oleks õiglane doteerida kinnipeetava varasvastaste kuritegude toimepanemist nendega kaasnenud menetluskulude riigi kanda jätmise läbi. Seega tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates makseinfos näidatud arveldusarvetele, viitenumbri kasutamine on kohustuslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 17 Kriminaalasi 1-20-8704 18