Lisaks leidis kohus, et suurem osa võlgniku kohustustest on kriminaalasjadega seonduvad kulud (st 3 406,60 eurot kohustuste kogusummast 4 130,91 eurost), millest
Võlgnikul puudub igasugune vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning suuremas osas kohustustest võlgnik ei vabane. Seetõttu ei olnud kohtu arvates võlgniku pankroti väljakuulutamine põhjendatud, kuna avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.08.2021 kohtumäärusega Harju Maakohtu 04.11.2020 määruse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et võlgniku võlgnevused ei ole käsitatavad tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusena
Seega ei ole tegemist
lg-s 2 nimetatud kohustusega, millest võlgnik ei saaks kohustustest vabastamise menetluse läbi vabaneda. Seetõttu ei saa pidada võlgniku kohustustest vabastamise avaldust
Ringkonnakohus selgitas, et avalduse menetlusse võtmise etapis ei saa seda eeldada, et võlgnik ei pruugi kohustustest vabastamise menetluse ajal suuta olulises osas täita võlausaldajate nõudeid, kuna viibib vangistuses. Seda, kas võlgnik rikkus
lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, saab kohus hinnata siis, kui otsustab võlgniku kohustustest 2 vabastamise üle. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul võimalik teha järeldust ka selle kohta, kas võlgnik rikub süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 4 130,91 eurot, kuid vara puudub. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et käesolevas asjas ei ole võlgniku võlgnevuste puhul tegemist tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusena
lg 2 tähenduses, mis välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja seeläbi muudaks pankroti väljakuulutamise perspektiivituks. Harju Maakohus märgib lisaks, et käesolevaks hetkeks on võlgnik vanglast vabanenud, mistõttu on võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võimalus asuda tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku pankroti väljakuulutamine on põhjendatud.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.
aasta
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti 3 nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (
lg 3).
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot ning kulude katteks 38 eurot, millele lisandub käibemaks 7,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot ning vajalike kulude katteks 38 eurot, millele lisandub käibemaks 7,60 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus
lg 4 alusel, et tasust ja kuludest tuleb ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40. Tasu kanda büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.