← Eesti

3-21-1979/11

Obsah (6)§ 115§ 95§ 123§ 126§ 185§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1979 Haldusasi P. Dussmann Eesti Osaühingu kaebus Tallinna

) § 115 kohaldamisega ning sellest järeldub põhjendamatult madala pakkumuse (s.o omahinnast madalama hinna) tegemise keeld. Hankija on seega jätnud õigusvaselt kontrollimata, kas kolmas isik on rikkunud ristsubsideerimise keeldu, esitanud põhjendamatult madala pakkumuse, ning jätnud kolmanda isiku pakkumuse

§ 115lg 8 alusel tagasi lükkamata.

Arvestades, et kaheksa pakkujat üheteistkümnest (vaadeldes siinkohal ühispakkujaid ühe pakkujana ja kõiki hanke osasid kokku) tegid hommiku- ning koolieine osas sendi pealt sama minimaalse võimaliku hinnaga pakkumise (hanke 24 osas 70 pakkumust 96-st), s.t 1 sent vastava eine toidukorra kohta, oleks hankijal pidanud tekkima siiski vähemalt kahtlus pakkujate vahelise võimaliku konkurentsi kahjustava eesmärgi ja/või tagajärjega kokkuleppe ja/või kooskõlastatud tegevuse osas (vt konkurentsiseaduse § 4 lg 1 koos

§ 95lg 4 p-ga 5) ning 2

(8)3-21-1979 hankija oleks ka selle osas pidanud läbi viima vastava kontrolli (kaasates vajadusel Konkurentsiameti). Haldusasjas nr 3-21-1826 keelas kohus esialgse õiguskaitse korras hankijal riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323) hanke osades nr 7, 10 ja 17 hankelepingu sõlmimise 30 päeva jooksul (10.08.2021–09.09.2021). Kui selle toime lõpeb, puudub hankijal õiguslik takistus hankes kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks. Selle tulemusena võidakse sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle pakkumus on tunnistatud edukaks õigusvastaselt, mis omakorda võib tähendada kaebaja õiguste pöördumatut riivet ning kaebajale kahju tekkimist, sest tal ei ole võimalik enam hankelepingut sõlmida.
  1. Tallinna Halduskohus võttis 31.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, keelates vastustajal riigihankes viitenumbriga 234323 hanke osas 7 hankelepingu sõlmimise kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 7). Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna hankijal on võimalik pärast haldusasjas nr 3-21-1826 kohaldatud esialgse õiguskaitse meetme lõppemist 09.09.2021 sõlmida hankeleping. Pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist ei ole enam võimalik kaebuse rahuldamise korral kaebajaga vaidlusaluses hankes hankelepingut sõlmida ja kaebuse tühistamisnõue muutuks eesmärgituks. Praeguses menetluse staadiumis ei saa ka tõsikindlalt järeldada, et kaebus on perspektiivitu. Hankeotsuste vaidlustamine ning seetõttu hankelepingu sõlmimise edasilükkumine on tavapärane praktika. Eelduslikult tuleb hankijal vaidlustamise võimalusega hanke planeerimisel arvestada ning hankelepingu sõlmimise venimisel näha ette võimalused senise lepingu pikendamiseks kuni vaidluse lõpplahendi saavutamiseni. Seega ei ole avalik huvi selle vastu, et Tallinna koolide õpilastele oleks tagatud toitlustusteenus, sellisel määral ohustatud, et eelistada seda kaebaja huvile esialgse õiguskaitse kohaldamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Tallinna Haridusamet palub 03.09.2021 määruskaebuses halduskohtu 31.08.2021 määruse resolutsiooni p 7 tühistada ja P. Dussmann Eesti Osaühingu esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta või kohaldada esialgset õiguskaitset nii, et see kehtib kuni halduskohtu otsuse tegemiseni või alternatiivselt halduskohtu otsuse apellatsioonitähtaja möödumiseni sõltumata sellest, kas kohtuotsuse peale apellatsioon esitatakse või mitte. Menetluskulud jätta kaebaja kanda. JWG õpilaste toitlustamise suhtes on väga kaalukas avalik huvi, mida on rõhutanud nii riigihankes osalevad ettevõtjad kui ka Tallinna Halduskohus (vt 20.05.2021 määrus asjas nr 321-991, p-d 10-10.1) ning Tallinna Ringkonnakohus (vt 28.05.2021 määrus asjas nr 3-21-991, p 21; 23.08.2021 määrus asjas nr 3-21-1826, p 18). Hankeleping koolitoitlustuseks JWG-s kehtis kuni 03.07.
  3. Hankelepingu pikendamine ei ole võimalik pärast selle lõppemist, kuna ei eksisteeri midagi, mida saaks pikendada. Fakti, et JWG ja varasema toitlustaja vahelises hankelepingus ei sisaldu klausleid hankelepingu pikendamiseks, on Tallinna Halduskohus juba 12.08.2021 määruses (p 15) asjas nr 3-21-1809 tuvastanud. Teiseks oli varasema hankelepingu JWG-s toitlustamiseks sõlminud kool, mitte Tallinna Haridusamet. Seega ei saanud hankija midagi parata sinna, et tollane hankeleping klausleid hankelepingu pikendamiseks ei sisaldanud. Kolmandaks ei oleks hankelepingu pikendamine võimalik väljaspool

-s sätestatud tingimusi. Hankelepingu tähtaja pikendamine on

§ 123

mõttes hankelepingu muutmine, seda isegi olustikus, kui varasem hankeleping nn pikendamise klausleid sisaldanuks. Halduskohus ei ole oma määruses selgitanud, millisel õiguslikul alusel võiks selline lepingu pikendamine toimuda ja kuidas oleks see õiguspärane (eeldusel, et oleks midagi pikendada). Õiguspärane ei saa olla esialgse 3

(8)3-21-1979 õiguskaitse seadmine, tuginedes vaid oletustele sellest, mida hankija saaks teoreetiliselt teha, kui hankijal faktiliselt kohtu viidatud võimalused üleüldse puuduvad. Seda enam olukorras, kus kaalukausil on oluline avalik huvi. Hankijatel ei ole seadusest ega haldus- ja kohtupraktikast lasuvat kohustust kõikvõimalikke olukordi ette näha ja sätestada hankelepingutes juba ette nende pikendamise klausleid. Kui jaatada halduskohtu määruse p-s 12 esitatud seisukohta, et hankija peab vaidlustamise võimalusega hanke planeerimisel arvestama, siis ei saa vaidlusest tulenev hankelepingu sõlmimise edasilükkumine olla

§ 123

lg 1 p 4 mõttes hoolsale hankijale ettenägematu asjaolu, mis võimaldaks hankelepingut viidatud alusel muuta, sh selle tähtaega pikendada (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus asjas nr 3-21-1809, p 14). Kuna praeguse riigihanke osa 7 puhul ei ole hankelepingut, mida pikendada, oleks nn ajutine leping õiguspärane üksnes uue hankelepingu sõlmimise kaudu. Kuna nn ajutine leping on oma olemuselt

mõttes eriteenuste hankeleping, peaks see sõlmitama igal juhul kohases menetluses. Hankija jääb haldusasjas nr 3-21-1809 24.08.2021 vastuses ringkonnakohtule esitatud argumentide juurde. Hankijal tuleb arvestada

-st ja hankija hankekorrast tulenevat kohustust kohase menetluse korraldamiseks,

§-st 28 tulenevat summeerimise kohustust ja tükeldamise keeldu ning

§-s 215 ette nähtud väärteokoosseisu. Koolide sundimine esialgse õiguskaitse seadmise kaudu sõlmima tõenäoliselt õigusvastaseid ajutisi lepinguid ei peaks olema väärtus, mida esialgse õiguskaitse seadmisega soodustada. Hankijale teadaolevalt on JWG eraldiseisvalt käesolevast riigihankest sõlminud 01.09.2021 toitlustusteenuse osutamise lepingu kehtivusega kuni 22.10.2021 ja tegemist ei ole

§ 123mõttes varasema hankelepingu pikendamisega.

On ilmne, et kohustuste kollisioon on sundinud kooli vastu võtma riske, milleks tal puudunuks vajadus käesoleva määruskaebuse rahuldamise korral. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse. Pooled kaebaja argumentidest on aga suunatud tingimusele, mida VAKO on käsitlenud pakkumuse vastavuse tingimusena (ristsubsideerimine). Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (käskkiri nr 1.-40/71) vaidlustamise kaudu ei ole üleüldse võimalik vaidlustada kolmanda isiku pakkumuse vastavust, kuivõrd selle otsuse tegi hankija 21.06.2021 käskkirjaga nr 1.-40/34, mis ei ole käesoleva kaebuse esemeks. Kaebaja leiab ebaõigesti, et kitsa ristsubsideerimise keelu kehtestamise näol on vastustaja muutnud oma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel kohustuslikuks

§-s 115 paikneva maksumuste põhjendatuse kontrolli. VAKO on seda oma 28.07.2021 otsuse p-s 32 ammendavalt eitanud, põhistades seda läbi juurdunud haldus- ja kohtupraktika. Kaebaja sõnul on põhjust arvata konkurentsi kahjustava kokkuleppe olemasolu riigihankes osalejate vahel. VAKO on siinkohal õigesti leidnud, et

§ 95

lg 4 p 5 kohaldamine eeldab Euroopa Kohtu suuniste kohaselt Konkurentsiameti või kohtu otsust (EKo 24.01.2018, C-124/17, Vossloh Laeis GmbH, p-d 38-39). Sellist otsust teadupärast ei ole. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole asjakohasem meede esialgse õiguskaitse määramine nt kuni halduskohtu otsuse tegemiseni. Selline meede täidaks esialgse õiguskaitse eesmärgi, kuid oleks vähem intensiivne. Kaebajal on võimalik ka sellisel juhul jõuda oma taotletava eesmärgi saavutamiseni (et menetluse kestel ei kaoks nende võimalus jõuda siiski hankijaga hankelepingu sõlmiva pakkuja staatusesse). Lisaks on sellisel juhul ringkonnakohtul võimalus uuesti kaaluda avalike huvide kahjustumist ning kahjulikku mõju, mida vaidluse venimine võib olla hankija õigustele tekitanud. 8. Kaebaja palub 10.09.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. 4

(8)3-21-1979 Õpilaste toitlustamine kujutab endast kaalukat avalikku huvi, kuid tegemist ei ole siiski põhiõigusega. Tasuta koolitoidu pakkumise puhul on tegemist poliitilise otsusega ja tasuta koolitoitu ei pakuta isegi mitte kõigis Euroopa Liidu riikides. On riike, kus kooliõpilastel on pikaajaline traditsioon kodust toidu kaasavõtmisel. Avalikes huvides on ka aus ja õiglane hankemenetlus. Praegusel juhul on küll hankemenetlusega alustatud (näiliselt) varakult (hanketeade on avaldatud 22.03.2021), kuid siiski on hankija tegevuse ebaselgus põhjustanud hankelepingute sõlmimise viibimise ja sellist riski ei saa jätta pakkujate kanda (vt lisa 1, VAKO 20.07.2021 e-kiri). Hankija on praeguseks 16.08.2021 käskkirjaga nr 1.- 40/87 tunnistanud kehtetuks riigihanke osade 10 ja 17 pakkumuse edukaks tunnistamise, eduka pakkuja kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsused. Seega on nende koolide osas hankelepingute sõlmimine hetkel üldse välistatud ja hankija ei ole ka hankemenetluses nende koolide osas võtnud vastu uusi vastavaid otsuseid, mis võimaldaksid hankelepingute sõlmimist. Ometi kõigis nendes koolides, sh JWG-s praegu õpilasi toitlustatakse, s.t vastustaja on leidnud alternatiivsed ajutised lahendused ja akuutne vajadus käesolevas hankeasjas hankelepingu sõlmimiseks puudub (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2021 määrus haldusasjas nr 3-211826, p-d 18-19). Ajutise lepingu sõlmimise võimalusele juhul, kui riigihanke hankelepingut toitlustusteenuse osutamiseks ei õnnestu enne õppeaasta algust sõlmida, on viidanud ka VAKO 07.08.2018 otsuses vaidlustusasjas nr 150-18/199249 (lisa 3, p 10 viimane lõik). Hankija on juba aastaid lepinguid sarnaselt pikendanud või sõlminud ajutisi lepinguid, seda ka VAKO loal. Nii kaebaja, kolmanda isiku kui ka vastustaja huvid on suunatud lepingu sõlmimisele ning on seetõttu võrdväärsed. Kui huvid on võrdse kaaluga, tuleb eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra säilitamine kohtuvaidluse ajaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1826, p 19). Soodustusi ei tohiks luua isikule, kelle huvi on olukorra muutmine pöördumatus suunas (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määrus nr 3-3-1- 67-01, p 6). Ei

ega lepinguõiguse üldpõhimõtted lepingu pikendamist pärast esialgse tähtaja möödumist iseenesest ei välista (vähemalt mitte mõistliku aja jooksul pärast esialgse tähtaja möödumist). Ilmselgelt oleks hankija pidanud uue toitlustusteenuse hanke viima läbi oluliselt varem kui vahetult enne pea kahe aasta võrra pikendatud varasema hankelepingu lõppkuupäeva (varasem, 2016. a sõlmitud leping kehtis ajavahemikus 02.09.2016– 31.08.2019, vt lisa 4 p 8). Igal juhul on võimalik sõlmida uus (ajutine) leping, mille sõlmimise menetlusele

väga rangeid nõudeid ei sea ning need on suuresti hankija enda sisustada (

§ 126lg 2).

Täiesti välistatud ei ole ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise võimalus

§ 126lg 6 koos § 49 lg 1 p 3 alusel.

Vastustaja ise osutab, et JWG-s õpilaste ajutiseks toitlustamiseks ongi juba uus (ajutine) leping sõlmitud. Arusaamatuks jääb vastustaja soov ennast sellest lepingust distantseerida ja selle õiguspärasust kahtluse alla seada olukorras, kus vastustaja on ise lepingu sõlminud. Linna kool ei ole linnast eraldiseisev juriidiline isik või õigussubjekt. Arusaamatuks jääb ka vastustaja osutus summeerimise kohustusele ja tükeldamise keelule seoses kõnealuse ajutise lepinguga, mis on sõlmitud ühe kooli toitlustamiseks piiratud aja jooksul põhjusel, et põhihankes pole lepingu sõlmimine lubatud. Kui esialgset õiguskaitset ei oleks praegusel juhul lubatud kohaldada, siis antaks sellega tulevikuks hankijatele suunised, kuidas edaspidi „manööverdada“ hankemenetlus teadlikult staadiumisse, mille puhul kohtud esialgset õiguskaitset enam ei kohalda. Arvestades, et koolilõuna portsjoni hind on hankija poolt ette antud ning enamikus hanke osades selgitati/selgitatakse edukas pakkumus välja liisuheitmise teel, ei tohiks hankijale valmistada erilisi raskusi korraldada operatiivselt ja lühida etteteatamisega uus hange ajutise toitlustamislepingu sõlmimiseks JWG-s, mille raames selgitataksegi edukas pakkumine välja kvalifitseerunud pakkujate vahelise liisuheitmise teel (ja mille puhul pole üldse vaja hommikuja koolieinet pakkuda). 5

(8)3-21-1979 Kaebus ei ole perspektiivitu. Vaidlust ei ole selles, et hankija ei ole teinud ristsubsideerimise keelu rikkumise kontrolli, kuid vaidlus on selles, kas RHAD-s oli kehtestatud laiaulatuslik ristsubsideerimise keeld ja hankija oleks pidanud seda kontrollima. RHAD lisa 1.7 punktide 3.2.16 ja 3.2.18 sõnastus on ristsubsideerimise keelu osas vägagi selgesõnaline ja mingeid kitsendusi otsesõnu ette ei näe. VAKO jõudis ristsubsideerimise keelu kitsendusteni muid RHAD sätteid tõlgendades. Hankija võttis vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsused vastu erineval ajal erinevate haldusaktidega, mis päädisid erinevates vaidlustusmenetlustes ja nüüd ka erinevates kohtumenetlustes. Kaebaja on vaidlustanud ka vastustaja poolt hanke osas 7 tehtud vastavaks tunnistamise otsuse haldusasjas nr 3-21-1826. Kui osutub õigusvastaseks vastustaja poolt hanke osas 7 tehtud vastavaks tunnistamise otsus, siis on möödapääsmatult õigusvastane ka samas hanke osas tehtud ja sellele vastavaks tunnistamise otsusele tuginev edukaks tunnistamise otsus. Lisaks on vaidluse all veel ka küsimus, kas ristsubsideerimise keeld on vastavustingimus või tulnuks seda kontrollida pakkumuste hindamisel edukaks tunnistamise otsuse tegemisel. Euroopa Kohtu otsusest asjas C-124/17 ei tohiks tuletada seda, et hankija ei saa ilma vastava kolmanda isiku (prokuratuur, kohus, konkurentsiamet) otsuseta üldse

§ 95lg 4 p 5 kohaldada.

Sedasi muutuks osutatud

säte paljuski sisutühjaks.

  1. Kolmas isik RK Teeninduse OÜ määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vastustaja on koos määruskaebusega esitanud JWG toitlustamise lepingu muutmise kokkuleppe, näitamaks, et koolitoitlustuse hankeleping kehtis kuni 03.07.2021 ja seega ei ole võimalik seda enam pikendada. Kaebaja on 10.09.2021 vastusega esitanud VAKO 20.07.2021 e-kirja, hankija 16.08.2021 käskkirja nr 1.-40/87, VAKO 07.08.2018 otsuse vaidlustusasjas nr 150-18/199249 ning JWG toitlustamise lepingu vahemikus 02.09.2016–31.08.
  3. Kaebaja soovib juhtida tähelepanu sellele, et hankelepingute sõlmimise viibimine on eeskätt põhjustatud hankija tegevusest ning praeguseks on ka koolides, kus toitlustamise lepingut ei ole veel sõlmitud, tagatud õpilaste toitlustamine. Kuna määruskaebuse menetluses on üks vaidlusaluseid küsimusi hankelepingu sõlmimise pakilisus, võtab ringkonnakohus need tõendid asja õigemaks lahendamiseks asja juurde.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärk on jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saaks halduskohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei oleks seega kaebajal hankelepingu sõlmimine enam võimalik ning see muudaks tema õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuigi kaebajal on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise nõue (

§ 185

lg 6), ei asenda see hankelepingu sõlmimist ega kõrvalda kaebajale tekkinud tagajärgi. Kahju hüvitamise nõudega võib olla kaebaja õiguste kaitse raskendatud ka seetõttu, et kahju suuruse kindlakstegemine ja tõendamine võib olla keerukas.

  1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele.
  2. Koolides õpilaste toitlustamise tagamise suhtes esineb oluline avalik huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus nr 3-21-1809, p 12; 23.08.2021 määrus nr 3-21-1826, p 18; 01.07.2021 määrus nr 3-21-1060, p 22; 28.05.2021 määrus nr 3-21-991, p 21; 14.08.2019 määrus nr 3-19-1491, p 11). PGS § 42 lg 1 kohustab kooli pidajat korraldama õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt. Seega peab toitlustamine vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määruses nr 8 „Tervisekaitsenõuded 6

(8)3-21-1979 toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ettenähtule. Kuivõrd tegemist on kooli pidaja seadusest tuleneva ülesandega, siis ei ole asjakohane kaebaja viide vanema ülalpidamiskohustusele. Samuti on asjakohatu vastuväide, et tasuta koolitoidu pakkumine on poliitiline otsus, sest õpilaste toitlustamise tagamise kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas koolis pakutakse toitu tasu eest või tasuta. Vabatahtlik saaks olla vaid õpilaste toitlustamise tagamine sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 §-s 4 ettenähtust suuremas mahus. Vastustaja väidetest saab järeldada, et JWG õpilaste toitlustamine on hetkel tagatud kooli sõlmitud ajutise lepingu alusel, mis kehtib 01.09.2021–22.10.2021 ja kuni täitub maksumus 59 999 eurot. Vastustaja on rõhutanud, et juba sõlmitud JWG ajutine leping eirab

§-s 28 sätestatud tükeldamise keeldu ja summeerimise kohustust ning esialgse õiguskaitse kohaldamine tingiks niigi õigusvastase olukorra jätkamise vajaduse. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et olukorras, kus JWG sõlmitud ajutise lepingu ese on hõlmatud vastustaja korraldatava riigihanke nr 243323 osas 7 sõlmitava hankelepingu esemega, tuleb mõlema lepingu alusel osutatavaid teenuseid käsitada samas hankemenetluses tellitavate teenustena, olenemata sellest, et JWG ja Tallinna Haridusamet on formaalselt eraldiseisvad hankijad (vt ka M. Raude.

§ 28kommentaarid – M.

A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 224). Seega tuleb ka JWG poolt ajutise lepingu sõlmimisel või selle pikendamisel lähtuda riigihankes nr 234323 sõlmitava hankelepingu summeeritud eeldatavast maksumusest. Lepingu pikendamine saaks

§ 126

lg 10 järgi toimuda üksnes kooskõlas

§-s 123 sätestatuga.

§ 123lg 1 p 1 alusel oleks lepingu pikendamine võimalik väga lühiajaliselt.

Isegi kui ca 2 kuuks sõlmitud ajutist lepingut oleks

§ 123

lg 1 p 4 alusel võimalik pikendada veel ca 1 kuu võrra, ei ole võimalik eeldada, et praeguses asjas tehtav lõpplahend võiks jõustuda enne lepingu kehtivuse lõppemist. 14. Kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on head eduväljavaated. Kaebus tugineb praeguses asjas peamiselt argumendile, et RHAD nägi hommiku- ja koolieine pakkumisel ette üldise ristsubsideerimise keelu, mida kolmandad isiku on rikkunud ning mille järgimist ei ole hankija kontrollinud. RHAD lisa 1.7 (JWG teenuse tehniline kirjeldus) p 3.2.16 sätestab: „tellija soovil peab toitlustaja lisaks koolilõunale pakkuma koolieinet (pikapäevarühma lõuna) ja selle maksumus ei sisaldu koolilõuna maksumuses, teenuse eest tasub õpilane, ristsubsideerimine on keelatud.“ RHAD lisa 1.7 p 3.2.18 näeb ette: „tellija soovil peab toitlustaja pakkuma hommikueinet ja selle maksumus ei sisaldu koolilõuna maksumuses, teenuse eest tasub õpilane, ristsubsideerimine on keelatud.“ VAKO leidis, et hankija seatud ristsubsideerimise keeld on küll pakkumuse vastavustingimus, aga keeld ei ole siiski üldine, vaid kindla sisuga ehk keelatud on ristsubsideerida koolieine ja hommikueine maksumust koolilõuna maksumusega, kuid keelatud ei ole ristsubsideerida koolieine ja hommikueine maksumust pakkuja muude võimalike tuludega. VAKO leidis lisaks, et kuigi eluliselt ei ole usutav, et 0,02 euro eest oleks võimalik pakkuda kahte toidukorda ilma kahjumisse jäämata, võib sellest tekkivat võimalikku miinust õiguspäraselt katta pakkuja muude tuludega (v.a koolilõuna pakkumisest saadava tuluga). VAKO hinnangul, kuivõrd ristsubsideerimise keeld on väga piiratud ulatusega, siis ei peagi hommikueine ja koolieine hind olema „eluliselt usutav“. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul oleks põhjendatud sisustada RHAD lisa 1.7 p-des 3.2.16 ja 3.2.18 toodud ristsubsideerimise keeldu sarnaselt VAKO-le. Võib nõustuda, et keeleliselt ei ole kõnealused punktid üheselt mõistetavad (mh on riigihankes nr 220961 praktiliselt identse sõnastusega ristsubsideerimise keeldu varem sisustatud ka avaralt – vt Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 otsus nr 3-20-1400, p 19.4). Samas viitab asjaolu, et hankija on neis punktides eraldi rõhutanud, et koolieine või hommikueine maksumus ei tohi sisalduda koolilõuna maksumuses, pigem sellele, et eesmärgiks on olnud välistada koolieine ja hommikueine maksumuse katmine 7

(8)3-21-1979 just koolilõuna maksumuse arvelt, mitte pakkuja võimalike muude tulude arvelt. Kitsamat tõlgendust toetab seegi, et ristsubsideerimise keeld on pigem erandlik sekkumine ettevõtja tegevusse, mis peaks olema sätestatud üheselt mõistetavalt (nt Riigikohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-2362, p 20; 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 22). Pakkujate tegevust piiravaid erandeid tuleb tõlgendada pigem kitsalt. Kuivõrd hankija ei ole kehtestanud üldist ristsubsideerimise keeldu, siis ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et koolieine ja hommikueine maksumus ei saa olla kokku 0,02 eurot ning selline hind viitab põhjendamatult madala maksumusega pakkumusele. Olukorras, kus valdav enamik pakkujatest pakkusid sama hinda ning hankija ei ole RHAD-s kehtestanud üldist ristsubsideerimise keeldu, ei pidanudki hankijal tekkima kahtlust, et kõik sellist hinda pakkunud pakkujad on esitanud alapakkumused. Kokkuvõttes ei ole kaebusel sedavõrd suuri eduväljavaateid, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud, vaatamata sellele vastanduvale avalikule huvile. 15. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 31.08.2021 määruse resolutsiooni p-i 7, jättes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Menetluskulud jagatakse menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.