) regulatsiooni. Hanke osades 7 ja 10 varasemalt sõlmitud hankelepingud on lõppenud vastavalt 03.07.2021 ja 18.06.2021, mistõttu ei saa neid enam pikendada. Hanke osas 17 on TLVL ise 16.12.2020 pikendanud hankelepingu tähtaega kuni sama hankeeseme suhtes uue lepingu sõlmimiseni. Tallinna Ringkonnakohus leidis 03.09.2021 määruses nr 3-21-1809, et hanke osades 7 ja 10 poleks hankelepingute pikendamine ilmselt kooskõlas
Hankija jääb varasemalt väljendatud seisukohale, et koolide või hankija sundimine pikendama hankelepinguid või sõlmima ajutisi lepinguid oleks
-st tulenevalt õigusvastane ning viiks väärteo toimepanemiseni (
). Praeguse riigihankega seonduvalt kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu olid JWG ja TPL sunnitud PGS-st tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmima hankelepingud, mis kehtivad kuni 22.10.2021 ja kuni 59 999 euro täitumiseni. Nende lepingute sõlmimisel on rikutud
§-st 28 tulenevat summeerimise kohustust ja tükeldamise keeldu, mis on
Hanke osades 10 ja 17 puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest hankija ei ole teinud neis uusi otsuseid pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest samadel argumentidel põhinevad vaidlustused jäeti VAKO otsustega nr 134-21/234323 ja nr 127-21/234323 rahuldamata. RHAD-s ei nähtud ette põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli vastavalt
§-s 115 sätestatule ning seda ei nõua ka õiguskirjandus ega kohtupraktika. Kuna lubatud oli ristsubsideerimine kõige muu kui koolilõuna arvelt, siis ei ole asjakohased kaebaja väited kontrolli tegemata jätmise kohta. RHAD p 6.5 ei välistanud ühe koka esitamist hanke mitmes osas (vt VAKO 17.08.2021 otsus nr 135-21/234323).
-ga. Kuna JWG varasem hankeleping lõppes 03.07.2021, siis ei saa seda enam pikendada. Vastustaja ei ole küll tõendanud väidet, et JWG on sõlminud ajutise lepingu, mis kehtib kuni 22.10.2021 ja kuni maksumuse 59 999 eurot täitumiseni, kuid kohtul ei ole alust selles kahelda. Kohus ei hinda juba sõlmitud ajutise lepingu õiguspärasust, vaid üksnes selle lepingu pikendamise võimalikkust. Sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrusele nr 3-21-1809 (p 14) leiab halduskohus, et olukorras, kus JWG on juba pikendanud hankelepingut kuni 22.10.2021, ei oleks lepingu edasine pikendamine kooskõlas
lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatuga isegi juhul, kui sellise ajutise lepingu sõlmimine oli võimalik. Seega tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa lepingu õigusvastase pikendamise. Olukorras, kus esinevad kaalukad avalikud huvid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu ning kaebuse eduväljavaated on kesised (vt ka analoogses asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määruses nr 3-21-1809 toodud põhjendusi), tuleb eelistada kaebaja huvidele vastanduvaid avalikke huve. Vastustaja on lisaks viidanud uuemale õiguskirjandusele, mis eitab
kohaldumist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses juhul, kui hankija ei ole seda RHAD-s ette näinud. Kokkuvõttes kaalub avalik huvi üles kaebaja õiguste kaitse ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ning tühistada halduskohtu 10.08.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. P. Dussmann Eesti OÜ palub 14.09.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.09.2021 määrus hanke osa 7 puudutavas osas, ja teha uus määrus, millega kohaldada hanke osas 7 esialgset õiguskaitset kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kuigi õpilaste toitlustamine on kaalukas avalik huvi, ei ole siiski tegemist põhiõigusega, sest laste toitmise kohustus lasub eelkõige lapsevanematel ja perel. Tasuta koolitoidu pakkumine on poliitiline otsus. JWG-s laste toitlustamise jätkamiseks ei pea tingimata pikendama seniseid lepinguid ega sõlmima uusi lepinguid, vaid võimalik on rakendada ka muid õiguspäraseid lahendusi (nt JWG söökla ajutine üürimine mõnele toitlustajale, kes pakuks toitlustamist turutingimustel). Samuti saaksid vanemad panna õpilastele toidu kooli kaasa. Kaalukaks avalikuks huviks on kahtlemata ka aus ja õiglane hankemenetlus. Seejuures alustati hankemenetlust üksnes näiliselt varakult ja lepingute sõlmimise viibimine on olnud tingitud hankija tegevuse ebaselgusest. Toitlustamise tagamiseks on võimalik lihtsustatud korras (
lg 2) sõlmida ajutine leping või pikendada olemasolevat lepingut, mida on praktikas ka varem tehtud. Isegi juhul, kui lepingu pikendamine ei ole
§-st 123 tulenevalt enam võimalik, ei peaks kaebaja seeläbi kaotama võimalust hankelepingu sõlmimiseks. Ajutise lepingu sõlmimist ei takistaks ka
§-st 28 tulenevad summeerimise kohustus ja tükeldamise keeld. Ajutise lepingu sõlmimine puudutaks üksnes JWG-d ja selle maht jääks oluliselt alla 20% riigihanke nr 234323 kogumahust ja kuni käesoleva aasta lõpuni alla 80 000 euro (
Halduskohus hindas kaebuse eduväljavaateid peamiselt Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määruse nr 3-21-1809 (p-d 16–18) alusel, millega kaebaja ei nõustu. Ringkonnakohus tugines eeskätt argumendile, et kuna RKT pakkumuses märgitud hommiku- ja koolieine maksumus (kokku 0,02 eurot) ei erinenud samas hankes teiste pakkujate pakkumuste maksumusest, siis ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et RKT pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal. Nõustuda ei saa kohtu eeldusega, et kui valdav enamus pakkujatest pakub sama hinda, siis ei saa olla tegemist alapakkumusega või vähemasti ei pea see tekitama hankijas kahtlusi. 4
11. Tallinna Haridusamet palub 17.09.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata või kohaldada esialgset õiguskaitset kuni halduskohtu otsuse tegemiseni või apellatsioonitähtaja möödumiseni, sõltumata apellatsiooni esitamisest. Koolides toitlustamise tagamise vastu on oluline avalik huvi. Koolid ei saa korraldada toitlustust ka kaebaja pakutud viisil, andes oma ruumid üürile mõnele toitlustajale, sest selliste lepingute sõlmimisel oleksid nad samuti seotud
-i regulatsiooniga (
§-d 18–21) ja peaksid seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks kehtestama sisuliselt riigihankele omased teenuse osutamise spetsiifilised tingimused. Selline leping vastaks sisuliselt kontsessioonilepingu tingimustele (vt ka Riigikohtu 27.10.2010 otsus nr 3-3-1-66-10, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2018 otsus nr 3-17-2768, p 25). Tõsiselt võetav ei ole ka soovitus, et lapsevanemad korraldaksid oma laste toitlustamise ise. See ei oleks kooskõlas PGS § 42 lg 1 eesmärkidega. Vastustaja alustas riigihankega mõistliku aja jooksul ja hanke varasema alustamise (nt 01.09.2020) puhul olnuks pakkujatel raske prognoosida enda võimekust hankelepingut tulevikus täita, eriti epidemioloogiliselt ebaselges olukorras. Hanke osas 7 ei ole hankeleping jäänud sõlmimata vastustaja süül ja kaebaja sellekohased argumendid on seotud hanke osadega 10 ja 17, mis ei ole praeguse määruskaebemenetluse esemeks. Varasemaid hankelepinguid on (ilmselt
-ga vastuolus) pikendanud JWG, mitte THA, ning vastustajalt ei saa eeldada ebaõige praktika jätkamist. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sõlmitud hankelepingute pikendamisel tuleb samuti järgida
nõudeid (
lg 10) ning
§-s 28 sätestatud summeerimise kohustus ja tükeldamise keeld kehtivad kõigile hankemenetlustele. Praeguses olukorras, kus JWG toitlustamine jätkub, ei saa olla vaidlust, et tegemist on sisult sama teenusega, mis teenib sama eesmärki, mille tarbijad ja pakkujaskond ning nõuded on samad, mida osutatakse samas kohas ning mida tellitakse ajaliselt lähestikku. Seega tuleks hankijal
kohaselt summeerida hetkel kehtiva ajutise lepingu maksumus riigihankes nr 234323 sõlmitava hankelepingu eeldatava maksumusega hanke osas 7. Kuigi THA ja JWG on
mõttes erinevad hankijad, ei saa Euroopa Kohtu praktikale tuginedes välistada, et ühe summeeritava riigihankena tuleb käsitada ka erinevate hankijate korraldatavaid hankeid.
kohaldamist ei välista ka asjaolu, et hankelepingu sõlmimine on kohtu poolt keelatud. Isegi kui JWG õpilaste toitlustamiseks praegu sõlmitud ajutine leping oleks kooskõlas
-ga, tuleb arvestada, et see leping lõppeb 22.10.2021 ning siis tuleks koolil sõlmida uus ajutine leping eeldatava maksumusega 29 062 eurot. Kuna kahe ajutise lepingu maksumuseks kokku oleks sel juhul ca 60 000 eurot, mis on eriteenuste riigihanke piirmäär, siis tuleks koolil või vastustajal järgmise sarnase ajutise lepingu sõlmimiseks korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus
Sellisele menetlusele eeldatavalt kuluvat aega arvestades ei ole tõenäoline, et lepingu sõlmimiseni jõutaks tähtaegselt. Seega tuleks PGS § 42 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks ajutine hankeleping tükeldada ja teha ebakohane hankemenetlus, millega pandaks toime
§-s 215 sätestatud väärtegu. Ka olemasoleva ajutise lepingu pikendamine saaks
Ajutise lepingu pikendamine ei oleks ka
lg 1 p 4 alusel lubatav, sest vaidlustuste ja kaebuste esitamist ei saa pidada hoolsale hankijale ettenägematuks asjaoluks. Kaebus on perspektiivitu. 12. Baltic Restaurants Estonia AS palub 17.09.2021 seisukohas määruskaebus rahuldada. Kuigi BRE ei nõustu kaebuse eduväljavaadetega, ei ole avalik huvi sedavõrd kaalukas, et jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. Halduskohus tugines ebaõigesti varasema hankelepingu pikendamise võimatusele, kuna JWG õpilaste toitlustamiseks on sõlmitud uus ajutine leping. 5
Tekitatud kahju hüvitamine ei pruugi olla õiguste kaitseks piisav, sest see ei kõrvalda kõiki kaebajale tekkivaid tagajärgi ning lisaks on kahju väljaselgitamine raskendatud ja tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse algatada täiendav kohtuvaidlus (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5). PDE esialgse õiguskaitse vajadust ei mõjuta asjaolu, et Tallinna Halduskohus keelas 31.08.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1979 hankelepingu sõlmimise riigihanke nr 234323 osas 7 kuni nimetatud haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Esiteks on kõnealuse määruse peale esitatud määruskaebus, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, ning teiseks tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust ja põhjendatust hinnata igas haldusasjas ja iga taotleja puhul eraldi.
Samuti märkis halduskohus, et PDE kaebust ei saa pidada väga perspektiivikaks, mistõttu tuleb kaebaja huvile eelistada kaalukat avalikku huvi. Halduskohus viitas kaebuse eduväljavaadete osas ringkonnakohtu 03.09.2021 määrusele (p-d 16–18) ning vastustaja osutatud uuemale õiguskirjandusele, mis välistab
16. Ringkonnakohus on korduvalt leidnud, et koolides õpilaste toitlustamise tagamise suhtes esineb oluline avalik huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus nr 3-21-1809, p 12; 23.08.2021 määrus nr 3-21-1826, p 18; 01.07.2021 määrus nr 3-21-1060, p 22; 28.05.2021 määrus nr 3-21-991, p 21; 14.08.2019 määrus nr 3-19-1491, p 11). Kaebaja ei ole toonud esile selliseid argumente, mis annaksid alust varasemat seisukohta ümber hinnata. PGS § 42 lg 1 kohustab kooli pidajat korraldama õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt. Seega peab toitlustamine vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määruses nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ettenähtule. Kuivõrd tegemist on kooli pidaja seadusest tuleneva ülesandega, siis ei ole asjakohane kaebaja viide vanema ülalpidamiskohustusele. Samuti on asjakohatu vastuväide, et tasuta koolitoidu pakkumine on poliitiline otsus, sest õpilaste toitlustamise tagamise kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas koolis pakutakse toitu tasu eest või tasuta. Vabatahtlik saaks olla 6
§-s 28 sätestatud tükeldamise keeldu ja summeerimise kohustust ning esialgse õiguskaitse kohaldamine tingiks niigi õigusvastase olukorra jätkamise vajaduse. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et olukorras, kus JWG sõlmitud ajutise lepingu ese on hõlmatud THA korraldatava riigihanke nr 243323 osas 7 sõlmitava hankelepingu esemega, tuleb mõlema lepingu alusel osutatavaid teenuseid käsitada samas hankemenetluses tellitavate teenustena, olenemata sellest, et JWG ja THA on formaalselt eraldiseisvad hankijad (vt ka M. Raude.
A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 224). Seega tuleb ka JWG poolt ajutise lepingu sõlmimisel või selle pikendamisel lähtuda riigihankes nr 234323 sõlmitava hankelepingu summeeritud eeldatavast maksumusest. Lepingu pikendamine saaks
lg 10 järgi toimuda üksnes kooskõlas
§-s 123 sätestatuga.
Isegi kui ca 2 kuuks sõlmitud ajutist lepingut oleks
lg 1 p 4 alusel võimalik pikendada veel ca 1 kuu võrra, ei ole võimalik eeldada, et praeguses asjas tehtav lõpplahend võiks jõustuda enne lepingu kehtivuse lõppemist. Tallinna Halduskohus on teinud haldusasjas nr 3-21-1826 otsuse teatavaks 23.09.2021 ja selle peale saab esitada apellatsioonkaebuse hiljemalt 04.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.