2-20-10712/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10712 Kohtuasi Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Alphine Flowers OÜ ja X vastu võla, intressi ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. augusti
4. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja liik Krediidikaitse määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (määruskaebuse esitaja) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Tenno Parmas Menetluse liik Kirjalik menetlus Grupp OÜ
5. septembri
6. a RESOLUTSIOON
7. Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ määruskaebus.
8. Tühistada Harju Maakohtu
9. augusti
10. a määrus ja saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
11. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas
12. juulil 2020 Harju Maakohtule Alphine Flowers OÜ (kostja I, laenusaaja) ja X (kostja II, käendaja) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla 5000 eurot, intressi 300 eurot, sissenõutavaks 2-20-10712 muutunud viivise 1450 eurot ning alates hagi esitamisest viivise 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 3250 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 1.
13. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja kostja I
14. märtsil 2017 laenulepingu nr Ci2017031879 (laenuleping). Laenulepingu kohaselt kohustus laenuandja andma kostjale I laenu 5000 eurot ja kostja I pidi tagastama laenu koos intressiga vastavalt maksegraafikule hiljemalt
15. aprilliks
16. Laenuandja ja kostja II sõlmisid
17. märtsil 2017 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017031880 (käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutas kostja II kostja I tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest 10 000 euro ulatuses. Laenusaaja pikendas laenu tagastamise tähtaega kostja I nõusolekul kolmekümne nelja makseperioodi võrra. Kostja I kohustus tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt
18. märtsiks
19. Kostja I ei tagastanud laenu selleks kuupäevaks. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja I võlg koos tasumata laenu, intressi ja viivisega kokku 6750 eurot. Laenuandja nõudis nii kostjalt I kui ka kostjalt II võla tasumist, kuid kumbki ei ole võlga tasunud. 1.
20. Laenulepingu p 12.6 ja käenduslepingu p 6.1 järgi allub vaidlus Harju Maakohtule. 1.
21. Laenuandja ja hageja sõlmisid
22. juulil 2020 nõude loovutamise lepingu, millega laenuandja loovutas hagejale laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded ning laenuandja teavitas samal päeval kostjaid nõuete loovutamisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
23. Harju Maakohus jättis
24. augusti
25. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest see ei allu Harju Maakohtule, ning saatis hagi koos lisadega TsMS § 372 lg 7 alusel koosmõjus TsMS §-ga 75 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt loovutas laenuandja hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 164 ja 167 kohaselt laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded, s.o põhinõuded, kõrvalnõuded ja neid tagavad kokkulepped. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole nõudega vältimatult seotud õigus ning nõuete loovutamisega ei läinud kohtualluvuse kokkulepe hagejale üle. Kohtualluvuse kokkulepe saab üle minna vaid lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt. Sellist lepingu ülevõtmise kokkulepet ei ole kohtu ette asjaoluna toodud. TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse hagi füüsilise isiku vastu tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Äriregistri andmetel on kostja I asukoht Jõhvi linnas ja rahvastikuregistri andmetel on kostja II elukoht Kohtla-Järvel. Seega on TsMS § 79 lg 1 ja Justiitsministri
26. oktoobri
27. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 2 kohaselt mõlema kostja suhtes pädevaks kohtuks Viru Maakohus. Määruskaebus
28. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule. Harju Maakohtu kohtualluvus tuleneb laenulepingu p-st 12.
29. ja käenduslepingu p-st 6.
30. 2 2-20-10712 Lepingu alusel tekkinud nõude loovutamise korral on loovutatud nõude omadused ning nõude täitmise ja sissenõudmise kord ka pärast loovutamist määratletud selle lepingu tingimustega, millest tulenev nõue loovutati. Nõude loovutamiseks ei ole vaja võlgniku nõusolekut, mistõttu ei tohiks nõude loovutamisega võlgniku jaoks midagi muutuda. Kui kohtualluvuse kokkulepe nõude loovutamisega üle ei läheks, võiks tekkida absurdne olukord, kus võlausaldajal on võimalik kohtualluvuse kokkuleppest (ja vahekohtu kokkuleppest) nõude loovutamisega vabaneda. See muudaks kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise eesmärgipäratuks. Menetluse edasine käik
31. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659 tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
33. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et lepingust tulenevate nõuete loovutamisega ei lähe kohtualluvuse kokkulepe üle uuele võlausaldajale, ning asus seetõttu ennatlikult seisukohale, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule. Kolleegium selgitab, et VÕS § 164 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sh eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, üle uuele võlausaldajale. Seejuures eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Riigikohus on märkinud, et nõude loovutamine on käsutustehing, millega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust, ja mille peamiseks tagajärjeks on see, et senise võlausaldaja asemel asub võlasuhtesse uus võlausaldaja (vt Riigikohtu
34. aprilli
35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Seejuures ei too võlausaldaja vahetus kaasa muudatusi nõude sisus ning see ei mõjuta nõude n-ö identiteeti, st nõue läheb uuele võlausaldajale üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu
36. detsembri
37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 20). Eeltoodut arvestades saab nõude loovutamise järel uus võlausaldaja panna oma nimel eelmise võlausaldaja nõude võlgniku vastu maksma samadel tingimustel nagu senine võlausaldaja, sh on uuel võlausaldajal õigus pöörduda nõude maksmapanekuks algse võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppes nimetatud kohtu poole ning ka võlgnikul on õigus esitada VÕS § 171 lg 1 järgi kohtualluvuse kokkuleppele tuginedes vastuväiteid uue võlausaldaja esitatud nõudele.
38. Neil põhjendustel leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 3