) § 423 lg 1 punkti 8 alusel läbi vaatamata. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kuna kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja elukohta rahvastikuregistri andmetel Eestis ei oma, siis ei pidanud maakohus õigeks menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Kaaskirjas ringkonnakohtule märkis maakohus, et augustis 2021 helistas kohus täiendavalt Y pojale, kes ütles, et tema ema Y elab aastaid juba Venemaal ja Eestis ei käi. Y elukoha andmeid tema poeg kohtule ei andnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
Ringkonnakohus saadab hagi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. 8. Hageja väitel on Y elu- või viibimiskoht hagiavalduses märgitud aadress (XXX, Tallinn). Ringkonnakohus on tuvastanud, et rahvastikuregistri andmetel on Y elukoht Venemaa Föderatsioonis. E-toimiku menetlemise infosüsteemi (e-toimik) andmetel on Y elukohaks XXX, Venemaa Föderatsioon. Nimetatud aadress on e-toimikusse märgitud tsiviilasjas nr 2-19-6631, kus kohtul ei õnnestunud sellele aadressile saadetud dokumente Y-le kätte toimetada. Seega võib kostja elukoht olla nii Eesti Vabariigis kui ka Venemaa Föderatsioonis. 9.
lg 1 punkti 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kasutanud kõiki mõistlikke võimalusi kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks ning on seetõttu eksinud
lg 2 viimase lause alusel pöörduda ka Justiitsministeeriumi poole, et Justiitsministeerium pöörduks tuginedes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (ÕAL) artiklitele 2, 3 ja 4 Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse poole taotlusega selgitada välja Y viibimiskoht. Neid võimalusi ei ole maakohus kasutanud. Ringkonnakohtu hinnangul võiks kohus teha endast oleneva, et saada dokumentide kättetoimetamist võimaldavad andmed. 11. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus püüdnud menetlusdokumente Y-le kätte toimetada kohtutäituri vahendusel ega andnud ka hagejale võimalust toimetada menetlusdokumendid ise kostjale kätte kohtutäituri vahendusel.
lg 1 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib taotleda kohtult dokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamist. Hageja hinnangul on kohtutäituri vahendusel võimalik kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada, sest hageja on veendunud, et Y elab või viibib hagiavalduses märgitud aadressil Eesti Vabariigis. Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus, miks ei võiks kohtutäituri vahendusel kas kohtu enda või hageja abil püüda Y-le menetlusdokumente kätte toimetada. Postiasutus tagastas maakohtule tähtkirja, millega menetlusdokumente püüti Y-le kätte toimetada, märkega, et Y ei ela antud aadressil. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei tee postiasutus tähtkirjade edastamisel isiku tegelikku elukohta kindlaks, vaid tegemist on standardse vastusega, mida postiasutus kasutab, kui isikule ei õnnestu tähtkirja samale aadressile korduvalt kätte toimetada. Sellele viitavad menetlusdokumendi väljastusteatel asuvad lahtrid menetlusdokumendi kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta. Praegusel juhul ei ole menetlusdokumendi väljastusteatele märgitud selgitust, millest postiasutuse töötaja järeldas, et Y vastaval aadressil ei ela (tl 40 pöördel). Postiasutuse töötaja on väljastusteatel ära märgistanud kaks lahtrit: (i) saaja ei olnud kohal; ning (ii) ei ela/asu sel aadressil. Postiasutuse töötaja järeldus, et Y vastavalt aadressi ei asu/ela, lähtus sellest, et Y ei olnud vastaval aadressil mitmendat korda võimalik kätte saada. 12. Hageja on korduvalt esitanud kohtule taotlusi kohtumaterjalide kättetoimetamiseks avalikult. Maakohus ei pidanud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist põhjendatuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul tuleb esmalt proovida Y elukoha-aadress kindlaks teha ning püüda menetlusdokumendid Y-le kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Alles siis, kui need ei anna tulemust, saab kaaluda, kas menetlusdokumendid on võimalik Y-le kätte toimetada avalikult.
lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul
6. osas sätestatud viisil (RKTKm 3-2-2-3-14, p 7 kolmas lõik). Hagejale peab olema tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (nt õigus nõuda 3
alusel menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist), kuid seejuures tuleb hagejal ja kohtul hinnata Eestis tehtava tagaseljaotsuse tunnustamise ja täidetavuse tõenäosust teises riigis (vt RKTKm 3-2-1-179-14, p 15).
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.