Obsah (5)

§ 371§ 368§ 657§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17818 Kohtuasi X hagi

) § 371 lg 1 p 1 ja

§ 371

lg 2 p 2 ning

§ 371lg 1 p 4 alusel.

6. Hagiavalduse kohaselt rikkus hageja õiguseid Pärnu Linnavalitsuse ametnik vastates hageja teabenõudele. Kohalik omavalitsus täidab teabenõudele vastates seadusest tulenevat avalikku kohustust. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Ülesandeid täitnud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti (riigivastutuse seaduse § 12 lg 2). Seega kui kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik peaks tekitama kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel kahju, ei ole võimalik esitada kahjunõuet konkreetse ametniku kui eraisiku vastu, vaid nõue tuleb esitada kohaliku omavalitsuse vastu. Kuna kahju tekitati avalik-õiguslikus suhtes, siis ei ole kahjunõuet pädev lahendama tsiviilkohus, vaid halduskohus (

§ 371lg 1 p 1).

7. Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (

§ 371lg 2 p 2).

Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (

§ 368lg 1).

Kohus saab tuvastada üksnes õigussuhte olemasolu ega saa tuvastada faktilisi asjaolusid ega võimalike nõuete üksikuid eelduseid. Seetõttu ei saa kohus tuvastushagi raames tuvastada, kas kostja keeldus andmeid avaldamast süüliselt ja tahtlikult (nõue 1), kas andmete väljastamata jätmine rikub hageja õiguseid (nõue 3) ja kas kostja jättis andmed väljastamata omakasu eesmärgil (nõue 5).

1. Hageja soovis, et kohus tuvastaks, kas hageja ja kostja vahel on tekkinud õigussuhe VÕS § 104 alusel (nõue 4). VÕS § 104 reguleerib süü vorme. Eelmises lõigus toodud põhjendustel ei saa kohus tuvastada kostja käitumise süüd või süü vormi ilma süülisele tegevusele tugineva sooritusnõudeta. 2 2-20-17818
2. Hagis esitatu kohaselt on Pärnu Maakohus tuvastanud tsiviilasjas 2-18-6841, et hageja on pärija. Kuna kohus on lahendanud vaidluse ja tuvastanud, et hageja on pärija, siis ei ole kohtul õigust võtta uuesti menetlusse sama nõuet, et kinnitada üle teise kohtu tehtud otsus. Seetõttu keeldub kohus pärijana kinnitamise nõude (nõue 2) menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 4 alusel.

Hageja

1. detsembri 2020 määruskaebus
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebusega koos esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub Y-l õiguslik alus dokumentide väljastamisest keeldumiseks, sest isik on pärija. Vaidlus on kaebaja hinnangul selles, kas Y-l on lubatud rikkuda seadust. Isik soovib välja selgitada kõik asjaolud, mis seonduvad tema ema puuduliku hooldamisega. Kaebaja hinnangul ei väljasta Y dokumente tahtlikult. Maakohtu
4. veebruari 2021 määrus
5. Harju Maakohus jättis hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
6. Maakohtu põhjenduste kohaselt on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused, sest hageja viibib kinnipidamisasutuses ning tal puudub sissetulek ja vara. Samas esines maakohtu hinnangul alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Hageja on suutnud menetluses tuua välja kõik asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud, mis on aluseks kohtule tsiviilasja lahendamisel. Kohus kohaldab õigust ise. Seetõttu ei ole menetluses osalemise eelduseks õigusteadmiste olemasolu. Hageja on aastate jooksul olnud seotud mitmekümne tsiviilasjaga, mistõttu võib järeldada, et hagejal on menetluskogemus ning baasteadmised kohtumenetlusest, et kohtu selgituste abil ise oma õiguseid efektiivselt kaitsta. Hageja
7. veebruari 2021 määruskaebus
8. Hageja esitas maakohtu
9. veebruari 2021 määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
10. Kaebaja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hagi oli õiguslikult perspektiivitu. Hageja hinnangul peab selles osas esitama seisukoha juriidilise haridusega esindaja. See, et maakohus andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta 50 euro tasumisest, viitab hageja hinnangul sellele, et menetlus ringkonnakohtus võib olla perspektiivne. Hageja soov on, et kohus kogub kokku kõik tõendid, sest hageja ei saa koopiaid teha. Hageja soovib saada riigi õigusabi. 3 2-20-17818 Menetluse edasine käik
11. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kolleegium leiab, et maakohtu määrused tuleb vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrused põhjendatud ning maakohus pole määruste tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist. 18. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest kolmel alusel – sest kohus ei olnud pädev asja lahendama (

§ 371

lg 1 p 1); sest hageja ei põhistanud oma tuvastushuvi (

§ 371

lg 2 p 2 koosmõjus

§ 368

lg-ga 1) ning sest hageja pöördus kohtusse asjas, milles oli olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus (

§ 371lg 1 p 4).

Määruskaebuse sisulised väited sellest, kas ja kuidas Y rikkus oma ametialaseid kohustusi, ei ole maakohtu määruse õiguspärasuse kontrollimisel asjakohased, sest menetlusse võtmisel ei hinnata tõendeid ega lahendata asja sisuliselt. Maakohus on õigesti kontrollinud, kas esinevad alused

§ 371mõttes hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista hagejal pöörduda oma kahjunõudega pädeva kohtu poole, milleks praegusel juhul on halduskohus. Nagu maakohus selgitas, tuleb nõue esitada kohaliku omavalitsuse, mitte ametniku suhtes.

1. Maakohus keeldus riigi õigusabi andmisest põhjendusel, et hageja on võimeline oma õigusi ise kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja ei vaidle, et on aastate jooksul olnud seotud mitmekümne tsiviilasja menetlusega, sh on neid menetlusi ise aktiivselt algatanud. Isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta ei sõltu mitte tema õigusteadmistest, vaid vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. Samas on kaebaja oma hagis seda teinud, mistõttu ei ole veenev hageja väide, et tal puudub juurdepääs seadustele. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne. Kaebaja on end seni selgelt väljendanud ja tema taotlused on arusaadavad. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Hageja määruskaebuse edulootus oli vähene. Seetõttu esines alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks ka RÕS § 1 lg 1 p 5 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Asja lahendanud maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 4