← Eesti

2-21-1493/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-1493 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A J ja R R J hagi A J vastu elatise nõudes 6 132 eurot Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hagejad: A J (isikukood xxx) R R J (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: H J (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, meristomonica@gmail.com Kostja: A J (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Kaie Mandel, e-post: kaie@familex.ee 1 e-post: RESOLUTSIOON
  3. A J ja R R J hagiavaldus rahuldada osaliselt.
  4. Välja mõista A Jlt elatis A J ja R R J kasuks alates
  5. jaanuarist
  6. a igakuise elatusrahana 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot iga lapse kohta kuus, so kahele lapsele kokku 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
  7. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda H J arvelduskontole nr xxx, selgitusega “Elatis A ja R R J ülalpidamiseks”.
  8. Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
  9. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
  10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJATE NÕUE
  11. Hagiavalduse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündinud kolm last, kellest kaks elavad isaga ja kolmas laps A elab emaga ehk kostjaga. Selline elukorraldus on olnud alates
  12. aasta juunist. Kuna laste ema ülalpidamisel on tütar A ja hagejad elavad isaga, kelle suhtes ema ülalpidamiskohustust ei täida, taotlevad hagejad ülalpidamiseks elatist. Arvestades sellega, et üks laps elab emaga ja kaks isaga paluvadki hagejad kostjalt välja mõista elatist kokku kahele hagejale 292 eurot (2 x146). Samuti paluvad hagejad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt summas 3 504 eurot. Õigusabikulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
  13. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et kostja vastusest lähtuvalt ei ole kostja saanud aru loogikast mille alusel on hagi esitatud. Laste isa ei ole nõus maksma elatist noorimale tütrele, kes elab kostjaga xxx. Laste ema ei ole käinud lapsi vaatamas ega materiaalselt toetanud. Hagejad jäävad esitatud nõude juurde ja paluvad hagi rahuldada. Hagejad esitatud kompromissiga ei nõustu. A J VASTUVÄITED 2
  14. Kostja märgib oma vastuses, et ta ei tunnista tagasiulatuvalt elatise nõuet ja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kostja teavitab, et on nõus lahendama asja kompromissiga ning esitab omapoolse kompromissettepaneku. Kostja seisukoht hagile on, et arvestada tuleb asjaoluga, et vanemate ühine kolmas laps on kostja ülalpidamisel. Kostja on nõus tasuma kummalegi lapsele elatist summas 146 eurot kuus, kuid kostjal on kolmanda lapse esindajana plaanis esitada elatise nõue hagejate isa vastu elatise saamiseks. Kostja on seisukohal, et hagejate kulud on oluliselt väiksemad kui kahekordne kuupalga alamäär, ehk kummagi hageja reaalsed vajadused on oluliselt väiksemad kui 584 eurot ühe hageja kohta. Hagejate seadusliku esindaja pangakontolt nähtub, et 4 kuu jooksul on laekunud 2 328,16 eurot, mis ühes kuus teeb hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks 582 eurot kuus, mis on kolme pereliikme vahel jagatuna ühe hageja kuluks kuus 194 eurot. Samuti laekub riiklik lastetoetus laste isa arveldusarvele, mida tuleb arvestada laste ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejate reaalsed kulud on olulisemalt väiksemad, kui kahekordne minimaalne elatis ning laste vajadused on oluliselt kaetud lastetoetusega, siis on käesoleval juhul põhjendatud elatise väljamõistmine allapoole minimaalse määra. Kostja on seisukohal, et elatise maksmise eesmärk ei saa olla ühe vanema rikastumine teise vanema arvel. Kostja teada ei ole hagejatel selliseid vajadusi, mis ületaksid statistilise keskmise kulu, hagejate reaalsed vajadused on oluliselt madalamad keskmisest. Hagejad ei ole kohtule oma vajadusi põhjendanud. Kostja on seisukohal, et tuleb hinnata hagejate tegelikke kulusid ja vanemate reaalseid võimalusi. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõudele vastu. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kordagi kostjale kohtuväliselt lastele elatist küsinud. Samuti ei ole laste isa andnud elatist kolmanda lapse ülalpidamiseks. Kostja on kandnud kummalegi hagejale igakuiselt 100 eurot ning lapsetoetused mis enne laekusid kostja arvele, kandis kostja laste isa arvele. Kostja märgib, et laste isa kulutab kummagi lapsele kuus 194 eurot (pangakonto andmetest lähtuvalt). Kostja taotleb kohtult nõuda hagejatelt välja nende kulusid tõendavad tõendid. Kostja teeb kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub kummagi hageja ülalpidamiseks alates 01.03.
  15. a kuus 146 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise kannab kostja hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10-ks kuupäevaks jooksva kuu eest. H J tasub A Jle elatist 146 eurot kuus alates 01.03.
  16. a kuni A J täisealiseks saamiseni. Elatise kannab H J kostja pangaarvele iga kuu 10-ks kuupäevaks jooksva kuu eest. Kostja märgib oma seisukohas, et ta nõustub tasuma hagejatele hagiavalduses nõutud summas elatist alates hagi esitamisest. A J ülalpidamisega seonduvat ei ole vähemalgi määral põhjendatud siduda käesoleva vaidlusega. A J õigus oma vanematelt ülalpidamist saada ei tohi käesoleva vaidluse lahendamise tulemusena kitsendada. Hagejate kulud on olulisemalt väiksemad kui statistiline keskmine. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõude täies ulatuses vastu. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt keerulisse majanduslikku olukorda ja muudaks tema jaoks raskeks ka kostjaga kooselava alaealise lapse A ülalpidamise. Kostja palub kummagi poole menetluskulud jätta tema enda kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  17. Kohus on seisukohal, et A ja R R J hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 3
  18. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. A J ja R R J on A J lapsed.
  19. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
  20. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
  22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13).
  23. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  24. Hagejad nõuavad elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Hagejate seaduslik esindaja lähtub elatise nõudest asjaolust, et kolmas ühine laps elab kostjaga. Lapsevanem kes ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises täidab lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel, igakuine elatis moodustab lapsele 292 eurot kuus, kuna kolmas laps elab ema juures arvestas hagejate esindaja seda elatise nõude esitamisel. Kahe lapse elatis kuus on seadusega kehtestatud määras (2 hagejat x 292 = 584 eurot - (kolmas laps) 292, jääb kahe hageja nõudeks 292 eurot, 584 euro asemel). Hagejate esindaja arvestas sellest summast maha 292 eurot ja elatise nõudeks jääb kahele lapsele kokku 292 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad isaga ja nende noorem õde elab emaga xx. Hagejad märkisid, et kostja lapsi materiaalselt ei toeta. 4
  25. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hagejad nõuavad igakuist elatist alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
  26. Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Hagejate seaduslik esindaja on töötuna ja tööotsijana arvel Eesti Töötukassas alates 18.01.
  27. a. Talle on määratud töötutoetus alates 25.01.
  28. a, mida makstakse kuni 270 päeva. Töötutoetuse päevamäär on
  29. aastal 9,42 eurot. ARK-i andmetel on hagejate seaduslikul esindajal kaks sõidukit xxx (väljalaske aasta 2007) ja xxx (väljalaske aasta 2004). H Jle kuulub kinnistu xxx.
  30. Kostja omakorda pidi tõendama oma väiteid, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses. Kostja märkis, et ta on nõus maksma elatist hagejate poolt nõutud summas 146 eurot kuus. Kostja poole esitatud pangaväljavõttest nähtub, et kostja on maksnud Ale elatist ja kuuraha alates 05.10.
  31. a kuni 05.01.
  32. a summas 326 eurot ja R Rile 320 eurot. Kostja väitel, tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka vanema varalist seisundit ning reaalsete kuludega. Kostja keskmine töötasu on 1 729 eurot. Kostjale kuulub sõiduk xxx (väljalaske aasta 2009). Kostjale kuulub hoonestusõigus xxx. Kostja märgib, et toit on xxx kallim, A lasteaia maks on 183 eurot kuus. Kostja elab elukaaslasele kuuluvas majas ja osaleb perekonna ülalpidamises ja eluasemekulude katmises. Kostja leiab, et hagejad on sisuliselt leidnud, et neil on õigus nõuda elatist seadusega sätestatud minimaalses määras, kuid võtavad elatise vähendamisel arvesse asjaolu, et kostja ülalpidamisel on vanemate kolmas laps. Kostja ei nõustu hagejate sellise seisukohaga. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist 146 eurot kuus. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kolmas alaealine on kostja ülalpidamisel. Elatise maksmise eesmärk ei saa olla ühe vanema rikastumine teise vanema arvel. A J leiab, et arvestades enda majanduslikku olukorda, on tal võimalik tasuda iga alaealise lapse ülalpidamiseks 146 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejate kulud on olulisemalt väiksemad kui 584 hageja kohta kuus. Hagejate esindaja pangakontolt nähtub, et laste isa arvele on 4 kuu jooksul laekunud 2 328,16 eurot, mis ühes kuus teeb hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks 582 eurot, mis on kolme pereliikme vahel jagatuna ühe liikme kuluks 194 eurot kuus. Kostja teada ei ole hagejatel selliseid vajadusi, mis ületaksid statistiliselt keskmise kulu, hagejate reaalsed vajadused on oluliselt madalamad keskmisest (hagejad ei osale kulukates ringides või trennides). Samuti tuleb arvestada riiklikku peretoetust (lastetoetust).
  33. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et asjaolu, et hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on (enne töötuks jäämist) alampalga miinimumäär, mis iga pereliikme kohta moodustab 194 eurot, ei tähenda seda, et elatise nõudega soovib üks vanema teise vanema arvelt rikastuda. Kostja jagab hagejate sissetuleku kolme pereliikme vahel, mis teeb 194 eurot kuus. Laste isa töötuks jäämisega vähenes oluliselt pere sissetulek, mis käesoleval ajal moodustab ~ 282,60 eurot, mis teeb 94,20 liikme kohta. Tuleks ka arvestada asjaloga, et hagejate tegelemine ja osalemine trenni- ja huviringides takistuseks võib olla pere vähene majanduslik kindlustatus. 5 Arvestades laste ema sissetulekut, mis moodustab 1 729 eurot ja jagades see 2 liikmega (elukaaslane ei ole kostja ülalpeetav) teeb liikme kohta 864,20 eurot. Ilmselgelt on hagejad varaliselt vähem kindlustatud. Hagejate seaduslik esindaja kasutabki enda käsutuses olevaid rahalisi vahendeid laste igapäeva vajaduste rahuldamiseks. Kosja poolt on kohatu märkida, et elatise maksmise eesmärk ei saa olla ühe vanema rikastumine teise vanema arvel. Antud juhul on tegemist eelkõige kostja enda laste igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Laste isa esitas elatise nõude siis kui ta jäi töötuks, kuna seoses sellega muutus laste elulaad ja ülalpidamise ulatus. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise välja mõistmise kummalegi lapsele summas 146 eurot (kokku 292) ei vähenda kostja ja temaga koos elava lapse igapäevaste tavapäraste vajaduste seisundit. Riigikohus on märkinud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu 24.10.
  34. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12).
  35. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.
  36. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2)
  37. Kohus arvestab käesoleval juhul nii hagejate seadusliku esindaja kui kostja ülalpidamisvõimet ning alaealiste laste huve, leiab, et lastetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel ei ole põhjendatud. Kostja seisukohale, et laste isa saab peretoetust osundab kohus, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene nagu võiks kohus PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on perehüvitiste seaduse § 17 lg 1, 2 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14).
  38. Kohus on seisukohal, et 146 eurot on summa, mida vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 146 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 6 Kohus arvestab elatise väljamõistmisel kostja võimekust tasuda elatist seejuures kahjustamata enda ja kolmanda lapse tavapäraste vajaduste rahuldamist, mõistab kohus välja elatise 292 (2 x 146) eurot kuus alates hagi esitamisest ehk alates 29.01.
  39. a.
  40. Hagejad taotlevad hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt (elatise võlgnevust) 3 504 eurot.
  41. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.
  42. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  43. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Menetluskulude jaotus
  44. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.