Asendada Martti Pajomägile Pärnu Maakohtu 31.08.2015.a otsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 512 eurot, mis miinimum päevamäära (3,2 eurot) arvestades moodustab 160 (sada kuuskümmend) päevamäära, vangistusega 53 (viiskümmend kolm) päeva.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht: xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 toimepanemise eest
lg 1 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640 eurot.
alusel määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, tasudes ühes kuus 64 eurot. Otsus jõustus 16.09.2015.a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 2016.a täitmisavalduse alusel tema suhtes täitemenetlust. 28.07.2021.a teavitas kohtutäitur asenduskaristuse kohaldamise asjaolude ilmnemisest, kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus on tasumata ja täitemenetluses laekumised puuduvad. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Süüdimõistetu Martti Pajomägi kinnitas kohtuistungil, et temale Pärnu Maakohtu 31.08.2015.a otsusega mõistetud rahaline karistus on osaliselt tasumata ning ta soovis rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära süüdimõistetu seletuse, leidis, et taotlus karistuse asendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 järgi asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
alusel, kui süüdimõistetu ei ole talle mõistetud rahalist karistust tasunud.
lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust,
Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti taotluses esitatud asjaoludest ja süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus summas 512 eurot. Martti Pajomägile mõistetud karistuse miinimumpäevamäär oli 3,2 eurot, seega moodustab Martti Pajomägi poolt tasumata rahaline karistus 160 rahalise karistuse päevamäära. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu pole enam kui nelja aasta jooksul rahalist karistust tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta enne rahalise karistuse sissenõude aegumist rahalise karistuse terves ulatuses 2
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha. Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata Martti Pajomägiale üldkasuliku töö tegemise tähtajaks neli kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 kohaselt peab Martti Pajomägi üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.