Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonikaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 01.06.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta 13.01.2021 kella 14:00 ajal XXX valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (isiku sõnade kohaselt fentanüüli ja amfetamiini). Kirjeldatud käitumisega pani Andrus Liivandi toime NPALS§ 151 lg 1 sätestatud väärteo. Kohtu hinnangul tõendavad Andrus Liivandile etteheidetavat tegu esmalt 13.01.2021 antud tunnistaja S L ütlused selle kohta, et 13.01.2021 kella 14.00 paiku seoses väljakutsega XXX asuvasse XXX Külalistemajja, küsis tunnistaja isikult, kelleks osutus Andrus Liiavandi, kas tal on kusagil narkootilisi aineid. Andrus Liivandi tunnistas, et tal on neid ja näitas toas nr: XXX asuvasse riidekappi, milles ühel riiulil oli 4 süstalt kõrvuti, millest kahes oli mingi vedelik. Ühes oli läbipaistev ja teises oli pruunikas vedelik. Isik andis need süstlad vabatahtlikult üle ja ütles, et ühes on fentanüül ning teises süstlas amfetamiin. Samuti tõendavad teo toimepanemist ekspertiisiakt nr: XXX, 01.03.2021, mille ekspertarvamuse kohaselt ühes plastiksüstlas olev pruunikas läbipaistev vedelik massiga 0.79 g sisaldab amfetamiiini, mille protsendilist sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu ning teises plastiksüstlas olev pruunikas läbipaistev vedelik massiga 0.13 g sisaldab fentanüüli ja isotonitaseeni, mille protsendilist sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu. Andrus Liivandi ise on oma süüd tunnistanud ning selgitanud, et 12.01.2021 ostis ta XXX ühe tuttava käest (kelle nime ei soovi öelda) amfetamiini1 grammi ja fentanüüli ühe doosi. 13.01.2021 oli ta XXX Külaistemajas toas nr: XXX ja seal ta lahendas need ained veega ja pani süstaldesse, et neid tarvitada. Pooled ta tarvitas samas numbritoas ära ja pooled jäid järgi, s.t 2 süstla jagu, mis asusid toas kapis. Ühes süstlas, milles oli ainet rohkem, selles oli amfetamiin. Teises süstlas, kus oli ainet vähem, oli fentanüül. Kohus asub seisukohale, et Andrus Liivandi poolt NNPALS§ 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaebaja ei vaidlusta kiirmenetluse otsuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja palub kohtul hinnata kaebajale määratud rahatrahvi põhjendatust ning vähendada talle määratud rahatrahvi kohtu õiglasel äranägemisel. 3 Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse seadusandja poolt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohus toob välja, et keskmine sanktsiooni määr antud väärteo puhul on 150 trahviühikut, millises suuruses ongi karistus määratud. Samas ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest, kas sellekohase karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluluna isiku koostöövalmidust ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistusregistrist nähtub, et Andrus Liivandit on NPALS§ 151 lg 1 alusel karistatud 5-l korral, enamus karistusena määratud rahatrahvid on tasutud, samuti kinnitas isik, et hüvitab jõudumööda kõiki nii väärteo kui kuritegudega tekitatud kulusid. Karistusraami siseselt konkreetsele teole vastava karistuse leidmisel annab juhiseid eeskätt KarS § 56 lõige 1. Selle järgi on karistuse mõistmisel esmaseks aluseks isiku süü ehk see, millisel määral on konkreetne tegu isikule etteheidetav. Vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole piisava põhjalikkusega selgitanud otsustust, mis puudutab eeltoodud asjaoludel karistuse määramist keskmises määras. Nii karistuse põhistamise kui selle põhistuse hindamise muudab keeruliseks see, et karistuse mõistmine sõltub alati suuremal või vähemal määral kohtuvälise menetleja äranägemisest, olles ses osas õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamata suhteakt kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku vahel ning sõltudes mitte ainult menetlusalusest isikust, vaid ka kohtuvälise menetleja isikust. Teisisõnu, kuigi kohtuväline menetleja peab otsustama, kui suur rahatrahv karistusena mingile teole vastab, ei ole selle jaoks mingeid konkreetseid valemeid, vaid mõõdupuuks on suuresti kohtuvälise menetleja siseveendumus ning praktika. Kohus on seisukohal, et ka väärteootsusest peab olema siiski jälgitav see, et kohtuväline menetleja on pidanud kinni õiguslikest piiridest, mida sätestavad nii seadused kui ka kohtupraktika. Menetleja on küll otsuses sedastanud, et Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt, kuid karistusmäära on jätnud põhjendamata. Kohus analüüsides süü suurust käesoleva kaebuse raames, toob välja asjaolu, et süü suurus oleneb süüteo toimepanemise asjaoludest. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed ning antud kaebuse läbivaatamisel on kohus seisukohal, et süü suuruse puhul tuleb arvestada kergendavana asjaoluna süü tunnistamist ning koostöövalmidust menetlejaga. Eeltoodu alusel ning käesoleva väärteo asjaolusid arvestades hindab kohus Andrus Liivandi süü keskmisest väiksemaks ning asub seisukohale, et talle mõistetud karistust on võimalik vähendada. Menetluskulusid – ekspertiisitasu summas 168 eurot – ei ole Andres Liivandi vaidlustanud. Kohtu hinnangul on kulud põhjendatud ning selles osas tuleb jätta otsus muutmata. Ääremärkusena märgib kohus Andrus Liivandi etteheitele kohtuotsuse edasikaebe korra õigsusele järgmist.
sätestab, et kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul maakohtule arvates otsuse lõpposa 4 kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonikaebuse Riigikohtule maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Seega välistab nimetatud säte võimaluse väärteomenetleja poolt tehtud otsuse vaidlustamise maakohtus omakorda vaidlustada ringkonnakohtus, vaid kaebajal tekib kassatsiooniõigus.
lg 2 sätestab küll kassatsioonõiguse kasutamise õiguse kohtumenetluse poolel, kui tema suhtes on kasutatud apellatsiooniõigust, kuid nimetatud punkt lubab ringkonnakohtu otsuse peale kaebuse esitada ainult sellel kohtumenetluse poolel, kelle suhtes on apellatsooniõigust kasutatud. Sellel regulatsioonil on tähtsust ainult juhul, kui karistusotsuse tegijaks on maakohus. Seega saab kaebementluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada üksnes kassatsiooni korras ning nimetatu kujutab endast väärteomenetluse üht olulisemat erisust võrreldes teiste menetluskordadega. Seejuures ei ole kohtumenetluse poolel õigust valida, kas esitada maakohtu otsuse peale apellatsioon ringkonnakohtule või kassatsioon Riigikohtule, ainsaks võimaluseks kaebementluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ongi kasseerimine vastavalt
Seega on kohtu poolt resolutiivosas märgitud edasikaebe kord õigesti ja seaduslikult fikseeritud. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111-113; §132 p 2; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.