← Eesti

2-21-1158/43

Obsah (14)§ 633§ 187§ 459§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 174§ 162§ 177§ 138§ 144§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-1158 31. august 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise

§ 633

lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-21-1158 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED D K (hageja) esitas 25.01.2021 hagi T K (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja nõudeks on muuta Viru Maakohtu

  1. septembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11791, vähendada elatis alaealise lapse ülalpidamiseks kuni 200 euro alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. Elatis kanda T K arveldusarvele XXX. Jätta kummagi poole menetluskulud nende enda kanda. Hagiavalduses esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles taotles hagi tagamise korras vähendada elatist. Viru Maakohus
  3. jaanuari
  4. a määrusega jättis hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. aasta määrusega hageja T K ja kostja D K vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: D K tasub T K ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, N S pangakontole XXX Swedbank AS alates 01.10.2020 kuni T K täisealiseks saamiseni, see on XXX. Elatise suurus sai kinnitatud kompromissiga. S.t, et Viru Maakohus ei ole tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 11;
  9. oktoobri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega leidsid kohtud kooskõlas lahendi tegemise ajal kehtinud Riigikohtu seisukohaga, et elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud olid põhjendatud ja millises ulatuses oli hageja võimeline kostjale elatist tasuma. Hageja leiab, et Kostja igakuised kulud ei olnud põhjendatud ning Hagejale majandusliku põhjuse alusel on ülemääraliselt raske tasuma ülalpidamiseks kompromissiga kokkulepitud elatis. Samuti Kostja on juba 17 aastane ja planeerib elada üksi. Selle tõttu on mõistlikult kanda elatis tema ülalpidamiseks mitte tema ema arveldusarvele, kes tegelikult kulutab neid oma huvides, aga lapse kontole. Kostja kulud kompromissi sõlmimise ja käesoleval ajal ei ole ühe miinimumpalgaga võrdväärsed. Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Hageja palub arvesse võtta veebruari 2020 uuringu tulemused (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) Uuringu kohaselt, keskmised lapse ülalpidamiskulud LEU 2015.–
  11. aasta andmete põhjal tarbijahinnaindeksiga kohandades on 388 eurot. Sama uuringi tabel 3 näitab tegelikke lapsele tehtavaid kulutusi erinevate kuluartiklite vahel. Uuringust on näha, et lapse tegelikud vajadused on oluliselt vähem kui üks miinimumpalk. Kuna elatise tasumise eesmärgiks on siiski lapse vajaduste rahuldamine ning lähtudes sellest, et lapsega koos elav vanem peab andma lapsele ülalpidamist võrdselt, siis Hageja poolt palutud elatise summa on mõistlik ja põhjendatud. 2

(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 Tuleb ka arvestada, et riik tasub toetused lapse vajaduste katteks. Ning mõjuval põhjusel, Riigikohtu praktika kohaselt, on võimalik arvestada riiklik toetus elatise summa määramisel. Hageja ei ole võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks kompromissiga kokkulepitud elatist. Hageja ülalpidamisel on veel alaealine laps E K (isikukood XXX). Hageja töötab, teeb kõik endast olenevat sissetuleku teenindamiseks vaid tema ainukene sissetulek on palk summas 800 eurot kuus. Oma sissetuleku arvelt Hageja ainuisiklikult osutab ülalpidamist oma perekonnale, kuna tema abikaasa on praegu töötu. Hagejal on ka vältimatud ja mõistlikud kulud peale elatise tasumise lastele ning ülalpidamise andmise lapsele, kes elab Hageja koos. Eluasemekulud 200 eurot Toit 500 eurot Riided 100 eurot Ravi 20 eurot Hügieen 20 eurot Sõidukulud 40 eurot. Osa eelpool nimetatud vältimatutest kuludest katab abikaasa töötuhüvitis ja lapsetoetus. Hagejal on olemas teine korter aadressil XXX. Kompromissi sõlmimise ajal antud korteriomand oli Kostja esindaja ja Kostja kasutusel. Hageja nõustunud kompromissiga kokkulepitud elatise summaga kuna lootis, et pärast Kostja esindaja ja Kosta väljakolimist on antud korteriomandit võimalik üürile anda ning saada täiendav sissetulek (üüri 150-200 eurot kuus). Kahjuks pärast Kostja esindaja ja Kostja väljakolimist selgus, et korter on väga halvas seisundis ning enne üürile andmist on vaja teostada remont. Seoses eelpool nimetatud asjaoludega on Hagejal pärast kompromissi sõlmimist tekkinud kulutused eeldatava sissetuleku saamise võimaluse asemel (kommunaalkulud ja kulud seoses remondiga). Eeltoodut arvestades on hageja arvates antud juhul lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui hageja maksab igakuiselt elatist lapsele summas 200 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses lapse ema panus ning riiklikud toetused. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole nõus elatise vähendamisega. Kostja on alaealine koolilaps ning tema seaduslik esindaja (ema) on töötu, kes on tööotsijana arvele võetud Eesti Töötukassas. Kostja arvates tuleks hagi jätta läbi vaatamata, sest selle hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki - elatise vähendamist - võimalik saavutada. Hagi on alusetu. Hagejal puudub õigus nõuda uue hagiga igakuiselt maksmisele kuuluva elatise suuruse muutmist. Hagile lisatud tõenditega on tõendatud, et käesoleval juhul puuduvad hagi esitamise alused, so

§ 459lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud koosesinevad asjaolud.

Hagile lisatud OÜ F 20.01.2021 tõendist nr 4 nähtub, et hageja töötasu ei ole 2020 detsembris muutunud oluliselt ning Eesti Töötukassa tõendist tulenevalt on hageja abikaasa A K töötu alates 16.05.2019, st see ei ole uus asjaolu

§ lg 1 p 1 ja 2 tähenduses, kuna hageja abikaasa võeti 3

(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 töötuna arvele enne tsiviilasjas nr 2-20-11791 sõlmitud kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kostja palub menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Viru Maakohtu 15.03.
  1. a määrusega anti kostjale riigi õigusabi (tl 146). Kostjale määratud esindaja seisukoha (tl 156-157) kohaselt kostja endiselt hagi õigeks ei võta, palub hagiavaldus jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Viru Maakohtu 11.09.
  2. a määrusega kinnitati poolte vahel kompromiss, mille kohaselt tasub D K T K ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, N S pangakontole XXX Swedbank AS alates 01.10.2020 kuni T K täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. Käesolevaks ajaks kostja T K on alaealine laps. Riigikohtu tsiviilkolleegium tõi kohtuotsuse punktis 13, mis on tehtud asjas 3-2-1-124-15, alljärgneva välja. „Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, nagu kohtud õigesti ka leidsid. Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 16.01.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-1-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses kehtib selline tõendamiskoormus lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral“. Eeltoodust tuleneb, et alaealise lapse puhul igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sel juhul ei pea alaealine laps miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et kostja igakuised kulud ei olnud põhjendatud, kuna kostja ei pea neid tõendama. Riigikohtu praktikas on seisukoht, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja, viidates PKS § 102 lg 1 ja 2 sättele, väidab, et ta ei ole võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks minimaalset elatist. Hageja põhjendab oma väidet sellega, et tal on veel alaealine laps E K. Tema ainuke sissetulek on palk summas 800 eurot kuus. Temal ja koos temaga elaval lapsel on vältimatud kulud summas 880 eurot kuus. Tal on teine korteriomad aadressil XXX, mis vajab remonti. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on

§ 459

lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Hageja poolt viidatud asjaolud on aset leidnud ka seisuga 11.09.2020, mil tehti kohtumäärus elatise väljamõistmiseks summas 292 eurot kuus. Vastupidi, hageja varaline seisund on muutunud paremaks, kuna käesoleval ajal tal on võimalus käsutada korteriomandit aadressil XXX, sealhulgas, müüa, et nõuetekohaselt täita oma laste ülalpidamist. 4

(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 Hageja poolt esitatud asjaolud ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses minimaalse elatise suuruse vähendamiseks. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Hageja väide, et tema teeb kõik endast olenevat sissetuleku teenindamiseks on paljasõnaline. Hageja ei ole esitanud tõendit, et ta on teinud kõik endast oleneva selleks, et hankida endale selline sissetulek, mis tagaks tema perekonna ja kostja minimaalsete vajaduste rahuldamise. Hageja töötab IT tehnoloogia spetsialistina, selline töö on nõutud ja selliste spetsialistide keskmine tööpalk on tunduvalt suurem kui 800 eurot kuus. Tuleb arvestada kostja perekonna sotsiaalset ja varalist seisundit. Kostja ema N S on Töötukassas arvel ja saab toetust 279 eurot kuus. Mud püsivad sissetulekut tal puuduvad. Kostja õpib koolis. Hageja väidab 03.02.2021 esitatud seisukohas, et kuna lapse ema saab Töötukaasa poolt eeltoodud suuruses toetust, siis „antud asjaolu jälle kinnitab, et lapse tegelikud vajadused käesoleval ajal on vähem kui miinimumpalga ulatuses, aga on liigikaudsed uuringu poolt tuvastatuga võrdsed (380 – 400 eurot), millest 292 eurot praegu tasub Hageja elatisena“. Arvan, et hageja väide ei ole õiglane. Asjaolu, et lapse teine vanem on töötu ja sel põhjusel ei oma piisavat sissetulekut lapse ülalpidamiseks, ei saa hinnata selliselt, et alaealise lapse vajadused on väiksemad kui miinimumpalga ulatuses. Arvan, et seda asjaolu tuleb hinnata selliselt, et kui ühel lapse vanemal ei ole piisavat sissetulekut, siis teine lapse vanem peab veel rohkem osalema lapse ülalpidamisel. Hageja taotleb väljamõistetud elatis kanda T K arveldusarvele XXX. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-3-07 otsuse 21.03.2007 p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leidis, et kuigi alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12 p 11). Kostja T K elab koos ema N S, kes igapäevaselt hoolitseb lapse eest. Lapse ema ei andnud ega anna nõusolekut selle kohta, et hageja kannaks elatise lapse pangakontole. Kokkuvõtvalt kostja arvab, et ei ole alust muuta Viru Maakohtu 11.09.2020. a määrust, mille kohaselt tasub D K T K ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus N S pangakontole XXX Swedbank AS alates 01.10.2020 kuni T K täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. HAGEJA ARVAMUS Hageja ei tugine sellele, et tema sissetulek vähenes võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Hageja tugineb sellele, et eelmises menetluses Kohus ei olnud tuvastanud mõlema poolte majanduslikku olukorda, ei uurinud välja, kas hageja ülalpidamisel on alaealised lapsed ning kas Kostja igakuised kulud on võrdsed miinimumpalga määraga. Hageja viitas Riigikohtu lahendile, 5
(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 mille kohaselt, Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11;
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega leidsid kohtud kooskõlas lahendi tegemise ajal kehtinud Riigikohtu seisukohaga, et elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud olid põhjendatud ja millises ulatuses oli hageja võimeline kostjale elatist tasuma. Hagiavalduses, Hageja on põhjalikult kirjeldanud ning põhjendanud oma kahte väidet. Hageja ei olnud võimeline kompromissi sõlmimise ajal tasuma elatist seaduses sätestatud määras. Kompromissi sõlmimisel Hageja lähtus sellest, et ta saab täiendava sissetuleku korteriomandi üürile andmisega aga seda ei juhtunud, kuna Kostja seaduslik esindaja jätnud korteri ebarahuldavas seisundis. Kostja seaduslik esindaja esitas Kohtule tõend töötukassast, millest on näha, et Kostja seadusliku esindajal lapse vanematel puudub võimalus osutada lapsele ülalpidamis seaduses sätestatud miinimummääras ning isegi 200 euro ulatuses. Antud asjaolu jälle kinnitab, et lapse tegelikud vajadused käesoleval ajal on vähem kui miinimumpalga ulatuses aga on liigikaudsed uuringu poolt tuvastatuga võrdsed (380 eurot- 400 eurot), millest 292 eurot praegu tasub Hageja elatisena. Siinjuures võttes arvesse lapse ema majanduslik olukord, tema panus on 100 euro lähedal mis ei ole õiglane lähtudes vanemate võrdsete kohustuste põhimõttest. Riigikohus on öelnud, et elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Hageja leiab, et võttes arvesse mõlema vanemate majanduslik olukord ning lapse tegelikud vajadused, temapoolne panus lapse ülalpidamiseks summas 200 euro on piisav osa tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostjale määratud esindaja seisukoha kohta arvamusel (tl 160-161) leidis hageja, et olemasolevates materjalides tuleneb, et Hagejal on olemas mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla seaduses miinimummäära. Hageja ülalpidamisel on veel alaealine laps E K (isikukood XXX) kellel on sarnane õigus ülalpidamise saamiseks Kostjaga. Hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et Hageja keskmine sissetulek moodustab 800 eurot kuus. Varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Ei ole vaidlustatud Kostja poolt asjaolu, et Hagejal on ka vältimatud ja mõistlikud kulud peale elatise tasumise lastele ning ülalpidamise andmise lapsele, kes elab Hageja koos. Eluasemekulud 200 eurot (kui võtta arvesse et korter on perekonna kasutusel siis Hageja isiklik osa 1/3 ehk 65 eurot kuus. Toit 500 eurot (kui võtta arvesse et korter on perekonna kasutusel siis Hageja isiklik osa 1/3 ehk 165 eurot kuus. Riided 100 eurot Ravi 20 eurot Hügieen 20 eurot Sõidukulud 40 eurot 6
(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 Kokku 410 eurot kuus. Võttes arvesse Hageja sissetuleku ning seda, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel, siis kahjustamata enese tavalist ülalpidamist Hageja on võimeline andma lastele võrdse ülalpidamist 200 euro ulatuses. On õigesti Kostja viidanud lahendile, et Kolleegium on varem selgitanud, e tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 16.01.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-1-1-160-12, p 17). Käesolevas vaidluses on tegelikult tõendatud, et Kostja ema elab tegelikult lapse raha arvelt ning oma poolt ei panusta lapse ülalpidamisele mitte midagi. Kostja kinnitas oma vastuses, et Kostja ema N S on Töötukassas arvel ja saab toetust 279 eurot kuus. Muud püsivad sissetulekut tal puuduvad. Kostja õpib koolis. Seega ei ole õiglane, et üks vanemates pannustud lapse ülalpidamisele ülemääraliselt endale koormav rahasummat aga teine vanem (noor ja terve) ei panusta mitte midagi aga elab lapsele ettenähtud raha arvelt. Asjaolu, et lapse teine vanem on töötu ja sel põhjusel ei oma piisavat sissetulekut lapse ülalpidamiseks, ei tule hinnata selliselt, et alaealise lapse vajadused on väiksemad kui miinimumpalga ulatuses kuna lapse senine elulaad on selline, et võttis arvesse tema ema poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine lapse vajadused tervikuna oli aastatega kaetud elatisena isa poolt. Vaidlust ei ole, et Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Hageja on antud kohustust täidab, ja tema sissetulek 800 eurot kuus on Ida- Virumaal keskmine sissetulek. Rikub perekonnaseaduses sätestatud ja kostja vastuses märgitud kohustust just Kostja ema, kes ei hanke mõjuva põhjuseta sissetuleku aga eelistab elada lapsele tasuva elatise arvelt. Hageja abikaasa töötab 0,75 koormusega tähtajalise töölepingu alusel kuni 31.08.2021 ja tema palgaks on 438 eurot kuus bruto. Riigikohus on öelnud, et elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Hageja leiab, et võttes arvesse lapse tegelikud vajadused, temapoolne panus lapse ülalpidamiseks summas 200 euro on piisav osa tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. KOHTUISTUNG 03.03.2021 kohtuistungil jäid pooled omapoolsete nõuete, väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et varem elasid kostja koos emaga hagejale kuuluvas korteris ja hageja ei maksnud elatist, sest kandis kõik korteriga seotud kulud. Kui kostja ema pöördus kohtusse elatise saamise hagiga, palus hageja neil korterist kolida. Kompromissiga on hageja küll nõustunud, lootes saada täiendava sissetuleku korteri üürile andmisest. Ent pärast kostja ja tema ema korterist väljakolimist selgus, et korter on elamiskõlbmatus seisundis ja täiendavat sissetulekut hageja kätte ei saa. Kostja selgitas, et ei ole nõus elatise kandmisega kostja ehk alaealise lapse pangakontole. 7
(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 KIRJALIK MENETLUS Kohus 02.07.2021 (tl 167) määras vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised ei esitanud enam avaldusi ega seisukohti. Kostjale määratud esindaja esitas tasutaotluse. Hageja ega kostja menetluskulude nimekirju ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Viru Maakohus

  1. septembri
  2. a määrusega nr 2-20-11791 (tl 5-6) kinnitas T K ja D K vahel sõlmitud kompromissi, mille alapunktide 1.4 ja 1.5 kohaselt tasub D K T K ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, N S pangakontole XXX Swedbank AS alates 01.10.2020 kuni T K täisealiseks saamiseni, s.o 25.10.
  3. D K tasub elatist iga kuu
  4. kuupäevaks maksekorralduse selgitusega „elatis“. Kohtule
  5. jaanuaril 2021 esitatud hagis taotletakse muuta Viru Maakohtu
  6. septembri
  7. a määrus nr 2-20-11791 ning vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust kuni 200 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja ülalpidamisel on veel alaealine laps E K (isikukood XXX), kellel on kostjaga sarnane õigus saada ülalpidamist. Hageja ei olnud võimeline kompromissi sõlmimise ajal tasuma elatist seaduses sätestatud määras. Kompromissi sõlmimisel lähtus hageja sellest, et ta saab täiendava sissetuleku korteriomandi üürile andmisega, kuid seda ei juhtunud, sest kostja seaduslik esindaja on korteri ebarahuldavas seisundis jätnud. Varasemas menetluses ei tuvastanud kohus kummagi poole majanduslikku olukorda, ei uurinud välja, kas hageja ülalpidamisel on alaealised lapsed ning kas kostja igakuised kulud on võrdsed miinimumpalga määraga. 8

(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 Käesolevas vaidluses on tõendatud, et kostja ema elab tegelikult lapse raha kulul ja ei panusta omakorda lapse ülalpidamisele mitte midagi. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja ei näe alust vähendada elatise suurust, sest asjaolud võrreldes eelmise lahendiga oluliselt muutunud pole. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool elatise suuruse muutmisel üldjuhul tõendama nende asjaolude muutmist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus on 09.06.2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 32 selgitanud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama otsuse p-des 36 ja 37.1 on Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Kohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad kehtivad kõnealuselgi juhul. Kuna Viru Maakohtu

  1. septembri
  2. a kohtulikku kompromissi kinnitavast määrusest nr 2-20-11791 ei nähtu, et kohus oleks kindlaks teinud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb käesoleva hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjale ülalpidamist andma. Hageja nõuab varasema lahendi muutmist, millega välja mõistetud elatise suurus vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määrale. Taotledes väljamõistetud elatise vähendamist kuni 200 eurot, soovib hageja vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9

(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18 antud suunistest tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1 rõhutanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, olgugi et Viru Maakohtu
  1. septembri
  2. a kohtulikku kompromissi kinnitavas määruses nr 2-20-11791 on elatisehagi asjaolud jäid viitamata, tuleb kohtu arvates eeldada, et Viru Maakohtu
  3. septembri
  4. a määruse tegemise ajal oli kostja vajaduste rahuldamiseks vaja kahekordset elatise miinimummäära ja sellises summas ülalpidamise andmine on olnud hagejale jõukohane. Käesoleva asja lahendamisel hageja kinnitas ja kostja ei vaielnud sellele vastu, et hageja tänini täidab kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja viide RAKE uuringule ei ole kõne all oleval juhul asjakohane. Hageja seletas, et kostja koos emaga küll kasutasid hagejale kuuluvat aadressil XXX asuvat korterit. Hageja on nõustunud kompromissiga kokkulepitud elatise summaga kuna oli loota, et kostja ja tema ema väljakolimise järel on korteriomandit võimalik üürile anda ning saada täiendav sissetulek (üüri 150-200 eurot kuus). Ent pärast kostja ja tema ema korterist väljakolimist selgus, et korter on väga kehvas seisundis ning enne üürile andmist on vaja renoveerida. Eelpool nimetatud asjaolude tõttu on hagejal kompromissi sõlmimise järel tekkinud kulutused eeldatava sissetuleku saamise võimaluse asemel (kommunaalkulud ja remondiga seonduvad kulud). Kohus on seisukohal, et viidatud asjaolud ei ole oluliseks muutunud asjaoluks

§ 459mõttes.

Kinnistusraamatu andmeil (tl 33, 38) kuulub hagejale aadressil XXX asuv 46,5 m2 suurune korteriomand ning hageja ja A K ühisomandisse kuulub aadressil XXX asuv 27,1 m2 suurune korteriomand. Asja materjalide kohaselt on hageja elukoha aadressiks XXX. Seega saab kohus järeldada, et hageja ei kasuta temale kuuluvaid kortereid elamiseks ning võib need täiendava sissetuleku saamiseks ja oma varalise seisundi parendamiseks üürile anda või võõrandada. Hagejal on abikaasa A K (tl 9) ja veel üks alaealine laps E K, sünd XXX (tl 7). Hageja abikaasa oli Eesti Töötukassa 22.05.

  1. a otsusega (tl 8) töötuna arvele võetud. Need asjaolud küll esinesid ka Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a määruse nr 2-20-11791 tegemise ajal. Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna Narva lasteaia K 02.06.
  4. a tõendi (tl 165) kohaselt töötab A K lasteaias K tugiisikuna ajavahemikul 01.02.2021- 31.08.2021, tööleping nr
  5. Töölepingu nr 246 (tl 166) kohaselt asus A. K tööle lasteaias K 0,75 koormusega tugiisiku ametikohale. Seeläbi võrreldes
  6. aastaga hageja pere sissetulekud
  7. aastal suurenesid. Kõnealuses asjas esitatud andmete kohaselt on hageja igakuised kulud alljärgnevad: Eluasemekulud 200 eurot (võttes arvesse et korter on perekonna kasutusel, siis Hageja isiklik osa 1/3 ehk 65 eurot kuus. Toit 500 eurot (võtte arvesse et korter on perekonna kasutusel siis Hageja isiklik osa 1/3 ehk 165 eurot kuus. 10

(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 Riided Ravi Hügieen Sõidukulud Kokku 100 eurot 20 eurot 20 eurot 40 eurot 410 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 05.02.
  1. a teatisest (tl 68-70) nähtub, et hagejale tegid
  2. aastal väljamakseid F OÜ ja EESTI HAIGEKASSA kokku summas 9553,89 eurot, mis on keskmiselt 796 eurot kuus. Seisuga 04.03.2021 F OÜ 04.03.2021 tõendi nr 21 (tl 115) kohaselt töötab D. K F OÜ-s veebipaigaldaja- ja hooldajana ning tema tasu on 914 eurot. F OÜ 02.06.2021 tõendi nr 77 (tl 163) kohaselt töötab D. K F OÜ-s alates 01.01.2021 andme- ja sidekaablite paigaldajana ja tema tasu 01.01.2021 kuni 31.05.2021 on kokku 3905,65 eurot, mis on keskmiselt 781 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatisest ja hageja tööandja tõendist nähtuvalt ei ole hageja sissetulek
  3. aastal võrreldes
  4. aastaga oluliselt muutunud. Maanteeameti liiklusregistri andmetel (tl 35-36) kuuluvad hagejale järgmised sõiduautod: MAZDA 5 registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2008 ja AUDI A6 registreerimismärk XXX, ehitusaasta
  5. Hageja on ka sõiduauto KIA SPORTAGE registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2019, vastutav kasutaja (tl 93), sõiduki omanikuks on C AS. Hageja on mitme F OÜle kuuluva sõiduauto kasutajaks kantud (tl 90-93). Kohus leiab, et hageja saaks
  6. ehitusaasta auto omanik ja mitme tööandjale kuuluva auto kasutaja olles muuta oma varalise seisundi paremaks
  7. ja
  8. ehitusaasta autosid võõrandades. Äriregistri andmetel (tl 32, 85-89) kuulub hagejale 20,9 m2 suurune hooneosa (garaaž nr XXX) hooneühistus ZENIT (tl 86). Ajavahemikul 01.01.2020-31.12.2020 hageja pangakonto nr XXX väljavõtte (tl 98-110) kohaselt tuli tema kontole 26 545,10 eurot sisse ja 27 670,30 eurot välja. Sissetulekud laekusid enamasti füüsilistelt isikutelt, tööandja F OÜ-lt, väljaminekud on füüsilistele isikutele, s.h hageja abikaasale kantud summad, kostja ema kontole kantud elatis, kostja eest MTÜ-le N kantud summad, Narva linnavalitsuse kultuuriosakonnale kantud summad hageja teise lapse lasteaia ja korterite ja muude teenuste eest (elekter, telefon, internet), lokaalides, liisingu-, laenu- ja kindlustusmaksed ning heategevuse maksed. Ajavahemikul 01.01.2021-04.03.2021 hageja pangakonto nr XXX väljavõtte (tl 111-113) kohaselt tuli tema kontole 2936,75 eurot sisse ja 2231,58 eurot välja. Sissetulekud laekusid enamasti füüsilistelt isikutelt, tööandja F OÜ-lt, väljaminekud on füüsilistele isikutele, s.h hageja abikaasale kantud summad, kostja ema kontole kantud elatis, kostja eest MTÜ-le N kantud summad, Narva linnavalitsuse kultuuriosakonnale kantud summad hageja teise lapse lasteaia ja korterite ja muude teenuste eest (elekter, telefon, internet), lokaalides, liisingu-, laenu- ja kindlustusmaksed ning heategevuse maksed. Toodud asjaolude põhjalt on kohus seisukohal, et hageja nii Viru Maakohtu
  9. septembri
  10. a määruse nr 2-20-11791 tegemise ajal kui ka hetkel võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust Viru Maakohtu
  11. septembri
  12. a määrusega kindlaks määratud suuruses. Ka võtab kohus arvesse, et XXX saab kostja täisealiseks. Hageja on menetluses taotlenud riiklike toetustega arvestamist. Kohus leiab, et kõne all oleval juhul see põhjendatud ei ole. 11
(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (vt Riigikohtu 09.06.
  1. a otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.
  2. a. otsus nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus leiab, et, arvestades hageja ja kostja ema majanduslikku seisu, jääks põhjendamata riiklike toetustega arvestamine ja selle võrra väljamõistetud elatise suuruse vähendamine. Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete (tl 39) kohaselt töötas kostja ema N S ajavahemikul 11.02.2010-05.04.2020 A OÜ-s töölepingu alusel. Eesti Töötukassa teatiste (tl 24, 57) ja 07.04.2020 otsuse (tl 26) kohaselt on kostja ema N S alates 07.04.2020 võetud töötuna arvele ja seisuga 03.02.2021 on ta töötuna arvel. Tööturuteenustel osalemise päevade eest on stipendiumi ja sõidutoetust makstud kogu arveloleku perioodi jooksul kokku 55,44 eurot. Talle määrati ja makstakse töötuskindlustushüvitist ajavahemikul 05.06.2020-30.05.
  3. Ajavahemikul 08.07.2020-07.01.2021 maksti kostja emale välja töötuskindlustushüvitis kogusummas 2046,85 eurot, mis teeb keskmiselt 292,41 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 05.02.
  4. a teatisest (tl 64-66) nähtub, et kostja emale tegid
  5. aastal väljamakseid A OÜ ja Eesti Töötukassa kogusummas 5433,50 eurot, mis on keskmiselt 461 eurot kuus. Kohus leiab asjakohatuks hageja etteheited kostja emale, et ta polevat teinud kõike endast olenevat töö ja sissetulekute leidmiseks. Kostja ema tööleping on lõpetatud 05.04.2020 ja juba 07.04.2020 on teda võetud töötuna arvele Eesti Töötukassas. Kostja ema poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt otsib ta tööd, küll aga praeguseks see ei õnnestunud. Sotsiaalkindlustusameti vastuse (tl 73) kohaselt määrati N S alates 01.01.2020 T K eest lapsetoetus summas 60 eurot kuus. Ajavahemikul 01.01.2020-30.06.2020 kostja ema pangakonto nr XXX väljavõtte (tl 124-127) kohaselt tuli tema kontole 6001,91 eurot sisse ja 6124,49 eurot välja. Sissetulekud laekusid enamasti tööandja A OÜ-lt, Eesti Töötukassalt ja kostja pangakontolt, füüsilistelt isikutelt, samuti Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus, väljaminekud on kostja eest MTÜ-le N kantud summad, KÜ-le K aadressil XXX asuva korteri eest kantud summad, ja muude teenuste eest (telefon, internet), lokaalides, AS-le E maksed, e-keskkonnas tehtud ostude eest maksed, laenumaksed. Ajavahemikul 01.07.2020-31.12.2020 kostja ema pangakonto nr XXX väljavõtte (tl 128-140) kohaselt tuli tema kontole 6388,60 eurot sisse ja 6315,66 eurot välja. Sissetulekud laekusid enamasti Eesti Töötukassalt ja kostja pangakontolt, hageja tasutud elatis, füüsilistelt isikutelt laekunud summad, samuti Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus, väljaminekud on kostja eest MTÜ-le N kantud summad, KÜ-le K aadressil XXX asuva korteri eest kantud summad, ja 12
(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 muude teenuste eest (telefon, internet, kaabel TV), lokaalides, AS-le E maksed, e-keskkonnas tehtud ostude eest maksed. Ajavahemikul 01.01.2021-03.03.2021 kostja ema pangakonto nr XXX väljavõtte (tl 141-144) kohaselt tuli tema kontole 2322,33 eurot sisse ja 1832,19 eurot välja. Sissetulekud laekusid enamasti Eesti Töötukassalt ja kostja pangakontolt, hageja tasutud elatis, Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus, väljaminekud on kostja eest MTÜ-le N kantud summad, KÜ-le K aadressil XXX asuva korteri eest kantud summad, ja muude teenuste eest (telefon, internet, kaabel TV), lokaalides, AS-le E maksed, e-keskkonnas tehtud ostude eest maksed. Kohus kontrollis kostja ema varalise seisundi andmed üle erinevates registrites. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et kostja ema oleks kinnistu omanikuks. Ka Maanteeameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostja ema oleks sõiduauto omanikuks. Äriregistris puuduvad andmed kostja ema kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Avalike registrite andmete põhjal ei kuulu seega kostja emale vara, mis tema võimekust lapsele ülalpidamist anda võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga suurendaks. Kohus leiab, et kostja ema sissetuleku vähenemine on ajutist laadi ja töökohta leides saab ta kostja ülalpidamisse panustama rohkemalt. Nüüd, kuna hageja sissetulek lubab tal täita kostja ülalpidamiskohustust varasema lahendiga kinnitatud summas, ei anna kostja ema sissetuleku suurus kohtule alust vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust. Eelneva alusel leiab kohus, et hagi on põhjendamata ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD

§ 173

lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ehk lahend on tehtud hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kui menetlust lõpetavas kohtuotsuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. 13

(14)Tsiviilasi nr 2-21-1158 Pooled ei esitanud menetluskulude nimekirja ja poolte kantud menetluskulusid ei ilmne ka asja materjalidest. Mõlemad pooled võtsid menetlusest osa ilma lepinguliste esindajateta. Hageja võttis menetlusest osa isiklikult, kostja aga oma seadusliku esindaja ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Toodust nähtuvalt kindlaksmääramist vajavad kostja menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 15.03.
  1. a määrusega anti kostjale riigi õigusabi (tl 146) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud. Viru Maakohus 06.07.
  2. a määrusega (tl 173) määras kostja esindajale kindlaks makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 286 eurot, millele lisandub käibemaks 57,20 eurot, samuti sõidukulude hüvitis summas 15,30 eurot, millele lisandub käibemaks 3,06 eurot.

§ 190

lg 5 teise lause kohaselt mõistab kohus menetluskulusid, mille tasumisest kostja on vabastatud, hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohaldades

§ 190

lg 5 teist lauset, tuleks hagejalt mõista riigi kasuks välja kostja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest kostja vabastatud on.

§ 190

lg 7 sätestab kohtul oleva võimaluse näha ette paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel kulude riigituludesse tasumist hilisema tähtpäeva või osadena tasumist kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooni ehk kaalutlusotsusega, sest kohtul tuleb kaaluda kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohtul tuleb esinenud asjaolusid arvestades kaaluda sätte kohaldamist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2010. a määruse nr 3-2-1-56-10 p-des 9 ja 10 väljendatud seisukohtasid). Kohus leiab, et hageja suhtes on

§ 190

lg-st 7 nähtuvalt mõjuv põhjus vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejal on kaks alaealist last ja ta täidab nõuetekohaselt kostja ülalpidamiskohustust. Kohus on arvamusel, et hagejalt kostja riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmine õiglane polegi. Kohus jätab kostja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest on ta vabastatud, riigi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.