KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-1655 Haldusasi Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalise

) § 4 lg 3 p-le

2. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. 7. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, millised võimalused on taotlejal oma õiguste kaitseks.

§ 7

lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist eelviidatud olukorraga. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

1. Kohus on tutvunud Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse1 vahendusel taotlejale kuuluva kinnistu „Q“ (katastritunnus Q), kinnistu „Y“ (katastritunnus y) ning kinnistu „c“ (katastritunnus C) paiknemisega ning neid kinnistuid avalikult kasutatava teega ühendavate teede asukohaga. Eeltoodud kaardiandmetest ning kaebaja taotlusest nähtuvalt saab kohtu hinnangul teha järelduse, et taotleja lõppeesmärgiks on see, et ta saaks takistamatult liikuda teel, mis ühendab kinnistut „C“ 1 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html 2 3-21-1655 (katastritunnus C) Leevi-Jantra kõrvalmaanteega. See tee kulgeb üle mitme kinnistu (sh osaliselt üle kinnistu „Y“). Asja materjalide pinnalt tuleb asuda seisukohale, et viidatud tee puhul on tegemist erateega (vt Räpina Vallavalitsuse
2. juuli
3. a vastus kohtunõudele, dtl 19). Sellele viitab ka asjaolu, et teed ei ole kantud teeregistrisse. Kohus märgib, et Veriora Vallavalitsuse
4. jaanuari
5. a korraldusega nr 5 muudeti Veriora Vallavalitsuse
6. oktoobri korralduse nr 238 punkti 5 selliselt, et ostueesõigusega erastataval maal kehtivad kitsendused tee osas vastavalt asjaõigusseadusele. Kohus mõistab, et taotleja viitab taotluse punktis 5 ka ise sellele korraldusele, märkides, et kohalik vald on vastavalt kohtuotsusele andnud välja määruse, millega kinnistut läbivale teele kehtivad kitsendused. Taotlusest ega haldusasja muudest materjalidest ega ka kohtute infosüsteemist ei ilmne, et X oleks Veriora Vallavalitsuse
7. jaanuari
8. a korraldust nr 5 vaidlustanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kehtiva haldusaktiga. See haldusakt ei määratle vaidlusalust teed avalikult kasutatava teena.
9. Vaidlused eratee kasutamise üle kolmandate isikute poolt tuleb üldjuhul lahendada kokkuleppel või selle mittesaavutamisel eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid kasutades. Selleks on võimalik algatada tsiviilasi maakohtus, tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõikele 1, mille kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Ka taotleja ise on riigi õigusabi saamise vajadust põhjendanud muu hulgas sellega, et vajalik oleks seada reaalservituut taluni viivale teele (või leida muu seaduses sätestatud lahendus vastavalt kohtu äranägemisele). Siinkohal märgib aga kohus, et AÕS § 156 lg 1 annab nõudeõiguse kinnisasja omanikule. Taotleja viitab „C“ kinnistule kui rendimaale ning kinnistusraamatu andmetel ei ole taotleja
10. augusti
11. a seisuga kinnistu „C“ (katastritunnus 87901:004:1149) omanik. Kaebaja saaks seega tsiviilasja raames nõuda juurdepääsu vaid endale kuuluvale kinnistule.
12. Kohus märgib, et teatud olukordades on võimalik taotleda kinnistule juurdepääsu ka tuginedes avaliku õiguse normidele. X ongi viidanud taotluses soovile algatada haldusmenetlus seonduvalt tee kasutamisega ja taotleb riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. Kohus märgib, et erateele on võimalik seada sundvaldus (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 2) ning määrata see avalikuks kasutamiseks (AÕS § 155 lg 3, ehitusseadustiku § 94) või omandada see avalikes huvides kokkuleppel või sundvõõrandamise teel (KAHOS § 2 lg 1). Eeltoodu eeldab aga avaliku huvi olemasolu. Praeguses asjas kohtu hinnangul sellist avalikku huvi ei nähtu. Tegemist on hajaasustusalaga ning vaidlusalune tee ei ole võimalikuks ligipääsuks paljudele kinnistutele vaid mõnele üksikule (vt siinkohal Riigikohtu
13. juuni
14. a otsus asjas nr 3-2-1-31-17, p 19). Tegemist on sisuliselt tupikteega ning kõik kinnistud, milleni see peale „C“ kinnistu veel viib, ei ole ka hoonestatud. Eeltoodut arvestades ei pea kohus vaidluses „C“ kinnistuni viiva tee kasutamiseks avaliku õiguse normidele tuginemist kuigi perspektiivikaks. Seetõttu ei pea kohus tee kasutamise küsimuses algatatavat haldusmenetlust (sundvalduse seadmiseks) edulootusi omavaks. Kohus jätab riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

3 3-21-1655 11. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb

§ 7

lg 1 p-st 5 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. 12. Kohus selgitab, et kuigi

§ 10

lg 7 näeb ette, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, ei pea halduskohus praegusel juhul otstarbekaks taotluse edastamist maakohtule. Seda eelkõige põhjusel, et taotleja ise on selgelt väljendanud soovi saada õigusabi haldusmenetluseks ning seetõttu pöördunud ka vastavalt halduskohtusse (

§ 10lg 31).

Taotlejal on käesolevas määruses antud selgituste ja taotluse lahendamisel kogutud tõendite põhjal võimalus otsustada, kas ta soovib riigi õigusabi tsiviilkohtumenetluses ning esitada seejärel vastav taotlus maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4