Obsah (24)

§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 158§ 162§ 143§ 146§ 193§ 23§ 65§ 2§ 41§ 172§ 157§ 163§ 28§ 165§ 66§ 169§ 170§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi J.V. (pankrotis) p

§ 153

lg 1 p 2) Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Jaotusettepanekus nõude summa EUR Rahuldamata nõude summa (EUR) Jaotis (%) Placet Group OÜ 354,09 Kohtutäitur Jaanika Pajuste 48,70 Holm Bank AS 969,58 Minicredit AS (pankrotis) 477,00 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 476,40 Bigbank AS 3 029,79 Aktiva Finants OÜ 529,16 Aktiva Finants OÜ 152,14 354,09 48,70 969,58 477,00 5,21 476,40 3 029,79 529,16 152,14 7,01 44,58 7,78 2,24 Telia Eesti AS Kokku 759,16 6796,02 11,17 100,00 759,16 6796,02 0,72 14,27 7,02 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihaldur Küllike Mitt tasuks 458,45 eurot, millele lisandub käibemaks 91,69 eurot, kokku koos käibemaksuga 550,14 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitada pankrotivara arvelt ning maksta välja O.Õ.F.
2. Kinnitada pankrotihaldur Küllike Mitt poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud J.V. (pankrotis) pankrotimenetluses perioodil 25.05.2021-06.09.2021 summas 48,08 eurot, sh pangateenustasud. Varasemalt on kohus kinnitanud 10.06.
3. a määrusega halduri tehtud kulud perioodil 24.11.2020 – 24.05.2021 summas 88,85 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel.
4. Algatada J.V. (pankrotis, isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata J.V. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Usaldusisikul (J.V. ) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. september) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
4. J.V. esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 15.03.2022, järgnev 15.09.2022, jne.
5. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 24.11.

1. a määrusega välja J.V. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti. 24.05.
2. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku. Tartu Maakohtu 10.06.
3. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Sama määrusega kinnitas kohus ka halduri vajalikud kulud ajavahemikus 24.11.2020-24.05.2020 summas 88,85 eurot. 06.09.
4. a esitas pankrotihaldur Küllike Mitt kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada J.V. (isikukood XXX ) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada J.V. pankrotimenetluses perioodil 25.05.2021.-06.09.

1. tekkinud pankrotimenetluse kulud summas 47,92 € (s.o. kulud, mida ei ole kohtumäärusega 10.06.
2. veel kinnitatud) ning halduritasu väljamaksega seotud prognoositavad lisakulud summas 0,16 €. Jätta need kulud J.V. pankrotivara kanda; 3) määrata J.V. pankrotihaldurile tasu summas 458,45 €, millele lisandub käibemaks 91,69 €, kokku summas 550,14 € O.Õ.F. (rk XXX ) kasuks. Jätta pankrotihalduri tasu käibemaksuga summas 550,14 € J.V. pankrotivara kanda; 4) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 5) otsustada J.V. kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 6) J.V. suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku J.V. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada J.V. ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. Kohus ei ole avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teadet, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J.V. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks teatud summa. Kohus ei pea vajalikuks nimetatud teate avaldamist. Käesolevas asjas on võimalik pankrotihalduri tasu ning kulud katta pankrotivaras olevatest vahenditest. ARUANNE
3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.

1. J.V. nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Pankroti väljakuulutamise hetkel oli J.V. teadaolevalt järgmine vara: 1.
2. sularaha - J.V. kinnitusel ei olnud tema valduses sularaha; 1.
3. rahalised vahendid arvelduskontol XXX SEB Pank AS-s summas 0,05 €; 1.
4. rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS-s summas 0,01 €; 1.
5. osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 1.
6. pensioniosakud - pensionikontol nr XXX oli registreeritud 130,851 tk LHV Pensioni- fondi L (kohustusliku kogumispensioni fond) osakut, mille väärtus moodustas NAV a´ 1,79953 €, kokku summas 235,47 €. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis oli nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ise neid osakuid tagasi ei võta. Isik ei ole liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 1.
7. maksude ettemaksed 0,00 €; 1.
8. nõuded teiste isikute vastu - J.V. selgituste kohaselt puudusid tal nõuded teiste isikute vastu. 1.
9. liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 1.
10. ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 1.
11. patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 1.
12. relvaregistrisse kantud vara – puudus; 1.
13. muu materiaalne vara (sh. koduse majapidamise esemed) – J.V. selgituste kohaselt puudus; 1.
14. kinnistusregistrisse kantud vara – puudus.
16. J.V. pankrotivara müügist laekumised J.V. pankrotivaras ei ole olnud realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad.
18. J.V. pankrotivarasse laekumised töötasust J.V. ei XXX. Isikul on tuvastatud XXX.
20. Muud laekumised J.V. pankrotivarasse Pankrotimenetluse ajal (s.o. perioodil 24.11.
21. – 06.09.2021.) on J.V. laekunud: 1) kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt novembris
22. kinnipeetud, kuid pankroti väljakuulutamise hetkeks sissenõudjale üle kandmata summa 45,07 €. Haldur on kogu nimetatud summa 45,07 € arvanud pankrotivarasse. 2) Eesti Töötukassa poolt igakuiselt makstav XXX. Kokku on pankrotimenetluse ajal Eesti Töötukassalt (või kohtutäituritelt ekslikult kinnipeetud summadena) laekunud J.V. kontole töövõimetoetusi summas XXX €. TMS § 131 lg 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel kuulates võimalusel korral ära ka võlgniku. Haldur on eeltoodut arvestades teinud töövõimetoetusest pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 510,45 €. 3) Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt makstav puudega isiku sotsiaaltoetus. Kokku on pankrotimenetluse ajal Sotsiaalkindlustusametilt laekunud J.V. kontole sotsiaaltoetusi summas 375,12 €. TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa sotsiaaltoetusele sissenõuet pöörata. 4) Pensioniamet AS-lt võlgniku poolt pensioniosakute tagasivõtmisest 16.04.
23. laekunud summa XXX €. Haldur on teinud nimetatud laekumisest pankrotivarasse kinnipidamisi summas 79,86 €; 5) E.M.P.I.C. (XXX pensioniasutus) poolt alates aprillist
24. igakuiselt makstav pension. Kokku on pankrotimenetluse ajal E.M.P.I.C. laekunud J.V. kontole pensioni summas 574,39 €. Haldur on teinud pensionist pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 51,63 €.
25. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 143lg.

1 p. 3)

2. Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) J.V. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2. 2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded J.V. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2. 3. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146lg 1 p 2 ja § 147 alusel J.V.

pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 2. 4. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) J.V. pankrotimenetluses ei ole. 2. 5. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) Seisuga 06.09.2021.

(s.o. perioodil 24.11.2020.-06.09.2021.) ei ole J.V. pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 2. 6. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) Seisuga 06.09.2021.

(s.o. perioodil 24.11.2020.-06.09.2021.) moodustavad J.V. pankrotimenetluse kulud kokku 136,77 €. Nimetatud summa moodustavad: 1) pankrotimenetluse ajal büroo töökoha kasutamisega kulud 67,50 € (6,25 h x 9,00 = 56,25 €+ km 11,25 € = 67,50 € ); 2) pankrotimenetluse ajal nõupidamiste ruumi kasutamisega seotud kulud 23,02 € (2,0 h x 9,59 = 19,18 € + km 3,84 € = 23,02 €); 3) pankrotimenetluse ajal koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud 45,93 € (284 tk x 0,134= 38,28 € + km 7,65 € = 45,93 €). 4) pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulud 0,32 € (2 tk x 0,16 = 0,32 €). J.V. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on perioodil november 2020. - september 2021. ostetud teenust Ü.B.O. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ja pankrotitoimkonna koosolekute läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks võlgnikuga, võlausaldajatega, kohtuga jne. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt

§-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pärast pankroti väljakuulutamist tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega.

§ 146

lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt

§-le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Haldur on 24.05.

1. esitatud jaotusettepaneku punktis 5.
2. teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb J.V. pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega

§ 158

alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse läbiviimisega seoses tekkivaid kohustusi (nt halduri tasu osas). J.V. pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamise hetkel olemas olnud ja võlgniku sissetulekutest pankrotivarasse kinnipeetud summade arvelt on võimalik katta jooksvaid pankrotimenetluse kulusid kokku käibemaksuga summas 136,77 €. Pankrotihalduri tasu ja selle ülekandega seotud kulud katteks on J.V. pankrotivaras rahalisi vahendeid ainult summas 550,30 €. 2. 6. Prognoositavad lisanduvad kulud Pankrotihaldur esitab koos käesoleva aruandega kohtule ka taotluse halduritasu määramiseks. Kuigi J.V. pankrotivara väärtus on olnud vähene, on pankrotihaldur pidanud pankrotimenetluse läbiviimisel tegema allpool kirjeldatud protsessitoiminguid.

§ 193lg 5 (alates 01.02.2021.

kehtivas redaktsioonis) kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne

1. aasta
2. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lg 3 p 5², §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lg 1 redaktsiooni ning Ts

MS § 183 lg 2 redaktsiooni, mis kehtisid

1. aasta
2. jaanuarini. Kuni 31.01.
3. kehtinud

§ 65

lg 1¹ kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur taotleb tasu tema poolt allpool kirjeldatud tööde tegemiseks kulutatud aja (~13,25 töötundi) eest kokku 458,45 € arvestusega 1 töötund 34,60 € järgmiselt: Töö kirjeldus Kogus Tariif Summa Swedban AS-le ja SEB Pank AS-le pankrotiteate ning 0,75 väljamaksete kohta korralduste edastamine, allkirjaõiguste tund muutmine, J.V. sissetulekute ning pankrotivarasse ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine Kohtumised ja arutelud võlgnikuga 1,50 tundi 1 tund 25,95 € – 34,60 € Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja 1,50 läbiviimine tundi 51,90 € Võlausaldajatele pankrotiteadete koostamine ja edastamine 0,25 tundi Võlausaldajate nõuete kontroll, teadete koostamine nõudeavaldustes esinevate puuduste kohta, üldkoosoleku ettevalmistus Nõuete kaitsmise koosoleku 21.04.2021. läbiviimine, protokolli koostamine 2,75 tundi 1,25 tundi Kohtule halduri taotluste ja ettekannete (§ 66, § 78 lg 3, § 126, 0,75 § 132 alusel) koostamine tundi Jaotusettepaneku koostamine, kohtule taotluse koostamine 1,50 jaotusettepaneku kinnitamiseks tundi Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli koostamine 06.09.2021. läbiviimine, 0,75 tundi Pankrotimenetluse lõpetamiseks halduri ettekande (

§ 2

,25 158 lg 3) ja kohtule taotluse koostamine tundi Kokku 13,25 1 tund – 34,60 € 1 tund – 34,60 € 1 tund – 34,60 € 1 tund – 34,60 € 1 tund –34,60 € 1 tund – 34,60 € 1 tund – 34,60 € 1 tund – 34,60 € 1 tund – 34,60 € 1 tund 34,60 € 51,90 € 8,65 € 95,15 € 43,25 € 25,95 € 51,90 € 25,95 € 77,85 € 458,45 €

§ 65

lg 1 kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1¹ juhul kui halduritasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur taotleb halduritasu määramist O.Õ.F. kasuks (s.o. büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb). O.Õ.F. on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub taotletavale halduritasule käibemaks 20 % halduritasust - s.o. 91,69 €. Halduritasu väljamaksel tuleb tasuda pangateenustasu summas 0,16 €. Halduritasu ja sellega seotud pangateenuse väljamakseks on J.V. pankrotivaras vastavad summad broneeritud. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Vastavalt Tartu Maakohtu määrusega 10.06.2021.

tsiviilasjas 2-20-14268 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid J.V. pankrotimenetluses tunnustatud nõuded rahuldamisele järgmiselt: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel - 0,00 €; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel - 6 796,02 €; 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel - 0,00 €; J.V.

pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik pankrotivara, samuti märkimisväärsed sissetulekud, millele pöörata sissenõudeid. Seega ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks võlausaldajatele jaotiste väljamakseid tehtud ja andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Jaotusettepanekus nõude nr summa EUR 1 Placet Group OÜ 354,09 2 Kohtutäitur Jaanika Pajuste 48,70 3 Holm Bank AS 969,58 4 Minicredit AS (pankrotis) 477,00 5 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti 476,40 kaudu) 6 Bigbank AS 3 029,79 7 Aktiva Finants OÜ 529,16 8 Aktiva Finants OÜ 152,14 9 Telia Eesti AS 759,16 6796,02 Rahuldatud Protsent nõude tunnustatud summa (EUR) nõudest (%) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel Puuduvad 4.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) J.V.

pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara ja seega ei ole pankrotimenetluses ka pandieseme müüki toimunud. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 5.1.

Andmed müümata pankrotivara kohta J.V. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. 5.

1. Andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Halduril puuduvad andmed J.V. kindlalt sissenõutavate nõuete olemasolu kohta.
2. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud pankrotivara kohta informatsiooni kogumise; 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); J.V. pankrotimenetluses toimus 21.04.

1. nõuete kaitsmise koosolek, millel tunnustati nõudeid kokku summas 6 796,02 €. Haldur esitas 24.05.
2. kohtule kinnitamiseks J.V. pankrotimnetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud määrusega 10.06.
3. ja määrus on 29.06.
4. jõustunud. 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Tuginedes

§-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil.

§ 41

lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pankrotivara suurenemist või vähenemist (näit. andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes

§-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt

§-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. Haldurile teadaolevalt on J.V. täitnud informatsiooni esitamise kohustust nõuetekohaselt. 5) pidanud jooksvalt arvestust pankrotivara üle; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele; Muuhulgas valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku 06.09.2021., mille päevakorda oli planeeritud J.V. pankrotimenetluse jätkamise või kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse esitamise otsustamine; kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 Placet Group OÜ Kohtutäitur Jaanika Pajuste Holm Bank AS Jaotusettepanekus nõude summa EUR Rahuldamata nõude summa (EUR) Protsent tunnustatud nõudest (%) 354,09 48,70 969,58 354,09 48,70 969,58 100,00 100,00 100,00 4 477,00 100,00 5 6 7 8 Minicredit AS (pankrotis) 477,00 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 476,40 Bigbank AS 3 029,79 Aktiva Finants OÜ 529,16 Aktiva Finants OÜ 152,14 476,40 3 029,79 529,16 152,14 100,00 100,00 100,00 100,00 9 Telia Eesti AS 759,16 6796,02 100,00 759,16 6796,02 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel Puuduvad 8.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 8.

1. Andmed pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitatud hagide läbivaatamise kohta J.V. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid teiste isikute vastu.
3. Andmed hagide kohta, mida haldur veel kavatseb pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitada Pankrotihaldur ei kavatse J.V. pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid esitada.
5. Teiste isikute poolt J.V. pankrotimenetluses esitatud hagidest J.V. pankrotimenetluses ei ole teiste isikute poolt hagisid esitatud.
6. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Aruande punktis 2.6.

nimetatud pankrotimenetluse kuludele täiendavaid kulutusi pankrotihaldur teinud ei ole. 10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) J.V.

selgituste kohaselt on tema võlakohustused tekkinud aastaid tagasi ajal, mil ta soovis pere luua ning tegi kulutusi eluaseme üürimiseks, sisustamiseks jms. Selleks võttis ta muuhulgas kiirlaene ning soetas järelmaksuga kaupu. Kuna ta töötas sel ajal XXX , siis väidetavalt saatis ta võetud kohustuste täitmiseks raha elukaaslasele. Hiljem selgus, et elukaaslane temale kohustuste täitmiseks saadetud raha võlausaldajatele ei olnud tasunud, mistõttu olid võlausaldajad pöördunud võlgade sissenõudmiseks kohtu poole ja kohtutäiturid olid algatanud J.V. suhtes arvukalt täitemenetlusi. Lõpuks J.V. kooselu lagunes, ta lahkus elukaaslase juurest ja kõik nende ühisesse koju soetatud varaesemed jäid elukaaslasele.

1. aastal lõppes tervislikel põhjustel tema töötamine XXX ning ta oli pikema aja jooksul üldse sissetulekuta. See viis ta sügavasse depressiooni, mis päädis enesetapukatsega
2. aastal.
3. maikuus on tal tuvastatud puuduv töövõime. Tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega isiku sotsiaaltoetus. Tema tervislikku seisundit arvestades puudub tal ilmselgelt võimalus enda sissetulekuid suurendada. Pankrotiavalduse esitas ta eesmärgiga koondada kõik tema vastu suunatud nõuded ühte menetlusse, et pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik neid nõudeid proportsionaalselt rahuldada, ja et selles menetluses oma kohustuste nõuetekohasel täitmisel tekiks tal mingi võimalus nendest kohustustest lähitulevikus vabaneda. Senises pankrotimenetluses kogutud informatsioon üldjoontes toetab J.V. poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Arvestades rahaliste kohustuste sisu (mitmesugused laenutooted ja järelmaksuga kaupade soetamine), kohustuste tekkimise aega (isegi kümmekond aastat tagasi) ja maksejõuetuse ulatust, võib arvata, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on olnud aastaid tagasi üle oma (perekonna) tegelike rahaliste võimaluste elamine. Laenulepingute sõlmimisel ja järelmaksuga kaupade soetamisel ei ole isik ilmselt hinnanud piisavalt põhjalikult riske, mis talle kaasnevad juhul kui tema maksekohustused suurenevad samal ajal kui tema sissetulekud ei suurene vaid hoopis vähenevad (nt töövõime vähenemise ja/või töö kaotuse tõttu). Võlgniku finantsalane käitumine ei ole olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seetõttu haldur ei väida, et võlgniku käitumist võiks üldjoontes käsitada erakordsena või et võlgniku sellekohane tegevus oleks käsitatav raske juhtimisveana või kuriteona. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks (nn muu asjaolu).
4. Muud menetlust puudutavad asjaolud Pankrotimenetluse lõpetamisel peab kohus võtma seisukoha J.V. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses. Eeldusel, et kohus menetluse algatab ning võlgnikul on sissetulekuid kohustustest vabastamise menetluse ajal, teeb kohtu poolt nimetatav usaldusisiku kohustusi täitev isik edaspidi jaotiste katteks väljamakseid üks kord aastas (

§ 172lg 2).

Seda arvestades lisab haldur talle teadaolevad andmed, mida usaldusisik saab soovi korral kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamisel. See ei vabasta siiski usaldusisikut kohustusest võlausaldajate andmeid ise kontrollida. Võlausaldaja nimi Summa Konto andmed Viitenumber

1. rahuldamisjärk - nõuded puuduvad
2. rahuldamisjärk Saaja: Placet Group OÜ, Placet Group OÜ 354,09 XXX, LHV Pank AS Saaja: Jaanika Pajuste, Kohtutäitur Jaanika XXX SEB Pank AS, selgitusse: XXX, J.V. Pajuste 48,70 Saaja: Holm Bank AS, Holm Bank AS 969,58 XXX LHV Pank AS XXX Saaja: Minicredit AS (pankrotis), Minicredit AS XXX Swedbank AS, selgitusse: J.V, ik XXX (pankrotis) 477,00 Eesti Vabariik Saaja: Maksu- ja Tolliamet, (Maksu- ja Tolliameti XXX SEB Pank AS; kaudu) 476,40 XXX Swedbank AS XXX Saaja: Bigbank AS, XXX Bigbank AS, selgitusse: J.V. lep nr XXX 3 tasumine Bigbank AS 029,79 Saaja: Julianus Inkasso OÜ, Aktiva Finants OÜ 529,16 XXX LHV Pank AS XXX Saaja: Julianus Inkasso OÜ, 152,14 XXX LHV Pank AS Saaja: Telia Eesti AS, XXX Swedbank AS; Telia Eesti AS 759,16 XXX SEB Pank AS
3. rahuldamisjärk - nõuded puuduvad Aktiva Finants OÜ XXX XXX KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittiga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J.V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Käesolevas asjas peab kohus põhjendatuks menetluse lõpetamist raugemise tõttu. Kuigi pankrotihalduri tasu ning kulude katteks on piisavalt vahendeid, siis ei ole vahendeid muudeks väljamakseteks. Asjakohane on esitada lõpparuande (

§ 162

) asemel raugemise aruanne (

§ 158), kuna väljamaksed puuduvad.

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses, vaid muu asjaolu.

§ 165lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest J.V.

pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrot on välja kuulutatud

§ 171lg 11 alusel.

Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 13,25. Halduri tunnitasu on 34,60 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 458,45 eurot, millele lisandub käibemaks 91,69 eurot, kokku koos käibemaksuga 550,14 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu ta tegutseb – O.Õ.F. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Küllike Mitti taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 458,45 eurot, millele lisandub käibemaks 91,69 eurot, kokku koos käibemaksuga 550,14 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast O.Õ.F, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on kinnitanud Tartu Maakohtu 10.06.

1. a määrusega pankrotihalduri halduri menetluskulud ajavahemikus 24.11.2020-24.05.
2. summas 88,85 eurot. Kohus peab ka pankrotimenetluse lõpetamisel neid kulutusi põhjendatuks. Nüüd palub haldur kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 48,08 eurot. Need on tekkinud perioodil 25.05.2021-06.09.
3. Kulud kujutavad endast bürooteenuseid ning panga teenustasusid. Kohus kinnitab pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Küllike Mitti vajalikud ja põhjendatud kulud perioodil 25.05.2021-06.09.
4. summas 48,08 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud (nii perioodil 24.11.2020-24.05.2021kui ka 25.05.2021-06.09.2021) hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel ning pankrotimenetluse raugemisel. J.V. esitas 30.09.020. a kohtule avalduse, milles palub algatada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldajad ei ole J.V. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J.V. suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Pankrotihaldur on leiab, et võlgnik suudab ise usaldusisiku ülesandeid täita. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta 15. märtsil ja 15. septembril, esimene aruanne tuleb esitada 15. märtsiks 2022. a, järgnev 15. septembriks 2022, jne.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt J.V. tööandjale, XXX) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (J.V.

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab J.V.

kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 5. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik