lg 1 järgi käskmenetluse korras Süüdistatav Sviatoslav Sushko isikukood: 38301280155, sünd. 28.01.1983 kodakondsus: XXX emakeel: XXX elukoht: XXX haridus: XXX töökoht: XXX Eestis kriminaal- ja väärteokorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Otto Preem ringkonnaprokurör RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Sviatoslav Sushko
lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot), so 800 (kaheksasada) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, so 800 (kaheksasada) eurot Sviatoslav Sushko suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Sviatoslav Sushko ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitamises. II Prokuröri ettepanek Prokurör teeb kohtule ettepaneku tunnistada Sviatoslav Sushko süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) päevamäära (1 päevamäär = 10 eurot), s.o 800 (kaheksasada) eurot.
alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sviatoslav Sushko ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. III Kohtu seisukoht süüdistuse kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi. Karistusseadustiku § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt sisaldab objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis. Tervisekahjustuse 2
Sviatoslav Sushko poolt 28.07.2018.a kella 23.00 ajal S. K. ile parema käega selja tagant paremale poole pea piirkonda löömine on tõendatud kannatanu S. K. i ja tunnistaja V. K. i ütlustega, äratundmiseks esitamise protokollidega, sündmuse protokoll-arvestuskaardi väljatrükiga ja kannatanu läbivaatuse protokolliga koos fotodega kannatanust. Kannatanu S. K. i ütluste kohaselt elab ta XXX -9. 28.07.2018.a õhtul kella 22 paiku tõi XXX V. ta koju. Maja ees nägi ta suitsu tegemas XXX korteri nr XXX peremeest koos kolme sõbraga. Ta läks mehega rääkima ja koos mehe sõpradega mindi korterisse XXX, kus tarvitati alkoholi. Mingil hetkel ta lahkus korterist, et koju minna. Liikudes XXX keskmise trepikoja juurest enda trepikoja poole tundis ta lööki selja tagant vastu oma pead. Löögi tagajärjel kaotas ta teadvuse ja kukkus maha. Järgnevalt mäletab ta, et inimesed seisid tema ümber ja ta enesetunne oli kohutav. Ta viidi kiirabiga Maarjamõisa haiglasse ja seejärel Kuperjanovi tänavale kõrvakliinikusse kõrva õmblema. XXX V. rääkis haiglasse vaatama tulles talle, et oli aknast näinud, kuidas üks noormees jooksis tema selja taha ja lõi teda millegagi. XXX jooksis mehele järele ja sai mehe kätte, lööjal olid väga lühikesed juuksed, jalas lühikesed teksapüksid ja rääkis vene keelt. XXX versiooni kohaselt võis lööjaks olla üks kolmest noormehest, kellega ta eelnevalt maja ees suitsu oli teinud. Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja V. K. i ütlused, mille kohaselt tõi ta 28.07.2018 õhtul XXX S. K. i koju XXX. Keskmise trepikoja ees tegid suitsu 3-4 meesterahvast, XXX läks nendega juttu ajama. Kella 23-24 vahel nägi ta aknast, kuidas üks meesterahvas liikus tema isa poole kiirel sammul ning hakkas tegema isa suunas parema käe rusikaga löögiliigutust. Seejärel lõi mees XXX kaks korda parema käe rusikaga vastu pead, millest üks löök tabas vastu paremat kõrva. XXX kukkus saadud löökide tagajärjel maha. Ta jooksis majast välja ja sai meesterahva kätte. Mees rääkis vene keeles, meenutas välimuselt ukrainlast, tumepruunide lühikeste juustega, palja ülakehaga, jalas sinised lühikesed teksapüksid. Äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt on kannatanu fotodelt ära tundnud Sviatoslav Sushko kui isiku, kes viibis temaga 28.07.2018.a Tartus XXX korteris XXX ning tunnistaja V. K. on fotodelt ära tundnud Sviatoslav Sushko isikuna, kes XXX, s.o kannatanut peksis. Sündmuse protokoll-arvestuskaardi väljatrüki kohaselt registreeriti 28.07.2018.a kell 23.29 sündmus, kus Tartus XXX toimuvat kaklus. Teataja katkestab kõne. Tagasihelistamisel täpsustus: oli kaklus, hetkel lõppenud, üks mees pikali. Pealtnägija sõnul oli kannatanu öelnud midagi maja ees seisvale seltskonnale, peale mida oli üks neist tulnud isikule kallale. Joobes kannatanul pealael haav ja parem kõrv vajab õmblemist. Kallaletungija tundemärgid – ca 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, ülakeha paljas, vanus u 25 a, jalas lühikesed teksapüksid. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 28.07.2018.a kell 23:28 tehti Häirekeskusele kõne, milles meesterahvas palub politseid aadressile XXX , Tartu. Väljas toimub konflikt. Kannatanul tekkinud vigastusi tõendavad SA Tartu Kiirabi kiirabikaart ja SA Tartu Ülikooli epikriisi väljatrükk, mille kohaselt on S. K. i põhidiagnoosiks lahtine peahaav, kõrva lahtine haav ja ajuvapustus. Isiku läbivaatuse protokolli juures olevalt fototabelilt nähtuvad kannatanu haavaplaastritega kaetud pealagi, sidemetega kaetud parem kõrv ning vasaku õla tagaküljel ja vasaku jala hüppeliigesel olevad nahamarrastused. 3
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sellise intensiivsusega kannatanule vastu pead lüües, mille tagajärjel tekkisid kannatanule lahtine pea- ja kõrvahaav, teadvuse kadu ning aju vapustus, pidi süüdistatav olema teadlik, et tema tegevus põhjustab kannatanule valuaistingu ja tervise kahjustuse ning sellise tegevusega paneb ta toime süüteokoosseisule vastava teo. Seega möönis Sviatoslav Sushko oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega kannatanu kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu tunnused ning pani toime
Kohus ei tuvastanud Sviatoslav Sushko teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 1 näeb kehalise väärkohtlemise eest vastutusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sviatoslav Sushko karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Sviatoslav Sushko oma ütlustes tegu ei tunnistanud ega kahetsenud, seega ei saa kohus kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu arvestada. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Sviatoslav Sushkot ei ole Eesti Vabariigis kriminaalkorras ega väärtegude eest karistatud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada Sviatoslav Sushkot edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – rahaline 4
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sviatoslav Sushkot ei ole varem kehalise väärkohtlemise eest ega ka üldse kriminaalkorras karistatud. Arvestades Sviatoslav Sushko teo iseloomu, st et tegu oli isikuvastase süüteoga, kus süüdistatav lõi kannatanut pea piirkonda, peab üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt temale mõistetav karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali, et selline tegu ei ole tolereeritav. Seetõttu ei tohi süüdistatavale kuriteo eest mõistetav karistus olla miinimummääras, mis
Samas arvestab kohus ka sellega, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega, seega mitte kõige raskemas tahtluse vormis ning löömisega raskeid tagajärgi ei tekkinud. Kõike eelnevat arvesse võttes on põhjendatud Sviatoslav Sushkot karistada alla sanktsiooni keskmist määra ehk prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses, so 80 päevamäära suuruse rahalise karistusega.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, so 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed süüdistatava Sviatoslav Sushko sissetulekute kohta, seetõttu oli süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus 2017.a pärast seadusega ettenähtud mahaarvamiste tegemist oli 0 eurot. Järelikult oli tema 2017. aasta keskmine päevasissetulek alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära ning seega tuleb rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
lõikest 2, mille kohaselt arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär ehk 10 eurot. Arvestades Sviatoslav Sushko süü suurust, on võimalik süüdistatavat mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega ning seda tingimisi. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud ligi kolm aastat ning uusi kuritegusid Sviatoslav Sushko vahepealsel ajal toime pannud ei ole, siis peab kohus võimalikuks vabastada Sviatoslav Sushko tingimisi temale mõistetud karistusest. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Sviatoslav Sushkole rahalise karistuse 80 miinimumpäevamäära.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 80 päevamäära, so 800 eurot Sviatoslav Sushko suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Sviatoslav Sushko ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V Kohtu seisukoht menetluskulu osas Sviatoslav Sushko menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 132 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 876 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 esimesele lausele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et arvestades Sviatoslav Sushko varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavale 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.