) § 249 lõikes 1 sätestatule on esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud, kui vastasel korral võiksid aset leida sündmused, mille tulemusena ei oleks kaebajal ka kaebuse rahuldamise korral võimalik oma eesmärki saavutada ehk kui esineks oht, et kohtumenetluse ajal võib vastustaja või muude isikute tegevus kaebaja õigusi pöördumatult kahjustada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tohi vaidlust ette ära lahendada, vaid tegemist on ajutise ja ennetava meetmega kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise läbi ei või kaebaja saavutada oma lõplikku eesmärki. Tallinna Vangla on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest Xil ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab X sisuliselt oma eesmärgi, kuid see oleks lubatav üksnes juhul, kui kohaldamata jätmine tema õigusi pöördumatult kahjustaks. Selliseid tagajärgi talle aga ei kaasne. Tallinna Vangla on Xi taotluse menetlemisel kontrollinud, kas talle on meditsiinilistel põhjustel näidustatud konkreetse spordiseadme kasutamine ja meditsiiniosakonna seisukoha kohaselt selleks vajadus puudub. Eeltoodut kinnitab ka Xi tervisekaart. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. VangS § 55 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist ja kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides. Xil on võimalus igapäevaselt kehakultuuriga tegeleda kambris ja jalutusboksis kuhu teda viiakse ning selleks ei ole vaja spetsiaalseid treeningseadeldisi. Ta saab võimelda, teha jõuharjutusi enda keharaskusega, hüpata, sörkida ja teha ka kätekõverdusi. Jalutusboksis ei pea käsi betoonile asetama, vaid saab kasutada pinki. Kuna X viibib jalutuskäigu ajal jalutusboksis üksi, siis on tal sportimiseks piisavalt ruumi ja pink on alati kasutamiseks vaba. Vangla arvates on Xi tegelik eesmärk saavutada omale üksnes meelepärasemaid vangistustingimusi lukustatud kambris viibimise ajaks. Xi käitumisest tingituna kohaldatakse tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tema liikumis- ja suhtlemisvabadust on piiratud. Seetõttu ei saa ta käia spordisaalis. X on algatanud vaidlusi ja nõudnud jalutuskäiku jalgpalliväljakul (haldusasi 3-20-1960), hoonete vahelisel muruplatsil (haldusasi 3-21-1617) ja soovinud, et direktor tagaks talle sportimisvõimalused (haldusasi 3-20-2417). X on nõudnud esialgse õiguskaitse korras ka jalutuskäikudele viimist jalutusboksi, kus on spordiseadmed (haldusasi 3-21-1897). Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2021 kohtumäärusega Xi taotluse läbi vaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine 4. X taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta on maksejõuetu. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. 2 Ehkki menetlusabi taotlus ei vasta
nõuetele, siis on ilmne, et vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks taotluse käiguta jätmine ei annaks kohtule täiendavat informatsiooni taotleja majandusliku seisundi kohta ning üksnes pikendaks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist. Kohtule nähtub taotleja K-Raha väljavõttest, et taotleja suhtes puuduvad
Taotlejal puuduvad sellised rahalised vahendid, millest oleks võimalik käesoleva taotluse pealt riigilõivu tasuda. Kohus leiab, et tegemist on isiku oluliste õiguste rikkumise alusel esitatud taotlusega. Lähtudes eeltoodust kohus vabastab Xi riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (
lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (
lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5. Kohtule Tallinna Vangla poolt esitatud dokumentidest nähtub esmalt, et 13.07.2021 esitas X Tallinna Vanglale taotluse (reg 15.07.2021 nr 5-8/21/18510-2) jalutusboksi käte kõverdamiseks mõeldus spordiseadme („turniku“) paigaldamiseks või avatud sektori kinnipeetavatele mõeldud suures jalutusboksis jalutamise võimaldamiseks. Tallinna Vangla jättis 24.08.2021 vastusega nr 58/21/18510-2 taotluse rahuldamata. X esitas keelduva vastuse peale 31.08.2021 vaide (reg nr 515/21/438-1) ja taotleb uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemist. Vaie on menetlemisel. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav (
6.
lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas on kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (
lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).
Praegusel juhul ei ole tegu sellise olukorraga, kuivõrd vaideotsuse või ka hilisema kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu. Kohus möönab, et vastavate menetluste ajal taotleja spordiseadmeid kasutada ei saa ja seda ei ole võimalik olematuks, teha, kuid neid on võimalik hiljem kompenseerida eeldusel, et taotlus oleks põhjendatud (millise seisukohaga kohus talle hetkel teadaolevate andmete põhjal ei nõustu). 9. Kohus selgitab, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Taotlejal esineb õiguskaitse vajadus, kui tulevikus tehtav kohtuotsus ei kaitse tema õigusi piisavalt. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Samuti välistab praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohus märgib, et kehtivatest õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetavate jalutuskäigud peaksid toimuma jalutusboksis, kus on olemas spordiseadmed ning sellest tulenevalt ei ole vanglal kohustust isiku taotluse alusel spordiseadmeid jalutusboksi paigaldada. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda tunni ajast jalutuskäiku värskes õhus ja võimalust tegeleda kehakultuuriga, mitte aga endale meelepärast jalutusboksi sisustust. Käesoleval juhul ei vaidlust selles, et taotlejale on tagatud jalutuskäigud värskes õhus, kus tal on võimalik tegeleda mh ka kehakultuuriga (vt VangS § 55 lg 1 ja lg 2). Kohus nõustub ka vastustaja poolt 07.09.2021 kohtule esitatud vastuses toodud põhjendustega (vt käesoleva määruse p 3), miks käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning ei pea vajalikuks vastavaid väiteid korrata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xi taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.